Oljo- ja energiijaministara ovdanbuktin Fovsen-ášši preassačoahkkimis

Iskojuvvo ovdanbuktima mielde. 

Buorre beaivvi.

Áiggun giitit sámediggepresideantta buori čoahkkima ovddas. Mii leat ovttas eanandoalloministariin digaštallan dán dilálašvuođa mas mii dál leat, ja erenoamážit dan maid mii buohkat dál jurddašit, movt mii galgat beassat viidáseappot ná váttes áššis.

Áiggun liikká álgit dainna ahte čalmmustahttit dan beali áššis geaid birra dát álgoálggus lea, namalassii Fovsen-sápmelaččaid. Sii leat guhká šaddan birget gáibideaddji ja eahpesihkkaris dilis. Mun šállošan dan. Ráđđehusa oaivil lea áibbas čielggas, mii galgat čuovvulit Alimusrievtti duomu nu ahte Fovsena boazosápmelaččaid vuoigatvuođat áimmahuššojuvvojit.

Boazodoalloealáhus lea árbevirolaš ealáhus, dakkár ealáhus mii doaimmahuvvo dainna mihtuin ahte beassat addit dan viidáseappot boahtte bulvii. Buolvvas bulvii -perspektiiva lea hui guovddážis dan árbevierus, ahte galgá sáhttit guođđit ceavzilis boazodoalu boahtte bulvii. Ealáhus mainna mii leat hirbmat vuovdnát ja man mis lea našuvnnalaš ovddasvástádus áimmahuššat.

Ovdal go čoahkkinasten sámediggepresideanttain, de lei munnos eanandoalloministariin čoahkkin Terje Haugeniin, Leif Arne Jåmain ja eará Fovsena boazosápmelaččaid ovddasteddjiiguin. Daid ságastallamiin átnon ándagassii Fovsena orohagain ráđđehusa bealis dan ovddas go konsešuvdnamearrádusat mielddisbuktet olmmošvuoigatvuođaid rihkkuma, dan dihte go dat čuhcet garrasit Fovsena boazosápmelaččaid vejolašvuođaide doaimmahit iežaset kultuvrra.

Dat lei dan dihte go Alimusriekti gávnnahii ahte mearrádusat mat dahkkojuvvo 2013:s eai sisttisdoallan doarvái váidudeaddji doaibmabijuid nu ahte mearrádus čuovvu olmmošvuoigatvuođaid. Mun muitalin maid sámediggepresidentii dan čoahkkimis mii mis lei odne ahte lean átnon ándagassii Fovsena orohagain.

Mu čielga diehtu go ságastallen Fovsena ovddasteddjiiguin ja boazodolliiguin lei ahte mii dál fertet beassat viidáseappot dán áššis.

In oaivvil ahte lea dohkálaš ahte proseassa lea ná guhká ádjánan. Mii háliidit gávdnat čovdosa nu jođánit go vejolaš.

Alimusriekteduopmu addá eiseválddiide stuora vejolašvuođa árvvoštallat makkár doaibmabijut sáhttet leat áigeguovdilat, ja mun áiggun deattuhit ahte mii dál eat hilggo makkárge čovdosiid vuos.

Lean maid muitalan Fovsena boazodollui ahte mun, eanandoalloministtar ja stáhtaministtar áigut ovttasbargat boazodoaluin ja Sámedikkiin gávdnan dihte čovdosiid maid dál jo oanehis áiggis sáhttit johtui bidjat.

Dasa lassin fertet mii joatkit proseassain ohcat guhkesáiggi čovdosiid. Mii leat dan rájes go alimusriekteduopmu celkojuvvui 2021 golggotmánu bargan dainna ahte ohcat luotta viidáseappot dohko ahte mis loahpas boahtá ođđa mearrádus dán áššis.

Dan mun ain vuoruhan eanemusat.

Mun oaivvildan ahte mis leat leamašan buorit ságastallamat dan birra dál. Mis lea oktasaš mihttu ahte njukčamánu mielde galgat boahtit johtui diehtoháhkamiin, mas galgá leat buorre, nanu fágalaš gelbbolašvuohta, maiddái boazodoallofágalaš gelbbolašvuohta, dan bargui mainna galgat joatkit.

Mii fertet ain mearridit guorahallanprográmma man bokte mii beassat boahtte dássái, namalassii čohkket ođasmahttojuvvon máhttovuođu.

Mun vásihan ahte mis leat buorit ja gutnálaš ságastallamat. Ja mun áiggun dávjjibut bovdet ságastallat ovttas.

Lean ovdal cealkán ahte mu mihttu lea gávdnat čovdosiid mat dahket vejolažžan seailluhit sihke Fovsena bieggafámu ja boazodoalu ovttas, jus fal lea vejolaš. Dan bargui lea mus ain lea stuora doaivva, ahte mii sáhttit lihkostuvvat.

// 

Åarjelsaemien: 

Åålja- jïh energijeministeren håalome pressetjåanghkosne Fovsen-aamhtesen bïjre

Åålja- jïh energijeministere Terje Aasland dam håaloeji pressetjåanghkosne Fovsen-aamhtesen bïjre duarsta njoktjen 2.b. 2023.

Buerie biejjie.

Sïjhtem saemiedigkiepresidentem gijhtedh hijven tjåanghkoen åvteste. Laanteburrieministeren ektesne libie tsiehkiem digkiedamme mesnie tjåadtjobe, jïh aaj maam manne dååjrehtem mijjieh gaajhkesh utnebe vihkeles, guktie mijjieh daelie dejnie gïerve aamhtesinie jåerhkebe.

Manne læjhkan sïjhtem aelkedh fokusem utnedh dejtie dennie aamhtesinie mej bïjre guktie manne mïelem voestegas dej bïjre, båatsoesaemieh Fovsenjaarkesne. Dah leah guhkiem gïerve  tsiehkesne orreme mij ij ennje loeteme. Destie hojnedem. Reerenassen bïevnese tjïelke, mijjieh galkebe Jollemesreaktan dåapmoem illedh guktie båatsoesaemiej reaktah Fovsenjaarkesne gorredibie.

Båatsoe lea aerpievuekien jieleme, jieleme man ulmie lea aerpie båetije boelvese jåarhka. Generasjovneperspektijve veaksehke dejnie tradisjovnine, maahta båetije boelvese båatsoem vedtedh mij monnehke. Jieleme mestie garmerdibie jïh nasjonaale dïedtem åtna dam gorredidh.

Saemiedigkiepresidenten tjåanghkoen åvteli daan bijjien, manne jïh laanteburrieministere tjåanghkoem utnimh Terje Haugen, Leif Arne Jåma jïh jienebh tjirkijh båatsoste Fovsenjaarkesne. Dejnie soptsestalleminie manne gaatelassjim reerenassen åvteste båatsoesïjtide Fovsenjaarkesne juktie konsesjovnemieriedimmieh lea almetjereaktide mïedtelieh, juktie dah sijhtieh dan negatijve effektem utnedh båatsoesaemide Fovsenjaarkesne dej nuepieh dej kultuvrem eadtjaldehtedh.

Dïhte dan gaavhtan Jollemesreakta gaavni mieriedimmieh mejtie jaepien 2013 mieriedamme ij lij sjïehteles lyjnehke råajvarimmieh mejstie mieriedimmieh leah almetjereaktaj mietie. Manne aaj saemiedigkiepresidentem bievniejim manne leam gaatelassjeme båatsoesïjti åvteste Fovsenjaarkesne.

Mov tjïelke dïjre soptsestallemisnie tjirkijigujmie Fovsenjaarkeste jïh båatsoesaemieh desnie lea aaj daelie mijjieh tjoerebe aamhtesinie jåerhkedh barkedh.

Mov mïelen mietie ij leah madtjeles prosessine dan guhkiem orreme. Mijjieh sïjhtebe loetemem gaavnedh dan varki mij gåarede.

Jollemesreaktadåapmoe åejvieladtjide stoerre dahkoerommem vadta vuarjasjidh mah råajvarimmieh sjïehteles, jïh manne sïjhtem tjïertestidh ibie mijjieh daelie naan loetemh inhtsie gaptjh.

Manne leam aaj båatsose Fovsenjaarkesne bievneme manne, laanteburrieministere jïh staateministere sïjhtebe guhkiebasse båatsojne jïh Saemiedigkine barkedh loetemh gaavnedh mejtie maehtebe boelhketjisnie tseegkedh.

Lissine tjoerebe prosessem jåerhkedh dah guhkemes loetemh gaavnedh. Mijjieh libie jollemesreaktadåapmoen mænngan golken 2021 barkeme baalkam gaavnedh guhkiebasse goske orre mieriedimmiem maehtebe aamhtesisnie darjodh. Daate lea ennje mov bijjemes prijoriteete.

Mov mïelen mietie libie hijven soptsestallemh dan bïjre åtneme. Mijjieh ektieulmiem utnebe mijjieh njoktjen asken mietie tjoerebe maahtoetjöönghkemem aelkedh, gusnie mijjieh galkebe hijven, tjarki faageles maahtoem utnedh, aaj båatsoefaagen maahtoe, dejnie barkojne maam galka guhkiebasse darjodh.

Mijjieh tjoerebe ennje goerehtimmieprogrammem tseegkedh mestie mijjieh båetije daltesasse båetebe, orrestamme maahtoevåaromem tjöönghkedh.

Manne dååjrehtem mijjieh hijven jïh krööhkeles soptestallemh åtneme. Jïh manne sïjhtem initiatijvem vaeltedh mijjieh galkebe daamtajåbpoe soptsestalledh.

Manne leam aarebe jeahteme mov ulmie lea loetemh gaavnedh mejstie bïegkefaamoe Fovsenjaarkesne jïh båatsoe maehtieh ektesne eksisteeredh, jis gåarede.

Dïhte lea barkoe maam manne ennje jaahkam mijjieh maehtebe lahkesidh.