Juvnehtamme lissieareaale daelviegåatoemasse båatsose Fovsenisnie

Norsk institutt for bioøkonomi (NIBIO) lea daelie dan barkoem illeme, 12 joekehts dajvh daelviegåatoemasse salkehtidh dejtie göökte sïjtide Fovsene sïjtesne.

Ovvaantoe Fovsenisnie loetemem åadtjoeji dejnie liktedimmielatjkojne  båatsoen jïh bïegkefaamoesïelti gaskem. Goh krïeveme daan latjkoen gaavhtan, dle staate dïedtem åtneme lissieareaalem skååffedh daelviegåatoemasse båatsose.

Lissieareaalh tjoeverin Fovsene sïjten ålkoelisnie årrodh, daelviegåatoemasse sjiehtedh jïh sjïehteladtedh hijven kreekejieliemasse jïh dorjemassese, jïh aaj hijven nuepieh gïehteldæmman. NIBIO dïedtem åadtjoeji Energidepartemeenteste sjyöhtehke dajvh salkehtidh, jïh reektehtsem deelledh juvnehtimmine sjyöhtehke dajven bïjre.

– Vihkeles mijjieh daelie sïllem guhkiebasse båateme dennie prosessesne juktie liktedimmielatjkojde Fovsenisnie vijriesåbpoe vaeltedh. NIBIO veele barkoem dorjeme. Dovne tjïelten åejvieh dejnie ovmessie tjïeltine jïh båatsoe Fovsenisnie bïevnesh åådtjeme dan reektehtsen gaavnoej bïjre. Staate soejkesjeminie latjkoeh darjodh dajveaajhterigujmie jïh jeatjah reaktaaajhterigujmie, jïh vihkeles tjïelth åadtjoeh sijjen vuarjasjimmieh buektedh. Veeljeme lissieareaaleste tjuara aaj båatsojne vïedteldihkie årrodh . Manne gegkestem hijven laavenjostoe sjædta gaajhkesigujmie mah leah meatan, energiministere Terje Aasland jeahta.

NIBIO lea vuarjasjamme dajvem Håmmålsfjellet-Sålekinna goh dïhte mij tjïelkelaakan bööremes sjeahta goh lissiedajve daelviegåatoemasse, jïh reerenasse lea dan åvteste våaroemasse bïejeme daate dajve aalkovisnie jåarhka.

Dajve lea vaeriedajvesne raastesne Tolga jïh Os tjïelti gaskem, jïh lissine luvlelen Engerdaelesne. Dovne tjïelten åejvieh jïh båatsoe Fovsenisnie leah bïevnesh åådtjeme reektehtsen juvnehtimmiej bïjre.

Ussjedeminie latjkoeh darjodh dajveaajhteri jïh jeatjah reaktaaajhterigujmie gåatomeleejjemen bïjre. Lissieareaale edtja ajve daelviegåatoemasse nuhtjesovvedh naan askh daelvege. Reerenasse tuhtjie vihkeles sjïehtesjimmie lissiehtamme areaaleste båatsose edtja tjïeltigujmie rååresjidh, jïh lea vaajtelamme ekonomeles jïh jeatjah dåarjoem vedtedh tjïeltide juktie lissiehtamme areaalem tseegkedh. Tjïeltigujmie sæjhta dan bïjre soptsestidh. Lissine tjuara konsesjovnem vedtedh båatsose saemien båatsoedajven ålkolen.

Lohkh reektehtsem daesnie: Utredning av mulig tilleggsareal - NIBIO