Boraspiret ja daid hálddašeapmi
Artihkal | Maŋimuš ođasmahttojuvvon: 20.07.2016 | Dálkkádat- ja birasdepartemeanta
Norgga luonddus galget leat boraspiret. Seammás mii galgat láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte mehciin galgá sáhttit guođohit elliid. Danin galgá boraspiriid lohku leat dihto dásis. Lohku lea oalle unni, danin go váldit vuhtii guohttu elliid. Dálkkádat- ja birasdepartemeantta ja boraspirehálddašeami eará osiid váldobargu lea fuolahit dan ahte politihkka, maid Stuorradiggi ja ráđđehus leat mearridan, čađahuvvo.
Riikka dásis lea Dálkkádat- ja birasdepartemeanttas bajimuš stivrenváldi boraspirehálddašeames, ja das lea váldoovddasvástádus čuovvolit dan maid Stuorradiggi ja ráđđehus mearridit.
Mat leat boraspiret ja man ollu dat galget leat Norggas?
Norggas leat njeallje stuorra boraspire: gumpe, geatki, guovža ja albbas. Dan njealji stuorra boraspire lassin gullá maiddái goaskin boraelliide.
Stuoradiggi lea mearridan dárkilis loguid galle bessoža mis galget leat guđege šlájas. Norggas galget juohke jagi leat:
- 65 albbasbessoša
- 39 geatkebessoša
- 13 guovžabessoša
- 3 gumpebessoša
Albbas, geatki, guovža ja gumpe leat áitojuvvon šlájat. Dat mearkkaša, ahte lea stuorra várra ahte dat jávket norgga luonddus. Geatki, guovža ja gumpe leat dan lassin ráfáidahttojuvvon šlájat.
Goaskin lea ráfáidahttojuvvon, muhto ii leat áitojuvvon šládja. Stuorradiggi mearridii 2004 ahte nális doalahit 850-1200 bessejeaddji goaskinbára, ja dat lea sullii dakkár nálli, maid dalle navde heivvolažžan norgga lundui. Áigodagas 2010-2014 ledje oktiibuot 1260 goaskinbeasi Norggas. Meroštallojuvvo ahte maŋimuš vihtta jagi leat 963 bessejeaddji goaskinbára geavahan daid oktii dahje máŋgii.
Geas lea ovddasvástádus boraspiriin?
Riikka dásis lea Dálkkádat- ja birasdepartemeanttas boraspirehálddašeami bajimus stivrenváldi. Departemeanttas lea váldoovddasvástádus bušeahtas, njuolggadusain ja das ahte Stuorradikki ja ráđđehusa mearrádusat čuovvoluvvojit. Birasdirektoráhtas lea fágalaš ovddasvástádus riikka dási boraspirehálddašeames.
Norggas leat gávcci boraspireguovllu. Guđege boraspireguovllu stivre boraspirelávdegoddi, mas leat mielde fylkkapolitihkkárat ja áirasat maid Sámediggi nammada. Boraspirelávdegottis ja Fylkkamánnis lea váldoovddasvástádus das ahte boraspiriid lohku doalahuvvo mearriduvvon dásis.
Boraspirelávdegottit juogadit boraspireguovlluid dakkár guovlun gos boraspiret galget beassat eallit ráfis ja dasto guovlun, main erenoamážit vuhtiiváldet guohttu elliid. De leage mávssolaš várret doarvái eatnamiid sihke boraspiriide ja guohttu elliide. Daid guovlluin, main vuoruhit boraspiriid, galgá leat váddásut oažžut boraspiriid goddinlobi, go guovlluin maid vuoruhit guohttu elliide.
Rovdata galgá rehkenastit boraspiriid ja logahallat juohke jagi man ollu Norggas leat boraspiret. Rovdata lea sorjáskeahttá boraspireeiseválddiin ja gullá Norgga luondduhálddašaninstituhttii. Norga gullá daid riikkaide máilmmis, mat buoremusat nagodit gozihit boraspiriid. Dat lea erenoamáš mávssolaš, daningo mii leat mearridan nu čielga nálleloguid guđege boraspirešládjii. Báikkálaš oassálastin ja mielváikkuheapmi boraspiriid kártemis ja goziheamis lea hui mávssolaš. Rovdata neahttabáikkis gávnnat eanet dieđuid movt sáhtát oassálastit.
Earrebivdu, sierralohpebivdu ja vahága geažil goddin
Vai juksat guđege boraspirešlája náli ulbmilloguid, de goddet juohke jagi boraelliid. Dan láhkai muddejit náli.
Albasa bivdet earrebivdduin. Albbas gullá šlájaide maid lea lohpi bivdit, nu mo ovdamearkka dihte sarvva/ealgga ja mádjitge. Albbas lea dattetge áitojuvvon, ja nuba ráddjejuvvoge albasa bivdu čavgadit. Juohke jagi ovdal guovvamánu 1. beaivvi mearriduvvo danin dihto lohku (earri), galle albasa lea lohpi bivdit.
Gumppe, geatkki ja guovžža ii leat lohpi bivdit. Daid beassá gal goddit sierralobiin, go navdet daid dahkat vahágiid. Dakkár goddima suvvet jos navdet boraspire goddit šibihiid dahje bohccuid. Gumpe, geatki ja guovža leat ráfáidahttojuvvon, danin mearriduvvoge earri, mii ráddje galle ealli suvvet goddit. Sierralohpebivdu registrerejuvvo Bivdoregistarii juohke bivdojagi.
Vahága geažil goddin lea goalmmát lobálaš vuohki bivdit boraspiriid. Dat vuohki earrána earrebivddus ja sierralobibivddus dan dáfus, ahte vahága geažil goddima ii galgga geavahit boraspirenáliid muddemii. Vahága geažil galgá bivdit dušše vai goddit ovttaskas boraspiriid, mat leat dahkan dahje mat soitet dahkat vahágiid šibihiidda dahje bohccuide.
Sihke sierralobi goddimis ja vahága geažil goddimis eaktuduvvo, ahte goddin ii áitte náli ceavzima ja ahte seammá ulbmila ii sáhte olahit eará dohkálaš vugiin.
Loga eanet geatkebivddu birra.
Lágat ja njuolggadusat
Luonddušláddjiivuođaláhka ja fuođđoláhka leat mávssoleamos lágat, maid vuođul hálddašit boraspiriid. Norga lea maid vuolláičállán Bern-konvenšuvnna, mii lea riikkaidgaskasaččat geatnegahtti soahpamuš. Sihke Bern-konvenšuvnnas ja luonddušláddjiivuođalágas celkojuvvo, ahte norgga luonddus galget leat boraspiret, muhto ahte galgá leat vejolaš goddit boraspiriid amaset goddit šibihiid ja bohccuid.
Norggas leat guokte boraspirešiehtadusa (2004 ja 2011) mat čilgejit mo mii galgat hálddašit norgga luonddu boraspiriid. Maŋimuš boraspirešiehtadusa 2011 dohkkehii Stuorradiggi ovttajienalaččat. Gumpepolitihkka árvvoštallojuvvui ođđasit sierra áššin Stuoradikkis giđđat 2016, ja gumpehálddašeapmi rievdaduvvo Stuoradikki mearrádusa vuođul.