Stuoradiggedieđáhus elliidčálggu birra:
Norga galgá leat máilmminjunnošis elliidčálggu dáfus
Ođas | Almmustahtton: 23.12.2024 | Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta, Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta
Lea 20 jagi áigi go Norggas ovddiduvvui elliidčálgodieđáhus. Odne almmuha ráđđehus ođđa stuoradiggedieđáhusa elliidčálggu birra.
– Norggas leat buot eavttut leahkit njunnošis elliidčálggu dáfus, dadjá eanandoallo- ja biebmoministtar Geir Pollestad (Gb), guhte ovddida stuoradiggedieđáhusa ovttas guolástus- ja áhpeministariin Marianne Sivertsen Næss (Bb).
Stuoradiggedieđáhus fátmmasta buvttadanelliid mearas ja gáttis, biebmoelliid, geahččaladdanelliid ja fuođđuid, ja sisttisdoallá olu mihttomeriid ja árvvoštallamiid. Dat guorahallá stáhtusa, ovdánanmearkkaid ja mihttomeriid viiddis máhttovuođu vuođul.
– Norggas lea buorre elliidčálgu, ja mii galgat leat máilmminjunnošis elliidčálggu dáfus. Leat čađahuvvon olu buorit elliidčálgodoaimmat Norggas. Lea guhkes árbevierru das ahte ealáhusat, eiseválddit ja fágabirrasat ovttasbarget bures, ja nu galgá leat maiddái boahtteáiggis. Dát dieđáhus joatká deattuhit dan mii lea buorre, ja čujuha čielga geainnu das movt elliidčálgu galgá ain nannejuvvot, dadjá eanandoallo- ja biebmoministtar Geir Pollestad (Gb).
– Sihke guollebiepmahagain ja guolásteddjiin lea ovddasvástádus fuolahit ahte guliin ja eará akváhtalaš elliin lea buorre dilli ja ahte suddjejuvvojit dárbbašmeahttun gillámušaid vuostá. Guollečálgu ii leat dušše ehtalaš geatnegasvuohta. Dat lea maiddái eaktu vai mis sáhttá leat ceavzilis ja gilvonávccalaš ealáhus, dadjá guolástus- ja áhpeministtar Marianne Sivertsen Næss (Bb).
Sihke dutkanbirrasat, oahppoásahusat, servodat oppalaččat ja ovddasvástideaddji eaiggádat fertejit ovttasbargat sihkkarastit buori elliidčálggu. Elliin lea iešárvu ja galget árvvus adnojuvvot. Dearvvaš eallit mat leat buriin álššain lea buorre sihke elliide alcceseaset ja elliid eaiggádiidda, buvttadeddjiide ja geavaheddjiide.
Go ráđđehus dál ovddida stuoradiggedieđáhusa elliidčálggu birra, de lea ealli eanandoallu ja aktiivvalaš ealáhuseallin miehtá riikka guovddážis. Geavaheaddjit galget sáhttit luohttit dasa ahte eanandoallu, áhpedoallu ja guolástussuorgi buvttadit buktagiid buori elliidčálggu vuođul.
-
- Buorebut čuovvut elliidčálggu stáhtusa ja ovdáneami.
- Bargat dan ovdii ahte eallit leat buriin álššain, ja ahte elliiddoallu intensiiva vuogádagain buorebut váldá vuhtii elliid lunddolaš láhttema ja dárbbuid.
- Deattuhit elliiddoalli ovddasvástádusa ja gelbbolašvuođa.
- Bargat unnidit ja buoridit geahččaladdamiid elliiguin.
- Fuolahit ahte leat govttolaš njuolggadusat ja gelbbolaš hálddašeapmi. Váikkuhit riikkaidgaskasaš elliidčálgorámmaid.
Ođđa doaibmabijut movt buoridit elliidčálggu
Dan rájes go ovddit stuoradiggedieđáhus ovddiduvvui, de lea boahtán ođđa máhttu elliid dárbbuid ja lunddolaš láhttema birra. Leat buorit ovdánanmearkkat elliidčálggu dáfus Norgga eanandoalus, áhpedoalus ja guolástusas. Seammás oaivvilda ráđđehus ahte lea dárbu dárkileappot geahčadit dihto beliid vai positiiva ovdáneapmi sáhttá jotkojuvvot.
