Ráđđehus láhčá diliid nu ahte eanebut sáhttet váldit oahpu sámegielas ja kvenagielas / Reerenasse sjïehteladta ihke jienebh maehtieh ööhpehtimmiem vaeltedh saemien jïh kveenen gïeline

• Vuelielisnie maahtah dam åarjelsaemiengïelesne lohkedh

– Jus galgá gáhttet sámi ja kvena gielaid ja kultuvrraid Norggas, de fertet oahpahit doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta dáin gielain. Danne mii leat fuolahan ahte sii geat háliidit váldit lullisámegiela oasseáiggeoahpu olgoriikkas dál ožžot oahppodoarjaga. Dasa lassin leat viiddidan vealgesihkkunortnega sidjiide geat leat lohkan sámegiela dahje kvenagiela oahpaheaddjioahpu oassin, dadjá dutkan- ja alit oahpu ministtar Oddmund Hoel (Gb).

Oahppodoarjja lullisámegiela oasseáiggeohppui

Lullisámegiella lea UNESCO duođalaččat áitojuvvon gielaid listtus. Eai gávdno galle grádaoahpu lullisámegielas, muhto daid ráddjejuvvon oahppofálaldagaid lassin mat leat Norggas, gávdno vel oasseáiggeoahppofálaldat Upmejes Ruoŧas.

Vai eanebut oččoše giellagelbbolašvuođa sámegielas ja kvenagielas, lea ráđđehus láhčán dili nu ahte studeanttat, geat váldet lullisámegiela oasseáiggeoahpu olgoriikkas, dál sáhttet oažžut oahppodoarjaga. Ovdal ii lean dat vejolaš, go lei doarjja dušše ollesáiggeohppui campusis. Dál sáhttet studeanttat oažžut doarjaga lullisámegiela oasseáiggeohppui, maiddái ohppui mii lea muhtun muddui neahttavuđot.

Viiddiduvvon vealgesihkkunortnet oahpaheddjiide

Dasa lassin lea ráđđehus viiddidan vealgesihkkunortnega nu ahte eanet oahpaheaddjeoahput (mánáidgárdeoahpaheaddje-, vuođđoskuvlaoahpaheaddje-, lektor-, ja praktihkalaš-pedagogalaš oahput) main leat unnimusat 60 oahppočuoggá sámegielas dahje kvenagielas, ožžot sihkkojuvvot gitta 50 000 ruvnno vealggis. Dát ortnet lea viiddiduvvon nu ahte fátmmasta máŋggalágan oahpaheaddjeoahpuid, mii dahká oahpaheddjiide álkibun oažžut loatnasihkkuma giellagelbbolašvuođa vuođul.

-----

Reerenasse sjïehteladta ihke jienebh maehtieh ööhpehtimmiem vaeltedh saemien jïh kveenen gïeline

Staatebudsjehtesne 2025 reerenasse råajvarimmide jåarhka 2024-budsjehteste juktie nuepieh nænnoestehtedh ööhpehtimmiem vaeltedh saemien jïh kveenen gïeline.

– Juktie saemien jïh kveenen gïelem jïh kultuvrem Nöörjesne gorredidh, tjoerebe nuekies almetjh ööhpehtidh mah daejtie gïelide maehtieh. Dan åvteste libie öörneme daah mah sijhtieh åarjelsaemien ööhpehtimmiem bielietïjjen lohkedh ålkoelaantesne daelie ööhpehtimmiedåarjoem åadtjoeh. Lissine libie laajkoegiehpiedimmieöörnegem vijriedamme dejtie mah saemien jallh kveenen gïelem lohkehtæjjaööhpehtimmesne åtneme, dotkeme- jïh jollebe ööhpehtimmieministere Oddmund Hoel (GK) jeahta.

Studijedåarjoe bielietïjjen åarjelsaemien lohkemasse

Åarjelsaemien lea UNESCO'n læstosne itjmies håvhtadihks gïelh. Eah man gellie gradööhpehtimmieh åarjelsaemien gïelesne gååvnesh, men lissine gaertjiedamme faaleldahkh Nöörjesne, dle bielietïjjen studijh Ubmejisnie Sveerjesne gååvnese.

Juktie sjïehteladtedh ihke jienebh gïelemaahtoem åadtjoeh saemien jïh kveenen gïeline, dle reerenasse öörneme studenth mah bielietïjjen studijh åarjelsaemien gïelesne ålkoelaantesne vaeltieh, daelie ööhpehtimmiedåarjoem åadtjoeh. Aarebi idtjin maehtieh naemhtie darjodh, jis edtjin dåarjoem åadtjodh tjoerin abpe tïjjen studijumem lohkedh. Daelie studenth maehtieh dåarjoem åadtjodh bielietïjjen studijumasse åarjelsaemien gïelesne, aaj dan studijumasse mij såemies mearan lea nedtesne.

Vijriedamme laajkoeöörnege lohkehtæjjide

Lissine dle reerenasse laajkoegiehpiedimmieöörnegem vijriedamme, guktie jienebh lohkehtæjjaööhpehtimmieh (maanagïertelohkehtæjja-, maadthskuvlelohkehtæjja-, lektovre- jïh praktihkeles-pedagogeles ööhpehtimmie) mah unnemes 60 studijepoengh utnieh saemien jallh kveenen gïelesne, reaktam utnieh raajan 50 000 kråvnah åadtjodh giehpiedimmesne. Daate öörnege lea vijriedamme juktie jienebh såarhts lohkehtæjjaööhpehtimmieh faalehtidh, naakede mij dorje guktie aelhkebe sjædta lohkehtæjjide laajkoegiehpiedimmiem åadtjodh, gïelemaahtoen gaavhtan.