1. O??ot go sámit dan masa sis lea riekti álbmotrievtti vuođul? Álbmotriekti geatnegáhttá, muhto ii dat buvtte makkárge čovdosiid. Gáibiduvvo ahte álgoálbmotvuoigatvuođat dohkkehuvvojit, mat leat ahte sis lea riekti árbevirolaš eatnamiidda ja sin lea riekti gáhttet luondduriggodagaid mat gullet kultuvrii. Goappáš bealit devdojuvvojit: Finnmárkkuláhka addá finnmárkkulaččaide oamastanválddi ja Sámediggi oa??u oasi das, ja maid “gáhttenreaidduid”, njuolggadusaid areála áššiin. Sámediggi ja fylkadiggi o??ot seamma ollu áirasiid stivrii, mas ii ovttasge leat eanetlohku. Dat heive sámi vuoigatvuođalávdegotti eanetlogu evttohussii. Muđui dohkkehuvvo iešheanalaš geavahanriekti mii lea joksojuvvon, ja mii ii leat dan duohken ahte stáhta lea eanan eaiggát. Nuppiin sániiguin, stáhta “ii atte eambbo go dan mii das lea.”

2. Manne eai lea dakkár guovllut main sámiin lea oamastanvuoigatvuohta, identifiserejuvvon, nu movt ILO-konvenšuvnna nr. 169 boahtá ovdan? Sámi vuoigatvuođa lávdegoddi ii leat addán makkárge konkrehta vuođu das ahte ráhkadit opmodatrájiid Finnmárkkus, ii ge dat leat dárbbašlaš konvenšuvnna vuođul, go juo obbalaš čoavddus boahtá ovdan lágas.

3. Addágo álbmotriekti sámiide vetorievtti gáibidan vejolašvuođa billisteaddji eananlihkahallamiid vuosta? ILO konvenšuvdna ii daga dan. Olmmošvuoigatvuođa komitéa vuogi mielde de sáhttá FN konvenšuvnna art. 27, mii lea sivila ja politihkalaš rivttiid birra, adnojuvvot dasa ahte ráddjet duohtademiid earenoamaš diliin, muhto ii leat sihkar gokko dat sáhttá geavahuvvot.

4. Iigo láhka dohkket dála rivttiid? Juo, das ii leat eahpádus gea ahte olbmuin sáhttá leat iešheanalaš riekti stáhta eatnamiidda mat leat Finnmárkkus. Dát guoská sihke sámiide ja eará geavaheddjiide geat devdet rievttálaš gáibádusaid.

5. Badjelgehččojuvvojit go Finnmárkku dá?at geat leat eanetlogus? Buot finnmárkkulaččat o??ot juoidá mii sis ii leat odne: oasi oamastanválddis. Dás váldojuvvo sihke siskkit- ja olggut Finnmárkku vuhtii: Sámediggi ja boazodoallu o??ot mielváikkuheami rittus maid, ja riddoálbmot beassá ain ávkkástallat luondduriggodagaid mat leat sámi váldoguovlluin. Molssa eaktu lea juohkit fylka guovtti opmodagaide, nu movt sámi vuoigatvuođalávdegotti unnitlohki, ja Sámedikki eanetlohku áigu. Ráđđehusa mielas livččii dat heajut čoavddus Finnmárkui.

6. Stivra mii lea biddjon oktii 3 - 3 juoguin dahká ahte sámiin leat beare ollu áirasat ja duppaljienat- eahpedemokráhtalaš? Sámiin lea leamaš duppal jienastanriekti Stuoradikki ja Sámedikki válggaide dan rájes go Sámeláhka mearriduvvui 1987:s. Deaddoerohus jienain lea dovddus Stuoradikki válggaid oktavuođas (Finnmárkku fylkkas leat dál eambbo áirasat Stuoradikkis go dan maid galggaše, olmmošlogu ektui.)

7. Sámediggi ovddasta olles riika, muhto láhka evttohus guoská Finnmárkkui- eai dalle goit beasa finnmárkulaččat ie?a mearridit? Sámediggi han lea álbmotválljejuvvon orgána maid stáhta ferte vuhtii váldit. Láhkaevttohusa mielde leat dušše finnmárkulaččat geat sáhttet válljejuvvot Finnmárkku opmodaga stivrii.

8. Láhkaevttohus dagaha ahte stáhta goitge loahpalaččat mearrida? Finnmárkku opmodat oa??u oamastanválddi. Departemeanttas mearridit dušše dalle go stivra lea hehttehuvvon mearrideamis, jus mahka leat seamma ollu jienat goappáge bealde deaŧálaš jearaldagain, mat gusket doibmii, dahje jus stivra ii leat ovttaoaivilis areálaáššiin mat gusket sámi kultuvrra luonddu riggodagaide. Stáhta áirras ii beasa jienastit stivrras, ja departemeanttas ii leat makkárge bagadallanvuoibmi.

9. Lea go opmodat dušše “luoikkasin” nu guhká go finnmárkulaččat meannudit čábbát? Go Finnmárkku opmodat lea eananeaiggat, de dat lea seamma friddja go eará eananeaiggádat leat, muhto ferte váldit vuhtii sámi kultuvrra vuođu, ja dat ortnet galgá leat bistevaš. Ráđđehus jahká ahte finnmárkulaččat máhttet ie?a stivret, ja ođđa ortnet, mii lea dakkár mii doaibmá, lea dakkár maid ii gánnát máhcahit.

10. Ráhkada go láhka presedeansa sáme riektái lullelis Finnmárkku? Dát čoavddus (Finnmárkku opmodat) lea vejolaš danne go stáhta lea leamaš eaiggádin ja hálddašeaddjin buot Finnmárkku mehciin. Nu ii leat eará sámi guovlluin mat leat lullelis. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi bargá daiguin guovlluiguin mat leat lullelis Finnmárkku, muhto ovdagihtii ii sáhte makkárge čovdosiid buktit.

11. Manne vuotnabivddu leat garvan? Láhka ii mana dobbelii fiervva, ja sámi vuoigatvuođalávdegoddi ii buktán ge makkárge stuorát čállosiid dahje evttohusa dán čuoggás. Sámedikki rolla guolástuspolitihkas ii galgga leat dan duohken ahte Finnmárkku opmodat lea eanan eaiggát.

12. Na ba olju ja gása? Láhka ii guoskkat daid, ii ge sámi vuoigatvuođalávdegoddi meannudan daid.

13. Minerálat? Evttohuvvojit earenoamáš áššemeannudan njuolggadusat Finnmárkku ektui, muhto Finnmárkku opmodagas galgá leat seamma riektesajadat go eará eananeaiggádiin. Dála bákteláhka evttohuvvo rievdaduvvon, vai sihkkaratit ahte sámi beroštumit váldojuvvojit vuhtii. Muđui de galget dat njuolggadusat heivehuvvot ođđa minerálaláhkii go dat boahtá. Go Finnmárkku opmodat lea eananeaiggát de sis lea riekti muhtahahtti minerálaide ja mearrida ieš daid badjel. Ii muhtahahtti minirálaide (golli, silba jna), gusket garraseappu áššemeannudan njuolggadusat. Sáhttá maid biddjojuvvot stuorat diva eananeaiggádii dakkár ruvkkiid ovddas mat leat Finnmárkku opmodaga eatnamiin, go daid eará ruvkkiid ovddas.

14. Mii lea vel báhcán sámi vuoigatvuođalavdegotti evttohusas? Ulbmil ja vuođđojurdda, ja ollu prinsihpalaš veardádallamat leat oalle ovttalágánat, muhto dát ášši lea praktihkalaš ákkaid dihte čovdojuvvon eará ládje go dan maid lávdegoddi evttohii. Ovttaláganvuođat: ođđa iešheanalaš eananeaiggát Finnmárkkus, maid Sámediggi ja fylkkadiggi leat válljen, ii ge galgga Fylkka juohkit guovtti sadjái. Erohusat: Ii leat biehttalanriekti Sámedikkis, muhto leat njuolggadusat mat doibmet positiivvalaš gaskaoapmin. Muđui de lea riektedili čielggadeamis iešalddis dat árvu demokráhtalaš servodagas, ahte das geahččalit njulget boasttuvuođaid mat leat leamaš geavvan ovdal historjjalaččat.

15. Manne Sámediggi ii oaččo biehttalanrievtti nu movt Sámi vuoigatvuođa lavdegoddi evttohii? Láhkaevttohus addá Sámediggái eambbo konstruktiiva rolla go dušše dan ahte dadjat juo dahje ii ovttaskas áššiin.

Njuolggadusat mat leat evttohuvvon áššái.: ”kultuvrralaš váikkuheapmi eananáššiin”, addet váikkuha vejolašvuođa buot almmolaš areála áššiid meannudemiin, ja dat leat dat mat šaddet loahpala??an dahje mearrideaddjjin das movt Finnmárkku opmodat geavaha areálaid, jienastan njuolggadusaid bokte stivrras.

16. Lea go boazodoallu váldojuvvon vuhtii? Boazodoallu lea deaŧálaš sámi ealáhus, rivttiidguoddi ja kulturguoddi. Boazodoallu ovddastuvvo stivrras, lágas nannejuvvo ahte das lea iešheanalaš riektevuođđu, ja dat namuhuvvo systemáhtalaččat lágas ulbmilparagráfa rájes ovddasguvlui.

17. Mohtorjohtolat mehciin? Eai makkárge rievdadusat leat árvaluvvon.

18. Luossabivdu Deanus, Alttas ja Njávdámis?

Dáppe leat earenoamáš báikkálaš rievttit. Ođđa njuolggadusat bohtet, muhto dat fertejit čuovvut earret eará ođastuvvon šiehtadusaid Suomain mat gusket Detnui ja Njávdámii, ja maid birra ain leat šiehtadallame. Dán golmma čázadagaide guoskevaš njuolggadusaid leat plánen váldit mielde Finnmárkku láhkii. Dat galgget vuođđuduvvon dan ala ahte báikkálaš olbmuin leat juo earenoamáš rievttit.

19. Stivrra meannudeami vuogádat Finnmárkku opmodagas lea váttis - ipmirdit go olbmot dan ja boahtá go dat doaibmat? Dat lea juste nu váttis go lea dárbbašlaš vai šadda duohta fápmobalansa, ja vejolašvuohta guđet guoibmámet váldit vuhtii- ovttasbargu lea čoavddan lihkostuvvamii. Sii geat gártet njuolggadusaid atnit, bohtet daid bures ipmirdit. Sidjiide šaddá maid oadjebasvuohtan dat ahte vuogadat lea dakkár mii lea diehttelas ja balanserejuvvon.

20. Guđe departemeanttas galgá leat ovddas vástadus stáhta okta vuođas Finnmárkku opmodagain? Ráđđehus mearrida dan maŋŋel.

21. Gii mearrida ođđa oamastan orgána organiserema ja báikki? Stivra dahká dan, muhto lága mielde de dat galgá leat Finnmárkkus.

22. Leat go EØS-njuolggadusaid guorahallan, ja lea og EO mielas ortengis ahte Finnmárkkus gávdnojit earenoamáš vuoigatvuođat? EØS- njuolggadusaid leat guorahallan. Ássangáibádus riikkas leat juo ovdalaččas lágas, iige láhkaevttohus earut Norgga stáhtaboargariid ja olgoriikastáhtaboargariid. EO lea ovdal dohkkehan earenoamáš álgoálbmotvuoigatvuođa prinsihpa mii lea vuođđuduvvon árbevirolaš geavaheapmái sierra geográfalaš guovlluin.

23. Addá go láhka olgoriikalaččaide friddja lobi bivdit ja oaggut? Go guoská dakkár ođasmuvvii riggodagaide, de lea láhkaevttohusas vuoigatvuođaidjuohkin gaskkal báikkálaš meahcástalliid, suohkana ássiid, fylkka, olbmot geat orrot Norggás (álbmot) ja buohkaid earáid. Báikkálaš meahcástallit o??ot muhtin ráje ovdamuni, muđui lea vuoigatvuođaidjuohkin sullii seammaládje go odne olbmuin, geat orrot olggobealde Norgga, eai leat rievttit, jus juo Finnmárkku opmodat ii atte sidjiide lobiid danne go riggodagat girdet dan.

24. Lea go láhka mielde doalaheame Finnmárkku vuođđoávnnas lágideaddjin mas ii leat ie?as árvo ráhkadeapmi? Lea baicca nu ahte Finnmárkku opmodat dál ieš oa??u vejolašvuođa atnit daid riggodagaid maid oamastanváldi addá. Badjebáza bissu Finnmárkkus, ja odne dat manna Statsskogii.

25. Leago Norga dakkár mii duvdá dáppe Davvin- naba Ruoŧŧa ja Suopma? Sámriektie šaddá eambbo ahte eambbo davviriikkaid oktasaš prošeaktan. Norga, Ruoŧŧa ja Suopma leat buohkat ásahan álbmotválljejun Sámi ovddasteddjiid, Sámedikkiid. Norga lea čállán vuollái ILO-konvenšuvnna nr. 169 álgoálbmogiid birra. Ruoŧŧa ja Suopma leat maid dadjan ahte sii áigot dan dahkat. Davviriikalaš sámekonvenšuvdna lea maid ráhkaduvvome.