Šibitbuvttadeapmi
- Čeahpes boanddat leat buori elliidčálggu deháleamos eaktun. Ráđđehus bargá dál dan ovdii ahte elliidčálgobarggu sáhttá ovdánahttit máhttovuođu bokte, seammás go mii váldit vuhtii ahte ealáhus dárbbaša einnostahtti rámmaeavttuid, dadjá eanandoallo- ja biebmoministtar.
- Doalahit gáibádusa ahte buot oamit galget luovosnávehiin ođđajagemánu 1. b. 2034 rájes.
- Ásahit gáibádusa ahte gálbbit galget leat sosiála stáljain dan rájes go leat guovttevahkkosaččat.
- Gieldit njiŋŋelas spiinniid guottethiŋgaliid, logi jagi molsunáigodagain doaibmavisttiid dáfus mat juo leat doaimmas.
- Viidásetovddidit ja čielggasmahttit njuolggadusaid vai šaddá álkit ipmirdit ja čuovvut.
- Čuovvut fidnosuorggi plánejuvvon nuppástuhttima njuovvanvuoncáhybridaide mat eai stuoro nu johtilit, ja árvvoštallat garraset muddemiid jus nuppástuhttin ii čađahuvvo nu go lea plánejuvvon.
- Gáibidit ahte visot ođđa njuovvanvuoncávisttit galget huksejuvvot nu ahte boahtá lunddolaš čuovga.
- Gáibidit ahte njuovvanvuoncáin galget leat birasbuorit nu go váikkuheaddji latnjabierggasteapmi ja elemeanttat maid sáhttá borrat/manipuleret.
- Gieldit ođđaásahemiid mat geavahit birasrinddaid. Dálá birasrinddat galget heaittihuvvot.
- Gáibidit ahte visot eallit golahusmoniid árvogollosis galget oažžut birasburiid nu go váikkuheaddji latnjabierggasteapmi ja elemeanttat maid sáhttá borrat/manipuleret
- Doarjut ealáhusa áŋgiruššama monneloddešlájaid aitto riegádan varisčivggaid systemáhtalaš goddima vuostá, ja bargat dan ovdii ahte šaddá riikkaidgaskasaš gielddus.
- Gáibidit ahte visot eallit gálkonlotti árvogollosis galget oažžut birasburiid nu go váikkuheaddji latnjabierggasteapmi ja elemeanttat maid sáhttá borrat/manipuleret
- Bargat unnidit smávvašibitmassimiid meahcceláidumiin ja oččodit buoret bajilgova massinsivain vai oažžu vuođu ulbmillaš doaibmabijuide.
- Čađahit gáržžideaddji boraspirepolitihka Stuoradikki láidestusaid mielde, mii unnidivččii sávza- ja lábbámassimiid meahcceláidumiin.
- Kártet boazomassinsivaid guohtumiin ja oččodit buoret bajilgova massinsivain vai oažžu vuođu ulbmillaš doaibmabijuide.
- Kártet bohccuid dearvvašvuođa mas huksenváikkuhusat ja eará dakkárat deattuhuvvojit erenoamážit.
- Čađahit gáržžideaddji boraspirepolitihka Stuoradikki láidestusaid mielde, mii unnidivččii boazomassimiid.
Gilvo-, astoáigge- ja viessoeallit
– Eanas elliid eaiggádat áimmahuššet bures iežaset elliid. Dattetge lea elliid eaiggádiin iešguđetlágan gelbbolašvuođadássi hástalussan. Ráđđehus álggaha doaibmabijuid mat galget eastadit olbmuid oastimis elliid impulssaid vuođul, ja sihkkarastit ahte olbmot háhket alcceset dárbbašlaš máhtu ja gelbbolašvuođa nu ahte eallit fuolahuvvojit bures, dadjá Geir Pollestad.
- Ásahit geatnegahtton ID-merkema ja registrerema beatnagiid dáfus.
- Ásahit láhkaásahusmuddejuvvon beatnatsagaheami.
- Ásahit láhkaásahusa registrerengeatnegasvuođa birra stuora bussádoaluid dáfus.
- Gieldit heasttaid bidjamis heastahiŋgaliidda ođđa stáljain ja go ođasta boares stáljaid.
- Máhcahit herptiilagildosa, molsunáigodagain sin dáfus geat eaiggáduššet elliid mat leat lobálaččat dálá njuolggadusaid mielde.
- Ásahit sektorrasttildeaddji ovttasbargoforuma man ulbmil lea eastadit ja unnidit elliidvuojáhallamiid.
Ulbmil lea nu unnán go vihtta proseantta jámolašvuohta
Áhpedoallu lea šaddan stuora ealáhussan ja lea dál Norgga nubbin stuorámus eksportaealáhus. Miehtá riddo- ja siseatnanguovlluin bibmet earret eará luosaid, girjeluosaid ja eará šlájaid.
– Mii leat guhká oaidnán ahte guollečálgu áhpedoalloealáhusas ii leat doarvái buorre. Dán dieđáhusas bidjat mii konkrehta mihtu ahte jámolašvuohta galgá vulos viđa prosentii. Dál juo leat guollebiebmit geat nagodit dan olahit. Čájehuvvo ahte dat lea vejolaš systemáhtalaš barggu bokte, dadjá guolástus- ja áhpeministtar Marianne Sivertsen Næss (Bb).
Ulbmil unnidit jámolašvuođa vuollelii viđa proseantta guoská buot guollešlájaide áhpedoalloealáhusas. Joksan dihte dán mihtu biddjojuvvo čielga čálgogealbogáibádus buohkaide geat gieđahallet guliid. Guollebiebmit galget sáhttit čujuhit buriid plánaide das movt áigot sihkkarastit guliid čálggu ja unnidit jámolašvuođa.
– Elliidčálgodieđáhus lea dušše álgu. Boahtte jagi boahtá stuoradiggedieđáhus áhpedoalloealáhusaide. Das leat konkrehta insentiivvat mat galget buoridit guollečálggu, dadjá Sivertsen Næss.
Luondduguliid čálgu ii leat ožžon seamma stuora fuomášumi go buvttadanguliid čálgu. Buot guolásteapmi galgá čađahuvvot dohkálaččat elliidčálggu dáfus, ja buot guolleávkkástallan galgá čađahuvvot nu fuolalaččat go vejolaš. Danne lea dehálaš ahte sihke fidnoguolásteddjiin ja astoáiggeguolásteddjiin lea buorre máhttu movt guoli galgá gieđahallat ja goddit.
- Galgá leat ulbmil unnidit jámolašvuođa viđa prosentii buot akvakultuvrra guollešlájaid dáfus. Ulbmila olaha systemáhtalaš ja ulbmillaš doaibmabijuid bokte.
- Árvvoštallat lasihit rihkkundivada bajimus dási áhpedoallodoaimmaide mat rihkkot elliidčálgolága,
- Ahte ođđa teknologiija ja metodaid geahččaladdamiid dieđut main lea mearkkašupmi akvakulturorganismmaid čálgui, sáhttet juogaduvvot.
- Ii dohkkehit triploida guliid geavaheami biebmoguollebuvttadeamis.
- Ásahit guollečálgogáibádusa go dohkkeha bálvalusfatnasiid dahje eará mobiila rusttegiid gos akvakultureallit hoidejuvvojit ja gieđahallojuvvojit.
- Čielggasmahttit čálgogealbogáibádusaid mat gusket njuovahagaide ja reidenrusttegiidda.
- Bidjat čielgaset gáibádusaid áhpedoalloealáhusa riskastivremii ja siskkáldas bearráigehččui.
- Gáibidit doaibmabijuid mat beaktilit eastadit luossadihkiid leavvama sihke lokalitehtadásis ja guovlludásis.
- Sihkkarastit ahte guollebiebmanealáhusa buhtistanguliid čálgu buorrána bistevaččat ja plána mielde.
- Lea ulbmil buoridit guolástusaid ja astoáiggebivdiid máhtu elliidčálggu birra, erenoamážit dasa mii guoská buori buvttakvalitehtii, fuolalaš guolástanvugiide ja eastadan dihte balddonasbivddu.
- Bargat unnidit oppalaš guollenoađuheami sállašiid oktavuođas.
- Ovddidit doaibmabijuid mat fuolahit elliidčálggu darvet-ja-luoitte-bivddus.