Stádabušeahtta 2025

40 miljovnna ruvnno nannet dárogiela ja sámegiela goanstajierpmi vuogádaga

Ráđđehus árvala juolludit oktiibuot 40 miljovnna ruvnno hárjehallamii, ođasmahttimii ja olámuddui dahkat dárogiela ja sámegiela giellamodeallaid. Modeallat galget adnot ráhkadit GJ-vuođđuduvvon reaidduid ja bálvalusaid (dárogiel oanádus KI).

– Goanstajierbmi addá vejolašvuođaid, maid mii servodahkan berret ávkkástallat, muhto mii eat sáhte diktit stuora riikkaidgaskasaš tech-fitnodagaid ovdánahttit daid iehčanassii. Vuoruhit našuvnnalaš giellamodeallaid ovdánahttima lea dárbbašlaš vai mii boahtteáiggis galgat sáhttit gulahallat mašiinnaiguin mat ipmirdit dárogiela ja sámegiela ja kultuvrra, dadjá kultur- ja dásseárvoministtar Lubna Jaffery (Bb).

Ráđđehus árvala ahte 20 miljovnna ruvnno manná Nationálabibliotehkii, gos galget hárjehallat, ođasmahttit ja ráhkadit giellamodeallaid olámuddui, maid earát sáhttet geavahit go ráhkadit GJ-vuođđuduvvon reaidduid. Viidáseappot árvala ráđđehus ahte 20 miljovnna ruvdno galgá mannat ruhtadit rehkenastinkapasihtehta mainna hárjeha modeallaid, maid stáhtalaš allakapasitehtarehkenastinfitnodat Sigma2 AS doaimmaha, maid Sikt –Máhttosuorggi bálvaluslágideaddji eaiggáduššá.

– Dál go mii hukset dárbbašlaš teknologalaš vuođđostruktuvrra goanstajierpmi várás, de sáhttet Norgga ealáhusat ja almmolaš suorggit ovddidit bálvalusaid iežamet gielaide. Digitála geavaheapmi dárogielas ja sámegielas lea mearrideaddjin dasa go galgat seailluhit daid ealli ja servodatguoddi giellan. Jus mii ieža eat váldde dán ovddasvástádusa, de ii leat oktage eará gii dan dahká min ovddas, dadjá dutkan- ja alitoahpahusministtar Oddmund Hoel (GB).

Riikkaidgaskasaš teknologiijafitnodagaid giellamodeallat, mat leat ChatGPT bálvalusaid vuođđun, leat unnán hárjehallan atnit Norgga materiálaid, ja danne eai dovdda dárogiela ja sámegiela ja Norgga dilálašvuođaid. Giellamodeallat, mat leat hárjánan dárogiela ja sámegiela sisdoaluide, sáhttet ráhkadit vuolggasaji GJ reaidduide, mat leat buorebut heivehuvvon geavahuvvot Norgga bargosajiin, skuvllain ja oahpahusas.

Dáinna vuoruhemiin ovddida ráđđehus teknologiijaovdáneami ja innovašuvnna, seammás go dárogiella ja sámegiella ja kultuvra nannejuvvojit. Nie áigu ráđđehus váldit GJ atnui dakkár vugiin mii boahtá álbmogii ja servodahkii ávkin.