Finnmárkku ja Davvi-Romssa doaibmabidjoavádat

Doaibmabidjoguovlu lea ráddjejuvvon geográfalaš guovllu ekonomalaš persovdnaguoski ja ealáhusguoski doaibmabijuid čoahkkenamahus. Ássamis ja bargamis avádagas leat máŋga ekonomalaš ovddu. Jagi 2025 doaibmabijuid árvu doaibmabidjoavádagas gártá lagabui 7 miljárdda ruvnnu.

Ássan ja doaibman davvin lea hui dehálaš Norgii. Bargofápmovátni lea okta stuorámus hehttehusain ahtanuššamii ja buriid bálvalusaide doaibmabidjoguovllus. Danne galget doaibmabijut avádagas váikkuhit sisafárremii ja bargofámuid rekrutteremii.

Váldoolahusjoavkun lea nuorra rávesolbmot ja mánnábearrašat. Muhto buohkain geat ásset ja barget avádagas uhcimusat 12 mánu lea vuoigatvuohta oažžut máŋga ekonomalaš ovddu. Olahusjoavkku deháleamos ovddut og ásset avádagas leat: oahppoloana sihkkun, nuvttá mánáidgárdi ja uhcit persovdnavearru ja liigegeasus persovdnasisaboađus (Finnmárkogeasus).

Doaibmabidjoavádahkii gullet buot gielddat Finnmárkkus ja Davvi-Romssas. Dát gielddat gullet doaibmabidjoavádahkii: Áltá, Bearalváhki, Báhcavuotna, Gáŋgaviika, Hámmárfeasta, Ákŋoluokta, Kárášjohka, Guovdageaidnu, Davvesiida, Láhppi, Unjárga, Davvenjárga, Porsáŋgu, Mátta-Várjjat, Deatnu, Čáhcesuolu, Várggát Finnmárkkus, ja Gálsá, Omasvuotna, Gáivuotna, Skiervá, Ráisa, Návuotna ja Ivgu Davvi-Romssas.

Jagi 2025 rájes sáhtát geavahit doaibmabidjoavádaga ovdokalkuláhtora. Kalkuláhtor čájeha man ollu sáhtát seastit go ásat ja barggat Finnmárkkus ja Davvi-Romssas jagi 2025.

Ná ollu seasttášit go ásat ja barggat Finnmárkkus ja Davvi-Romssas - regjeringen.no

Jagi 2025 várás gusto:

• Loatnakássaloana sihkkun. Ráđđehus lea evttohan ahte ođđajagimánu 1. b. 2026 rájes sáhttet buohkat geat leat ássan ja bargan Finnmárkkus ja Davvi-Romssas 12-mánu áigodagas, ohcat oažžut sihkkojuvvot loatnakássaloana 60 000 ruvdnosaš rievddakeahtes máksomeriin. Dat mearkkaša ahte ođđajagimánu 1. b. 2025 rájes jo oažžugoađát vuoigatvuođa oažžut sihkkojuvvot 60 000 ru Loatnakássas.
• Máhttádan vuođđoskuvlaoahpaheaddjit geat barget Finnmárkkus ja Davvi-Romssas ožžot vel sihkkojuvvot 20 000 ruvnnu oahppoloanas
• Dábálaš dietnasa vearromáksomearri lea 3,5 proseantta vuolit go riikkas muđui, ja lea vel 30.000 ruvdnosaš lassi dienasgeasus («Finnmárkogeasus»).
• Nuvttá mánáidgárdi
• Ii dárbbaš máksit el-divada geavahusas (ruovttudoalut ja fitnodagat)

Dasa lassin leat muhtun gielddain avádagas sierra doaibmabijut háhkan ja geasuhan dihtii sisafárrejeddjiid.

Doaibmabidjoguovllu stuorámus doaibmabidju lea ahte fitnodagat eai dárbbaš máksit bargoaddidivada. Riikkas muđui molsašuddá bargoaddidivat 5,1 proseantta rájes 14,1 proseantta rádjai bálkkás.

Dakkár ovdokalkuláhtor lea ráhkaduvvon mii čájeha man ollu seasttášit go ásat ja barggat Finnmárkkus ja Davvi-Romssas jagi 2025

Ná ollu seasttášit go ásat ja barggat Finnmárkkus ja Davvi-Romssas - regjeringen.no

Ovdamearka: Bearaš mas leat guokte rávesolbmo (Bruttodienas 600 000 ru x 2 + loatna loatnakássas 2 x 400 000 ru), guokte máná mánáidgárddis, 15000 ru elrávdnjegeavahus).

Bearaš seastá:

*Ráđđehus lea evttohan ásahit 60 000 ruvdnosaš jahkásaš rievddakeahtes máksomeari mii galgá gustot buohkaide geat ohcet loatnakássaloana sihkkojuvvot maŋŋá ođđajagimánu 1. b. 2026.

Dihtet go ahte oahppoloanas it dárbbaš máksit oassemávssu maŋŋágo leat oažžugoahtán sihkkojuvvot vealggi go ásat ja barggat doaibmabidjoguovllus? Vuosttaš jagi maŋŋágo leat oažžugoahtán sihkkojuvvot vealggi, mávssát dušše reanttuid ja divadiid gitta dassážiigo loatna lea ollásit máksojuvvon. Lassin dasa ahte oažžut sihkkojuvvot osiid oahppoloanas juohke jagi, mávssát maiddái uhcit reanttuid loanas. Tabealla čájeha man ollu seasttát vealgesihkkumis oktiibuot olles máksináigodagas. 5 pst. sturrosaš reantu lea biddjon vuođđun dáid ovdamearkkain,

Loatnasihkkun Loatnakássas go ásat 12 mánu avádagas maŋŋá ođđajagimánu 1. b. 2025: