Ođđa doaibmaplána sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami vuostá
Preassadieđáhus | Nr: 2/25 | Almmustahtton: 14.01.2025 | Kultur- ja dásseárvodepartemeanta, Stáhtaministara kantuvra
Ráđđehus lea odne ovddidan vuosttaš nationála doaibmaplána sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami vuostá. Doaibmaplána lea oassin ráđđehusa barggus man ulbmil lea nannet ja ođasmahttit áŋgiruššama rasismma, cielaheami ja vealaheami vuostá čearddalašvuođa ja oskku geaži.
– Mii eat dohkket sápmelaččaid cielaheami Norggas. Mis galgá leat rabas ja fátmmasteaddji servodat, gos lea oadjebas leat sápmelaš. Vašši ja cielaheapmi ii čuoze dušše ovttaskasolbmuide dahje joavkkuide, dat čuohcá olles min servodahkii. Mii bargat ovttas sápmelaččaid cielaheami vuostá, dadjá stáhtaministtar Jonas Gahr Støre.
Amnesty-raporta čájeha ahte juohke njealját cealkámuš sápmelaččaid birra Facebookas lea negatiiva. Dábálaččamus negatiiva guoddu lea ahte sápmelaččat hehttejit ovddosmannama ja ođđamállet ovdáneami. Kommeanttat main bohtet ovdan negatiiva guottut ja stereotypiijat lassánedje measta 10 proseanttain Fovse-ášši digaštallamiid njuolggo váikkuhussan.
– Sápmelaččaid cielaheapmi lea nationála hástalus. Sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami dusten gáibida guhkesáigásaš ja oktiiheivehuvvon áŋgiruššama, danne ovddidit mii dál doaibmaplána mas leat 32 doaibmabiju, dadjá kultur- ja dásseárvoministtar Lubna Jaffery.
Okta dehálaš doaibmabidju doaibmaplánas lea geahččaladdat sierra bagadusbálvalusa Davvi-Norggas. Dát lea pilohtaprošeakta mas Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji ásaha sierra ossodaga mas lea erenoamáš gelbbolašvuohta sámevuođas. Bálvalus čađahuvvo ohcandoaibman, ja okta ulbmil lea ahte sápmelaččain, geat vásihit vealaheami, galgá leat báiki gos sáhttet oažžut bagadallama ja veahki.
– Doaibmaplánabarggus lea leamaš dehálaš hupmat, ja guldalit, sin geaidda ášši guoská. Guovvamánus čađaheimmet stuora cealkámuščoahkkima Oslos, ja mii leat maiddái leamaš Ájluovttas, Romssas, Rosses ja Guovdageainnus. Máŋggas leat cuigen ahte Oslos lea eambbo oadjebas vázzit gávttiin eahkes go Romssas, ja ahte sápmelaččaid cielaheapmi lassána mađi davvelebbui joavdá. Mii leat ožžon olu buriid árvalusaid mat leat čuohcan dovdduide – erenoamážit nuorain, dadjá Jaffery.
Sámediggi lea leamaš guovddáš bargoguoibmi doaibmaplánabarggus, ja dát ovttasbargu lea dehálaš maiddái doaibmaplána čuovvoleamis. Doaibmaplána galgá leat geabbil ja dynámalaš, vai šaddá vejolaš heivehit ja lasihit ođđa doaibmabijuid dađistaga. Doaibmaplána galgá gustot 2030 rádjái, ja galgá evaluerejuvvot plánaáigodagas sihkkarastin dihte ahte áŋgiruššamis leat dat beavttut maid sávvat.
Eambbo Ráđđehusa barggu birra rasismma ja vealaheami vuostá sáhtát lohkat dáppe:
***
Orre dahkoesoejkesje laavsemen jïh sïerredimmien vööste saemijste
Reerenasse lea daan biejjien dam voestes nasjonaale dahkoesoejkesjem laavsemen jïh sïerredimmien vööste saemijste bæjhkoehtamme. Dahkoesoejkesje biehkie reerenassen barkoste, barkoem tjïertevidtjien, laavsemen jïh sïerredimmien vööste etnisiteeten jïh religijovnen gaavhtan nænnoestidh jïh orrestidh.
– Ibie laavsemem saemiej vööste Nöörjesne mietieh. Mijjieh edtjebe aktem gaahpode jïh feerhmeles sïebredahkem utnedh, gusnie jearsoes saemieh årrodh. Aassjoe jïh laavseme eah ajve aktegsalmetjh jïh dåehkieh dievvedh, abpe mijjen sïebredahkem dievviedieh. Mijjieh saemielaavsemen vööste iktedibie, staateministere Jonas Gahr Støre jeahta.
Reektehtsisnie Amnesty:ste vuesehte akte njieljijste jiehtegh saemiej bïjre Facebookesne lea negatijve. Sïejhmemes negatijve vuajnoe lea saemieh åvtanimmiem jïh daaletje evtiedimmiem heerredieh. Lahtestimmieh negatijve vuajnoejgujmie jïh stereotypijigujmie mahte 10 proseenth læssanieh ryöktesth digkiedimmijste Fovsene-aamhtesen bïjre.
– Saemielaavseme lea nasjonaale haesteme. Laavsemem jïh sïerredimmiem saemijste heerredidh guhkiem jïh iktedamme barkoem kreava, dan gaavhtan mijjieh daelie dahkoesoejkesjem bæjhkoehtibie 32 råajvarimmiejgujmie, kultuvre- jïh mïrrestallemeministere Lubna Jaffery jeahta.
Vihkele råajvarimmie dahkoesoejkesjisnie lea jïjtse bïhkedimmiedïenesjem pryövedh Noerhte-Nöörjesne. Daate lea pilovteprosjekte gusnie Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkije edtja jïjtse filijaalem tseegkedh sjïere maahtojne saemiej bïjre. Dïenesje edtja almetji vööste barkedh, jïh akte ulmie lea saemieh gïeh sïerredimmiem demtieh sijjiem åadtjoeh gusnie maehtieh bïhkedimmiem jïh viehkiem åadtjodh.
– Gosse dahkoesoejkesjinie barki lij vihkeles almetjigujmie dååjrehtallemigujmie soptsestidh jïh goltelidh. Goevten stoerre raeriestimmietjåanghkoem Oslovisnie tjïrrehtimh, mijjieh aaj Ájluoktesne, Romssesne, Plaassjesne jïh Guovdageaidnusne orreme. Jïjnjh jeehtin jienebe jearsoes damtedh gaptine iehkeden Oslovisnie vaedtsedh enn Romssesne, jïh laavseme saemiej vööste jienede noerhtene. Mijjieh jïjnjh buerie raeriestimmieh åådtjeme mah mannem baajnehtamme – sjïere noerijste, Jaffery jeahta.
Saemiedigkie lea lïhke dahkoesoejkesjen barkosne meatan orreme, jïh daate laavenjostoe aaj vihkele gosse dahkoesoejkesjinie vijriesåbpoe barkedh. Dahkoesoejkesje edtja fleksijbele jïh dynamiske årrodh, guktie nuepiem utnedh dam iktemearan sjïehtedidh jïh dïsse orre råajvarimmieh lissiehtidh.
Dahkoesoejkesje faamosne jaepien 2030 raajan, jïh dan soejkesjeboelhken mietie edtja dam vuarjasjidh juktie vihtiestidh barkoste vaajtelamme effekth sjidtieh.
Vielie Reerenassen barkoen bïjre rasismen jïh dïedtelgimmien vööste maahtah daesnie lohkedh:
***
Ådå doajmmapládna nálsodime ja nuppástime hárráj sámij gáktuj
Ráddidus le uddni almodam vuostasj nasjonála doajmmaplánav nálsodime ja nuppástime hárráj sámij gáktuj. Doajmmapládna le oasse ráddidusá bargos nannit ja ådåsmahttet ratjástimev rasisma hárráj, ja nálsodime ja nuppástime mij guosská etnisitiehttaj ja religijåvnnåj.
– Mij ep dåhkkida nálsodimev sámijs Vuona rijkan. Miján galggá liehket rabás ja sebrudahtte sebrudahka, gånnå galggá liehket jasska sábmen liehket. Vasjes ja nálsodimes e dåssju ájnegis ulmutja guoskadalá, valla ålles sebrudahka guoskadallá. Mij lip aktan sámevasjev duostodime, javllá stáhtaministar Jonas Gahr Støre.
Muhtem rappårttå Amnestyas vuoset jut akta vidát moalggemis sámij birra Facebookan le negatijva moalggem. Dábálamos negatijva moalggem le jut sáme gåhtsi åvddånimev ja ådåájggásasj åvddånahttemav. Kommentára gånnå lidjin negatijva guotto ja gáddális guotto lassánin vargga 10 prosentajn Fosen-ássje dágástallamij maŋŋela.
– Sámevassje le nasjonála hásstalus. Duostodit nálsodimev ja nuppástuvvamav sámijs gájbbet guhkesájggásasj ja dåmadum ratjástimev, dan diehti almodip doajmmaplánav gålmmålåkguovtijn dåjmajn, javllá kultuvra- ja dássádusministar Lubna Jaffery.
Ájnas doajmma doajmmaplánan le jåhtuj oadtjot sierra bagádallamdievnastusáv Nuortta-Vuonan. Dát le gæhttjalimprosjækta gånnå Dássádus- ja nuppástuvvama oahttse galggá ásadit sierra filijálav gånnå le sierre máhtudahka sáme ássjij hárráj. Dievnastus galggá liehket ålggolij guovlluj, ja muhtem ulmme le jut sáme gudi vásedi nuppástuvvamav oadtju sajev gåsstå máhtti oadtjot bagádallamav ja dårjav.
– Doajmmapládna bargadijn le læhkám ájnas ságastit sijájn gesi da ássje guosski. Guovvamánon lij ságastallamtjåhkanibme Oslon, mij lip aj læhkám Ájluovtan, Råmsån, Plaasjaan ja Guovdageadjnun. Moattes li javllam dåbddu jaskadabbon iehkedijt gáptijn vádtset Oslon gå Råmsån, ja nálsodibme sámij vuosstij lassán dadi nuortabuj boahtep. Mij lip oadtjum moadda buorre árvvalusá ma li mijav svatjádam – sierraláhkáj nuorap ulmutjijs, javlla Jaffery.
Sámedigge le læhkám lahka doajmmapládna bargon, ja dat aktisasjbarggo sjaddá aj ájnas gå doajmmaplánav galggi gåtsedit. Doajmmaplána galggá liehket hiebadahkes ja dynámalasj, nav vaj máhttá hiebadit ja biedjat ådå dåjmajt jåhtuj maŋenagi. Doajmmapládna galggá vihpat gitta jahkáj 2030, ja merustaláduvvat pládnagávdan vaj ratjástibme vaddá sávadahtte vájkkudusájt.
Lagábut Ráddidusá ratjástimes rasisma ja nuppástuvvama hárráj máhtá dánna låhkåt: