Rievssatlohku lassána

Rievssatnálli ovdána buori guvlui, vásiha Statskog. Earenoamážiid Davvi-Norggas lea buorre rievssatjahki.

Fjellrype
Lea buorre rievssatjahki. Earenoamáš buorre jahki lea Nordlánddas ja Romssas. Govva: Steinar Johansen / Statsskog

Diibmá lei rievssatlohku nu vuollin ahte fertejedje bissehit bivddu máŋgga sajis Lulli-Norggas. Dán jagi ges lohká Statskog bivdo ja guolásteami fágajođiheaddji Jo Inge Breisjøberget ahte lassáneami dihte sáhttet fas rahpat bivdoguovlluid.

Nordlánddas ja Romssas leat leamaš ollu rievssahat, ja leat šaddan ollu čivggat.

– Mii leat systemáhtalaččat meroštallan rievssatnáli dan guovtti fylkkas moaddelot jagi. Dán jagi lea rievssatlohku eanemus maid mii goassige leat dán áigodagas registreren, dadjá Breisjøberget.

Dovres lea rievssatlohku nu unni ahte Statskog bisseha rievssatbivddu doppe.

Rypejakt i Njardarheim.
Diibmá fertejedje bissehit rievssatbivddu muhtin guovlluin Lulli-Norggas. Dán jagi fas leat rievssahat nu ollu ahte sáhttá bivdit. Beahcelodde- ja hurrelohku lea maid lassánan. Govven: Trond Gunnar Skillingstad/Statskog Govva: Trond Gunnar Skillingstad/Statskog

Son čilge viidáseappot ahte rievssatnális leat lunddolaš rievddadeamit, nugo

luondduvahágat, dálkkádatrievdamat ja eará fáktorat.

– Sihkkaris bivdohálddašeapmi lea goitge dárbbašlaš vai oažžut bistevaš rievssatnáli Norggas, ja mii galgat illudit dainna lassánemiin maid mii dál oaidnit, oaivvilda Breisjøberget.

Eai njuolat čujut bajás dušše rievssahiid dáfus.Rievssahiid lohkamat bivdoguovlluin, maid Statskog lea čađahan Nordlánddas ja Trøndelágas, čájehit maid ahte beahcelotti ja hurri nálit leat lassánan. Breisjøberget dadjá ahte daid lottiid máddodatlohku lea stuoris, muhto čivggaid šaddu rievddada.

– Logut čájehit ahte eat mii sáhte diktit buot vuovdeguovlluin bivdit. Mii fertet vuđoleappot guorahallat man ollu bivdiid mii sáhttit luoitit muhtin guovlluide.

Fuođđut maid lea vejolaš bivdit

2018 válddii Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ovddasvástádusa hálddašit dan oasi mii gusto fuođđuide maid lea vejolaš bivdit, mii mearkkaša makkár šlájaid sáhttá bivdit. Duogážin dasa lei earret eará vejolašvuohta nannet ealáhusovdáneami man vuođđun lea meahcceresurssaid guoddevaš geavaheapmi.

Stáhta eaiggáduššá stuora vuovde- ja meahcceareálaid– birrasiid viđádasoasi Norgga nannámis. Statsskog hálddaša buot vuvddiid ja meahci maid stáhta oamasta, ja danne lea Statskog Norgga stuorámus eanaeaiggát.

Muhtun dain vuoruhuvvon bargguin mat Statsskogas leat, lea earret eará movttiidahttit ja láhčit dilálašvuođaid bistevaš bivdui, guolásteapmái ja olgoáibmoeallimii.