Lihkku sámi álbmotbeivviin! Vuorbbe sáme álmmukbiejvijn! Lahkoe saemiej åålmehbiejjine!
Ođas | Almmustahtton: 06.02.2025 | Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta
Odne lea sámi álbmotbeaivi. Odne mii buohkat ávvudit sámivuođa, ja boazodoalloealáhusa stáhtaráđđin háliidan dán liibba geavahit loktet ovdan dán erenoamáš ealáhusa.
Mannan disttaga nammaduvvojin mun Eanandoallo- ja biebmoministtarin. Eanandoallo- ja biebmoministtarin lea mus ovddasvástádus boazodoalu hárrái. Dat lea stuora ovddasvástádus. Dán doibmii ii gula dušše ealáhusa hálddašeapmi, muhto maiddái sámi kultuvrra ja árbevieruid áimmahuššan. Guovddážis dán ámmáhis lea lágidit dilálašvuođaid dasa ahte maiddái boahttevaš buolvvat galget sáhttit bargat boazodoalus.
Boazodoallu lea ealáhus mainna min našuvdna galgá leat rámis. Ealáhussan, kultuvran ja eallinvuohkin lea dat áibbas erenoamáš sihke min riikkas ja máilmmis muđui. Boazodoallu ovddasta buori resursaávkkástallama marginála duoddariin ja mehciin. Das leat máŋggabealat ealáhusvejolašvuođat, ja lea deaŧalaš kulturguoddi.
Boazodoalus oainnán mun ealáhusa mas lea áibbas erenoamáš vuolggasadji ja olu ovdamunit. Geavaheaddjit leat maŋemus jagiid fuomášišgoahtán man ereliiggán kvalitehtat bohccobierggus leat. Boazu vállje ieš maid guohtu luonddus, dat čuovvu jagiáiggiid rievdamiid ja birge daid birrasiid eavttuid vuođul gos áigges áigái lea. Bohccobierggus máisto luondu. Das máisto maid kultuvra, čuđiid jagiid árbevierut ja eallinvuohki mii vuhtii váldá bohcco dárbbuid. Bohccobiergu lea borramuš mas lea historjá.
Go bohccobiergu dál lea álkibut olámuttus gávpemárkaniin, ja go biergogálvu lea eanet heivehuvvon márkaniidda ja go biebmoráhkadanrávvagat leat ráhkaduvvon, de lea dat lasihan beroštumi bohccobierggu hárrái vel eanebuid gaskkas. Bohccobiergu lea beaggigoahtán buoremus ja dearvvašlaččamus biergun mii mis lea. Buori kvalitehta bohccobiergu man lea álkit fidnet addá olu vejolašvuođaid. Sámi álbmotbeaivi lea ávvubeaivi ja buriid borramušvásáhusaid beaivi – ja eandalii heive odne borrat bohccobierggu.
Buresdoaibmi boazodoallohálddahus ii olahuvvo almmá lagas ovttasbarggu ja gulahallama haga boazodoaluin. Mun háliidan rabas dialoga ja buori ovttasbarggu boazodolliiguin, Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin ja Sámedikkiin, ja áiggun doaimmahit politihka mii nanne ja ovddida ceavzilis boazodoalu.
Læhkoe biejjine – Vuorbbe biejvijn – Lihkku beivviin – Gratulerer med dagen!
Vuorbbe sáme álmmukbiejvijn! Gratulerer med samefolkets dag!
Uddni l sáme álmmukbiejvve. Uddni ávvudallap sámij hárráj, ja stáhtaráden boatsojæládussaj sidáv dán aktijvuodan låpptit dáv ájnas æládusáv.
Vásse dijstagá nammaduvviv Ednam- ja æládakminisstarin. Ednam- ja æládakminisstarin le mujna åvdåsvásstádus boatsojæládusás. Dát le ájnas åvdåsvásstádus. Dán vidnon ij la dåssju gatjálvis æládusás, valla aj bærrájgåtsedit sáme kultuvrav ja árbbedábijt. Ja gárvedit dilev vaj boahtte buolva aj máhtti boatsojæládusájn barggat.
Boatsojæládus le æládus majna mij nasjåvnnån máhttet mihástallat. Æládussan, kultuvrran ja iellemvuohken le dat vuorjjá nasjonála ja rijkajgasskasasj aktijvuodan. Dát åvdås buorre resurssa ávkkimav rabddabiel várre- ja miehttseguovlojn. Dat vájkkut æládusáj valljudahkaj, ja le guovdátjin sáme kultuvran.
Boatsojæládusán vuojnáv æládusáv niddo buorre ávkij. Gållådiddje le dáj maŋemus jagij ájttsam makkár ájvanbiebbmo boahttsubierggo le. Boahttsu guohtu miehtsijn, jábij milta ja bajnnuji birrasijs. Boahttsubierggo le májsste luondos. Le aj májsste kultuvras, tjanádum tjuohtejage árbbedábijda ja iellemvuohkáj mij le hiebadum juhtusij dárbojda. Boatsojbierggo le biebbmo gånnå histåvrrå tjuovvu maŋen.
Gå boatsojbierggo ienebut bárrusij boahtá, buktaga åvddånime ja biebbmobagádusáj baktu ådå addnijda, le berustibme boahttsubiergos lassánam. Boahttsubierggo le sjaddamin dajs májsstelamos ja lassjemus biergojs mij miján le. Gå boahtssubierggo ienebut bárrusij boahtá buorre kvalitiehtajn vaddá ållo máhttelisvuodajt. Sáme álmmukbiejvve le biejvve ávvudallamijda ja buorre biebbmomuossádimijda – dadi buorep gå la boahttsubierggo mállásin.
Boatsojháldadibme majna galggap vuorbástuvvat ij dáhpáduvá ietjá gå buorre aktisasjvuodajn ja dialåvgåjn boatsojæládusájn. Mujna le miella bisodit buorre avtastallamav ælloniehkij, Vuona Boatsojsámij Rijkasiebrre ja Sámedikkijn ja nav åvdedit politihkav mij nanni ja åvddånahttá boatsojæládusáv nanos láhkaj.
Læhkoe biejjine – Vuorbbe biejvijn – Lihkku beivviin – Gratulerer med dagen!
Lahkoe saemiej åålmehbiejjine
Daan biejjien saemiej åålmehbiejjie. Dan biejjien edtjijibie saemiengïelem,-kultuvrem jïh saemienvoetem heevehtidh, jïh goh båatsoen staateraerije sïjhtem nuepiem doerelidh dam sjïere jielegem girmedh jïh åvtese buektedh.
Minngemes dæjstan manne Laanteburrie- jïh beapmoeministerinie sjïdtim. Mov lea dellie sjïere dïedte goh Laanteburrie-jïh beapmoeministere båatsoen gaavhtan tjarki barkedh. Daate joekoen dïedte. Ij leah ajve jielegem reeredh, badth aaj saemien kultuvrem jïh aerpievuekide vaarjelidh, mohte manne edtjem aaj barkedh guktie båetije boelvh aaj nuepiem åadtjoeh båatsojne barkedh båetije biejjide. Dïhte eeremes vihkele.
Båatsoste edtjijibie garmere årrodh. Båatsoe lea joekoen jielege, kultuvre jïh jielemevuekie nasjonaale jïh gaskenasjonaale ektiedimmesne. Båatsoe vuesehte ahte miehtjies dajvijste jïjnjem åådtje jïh destie bïerkene jïh aaj destie gellielaaketje jielemh åådtje. Båatsoe lea saemien kultuvren guedtije jïh aevlerge.
Båatsoen leah joekoen nuepieh jïh destie jïjnjem aevhkieh åådtje. Åesiestæjjah leah dej minngemes jaepiej aajhtseme magkerh åajvoeh kvaliteeth bovtsenbearkoej leah. Bovtse guevtielinie, vaerine, miehtjiesdajvine gååte, jaepieboelhki mietie jïh destie bïerkene jïh aaj dajvijste jïh eatnamistie hammoehtåvva. Bovtsen bearkoe lea joekoen aelmieh eatnamistie. Mohte bovtsen bearkoeh leah aaj kultuvre, histovrije jïh nænnoes aerpievuekieh dovletjistie. Båatsoejieleme lea bovtside jïh dej jåhtadahkide vïedteldihkie. Bovtsenbearkoeh leah beapmoeh, mej leah nænnoes histovrije.
Jienebh leah bovtsenbearkoeh aajhtseme dannasinie jienebh dejtie bovtsenbearkojde jeksieh åestedh, dorjesh leah evtiedovveme jïh maarhnide sjïehtesjovveme jïh beapmoebïhkedassh leah sjïehtesjovveme jeatjah jïh orre byöpmedæjjide. Bovtsenbearkoeh leah daelie åehpies jïh byögkeles goh åålijommes bearkoeh daennie eatnamisnie.
Gosse bovtsenbearkoeh maarhnide læssanamme, dellie jïjnjh nuepieh buektieh. Saemiej åålmehbiejjie lea buerie nuepie åadtjodh njaelkies beapmoejgujmie – jïh eeremes bovtsebearkoejgujmie buertien nelnie heevehtidh.
Buerie båatsoeburriereereme ij sjïdth jis ibie båatsojne eensilaakan laavenjosth jïh soptsesth. Manne sïjhtem buerielaakan båatsoesaemiejgujmie, Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrine jïh Saemiedigkine ektese-vyökedh jïh nimhtie buerie politihkem laetjedh mij båatsoem nænnoste jïh evtede båetije biejjide.
Lahkoe biejjine – Vuorbbe biejvijn – Lihkku beivviin – Gratulerer med dagen!