Biebmopolitihka ossodagat

Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta

Ossodagas lea ovddasvástádus ovddidit dearvvas biebmobuvttadeami, elliidčálggu ja šattuid- ja elliid dearvvašvuođa.

Deháleamos eavttut ossodaga bargui mearriduvvojit  Prop.1 S bokte ja Stuoradikki gieđahallamis. Ossodat galgá gozihit čuovvovaš lágaid: Biebmolága, Elliidčálgolága, Elliiddearvvašvuođabargiidlága ja Totalisáhtorlága. Borramušsuorggi guoskevaš lágat leat buorre muddui heivehuvvon EES vuogádahkii. Ossodaga ovddasvástádussii gullá maid čuovvolit EES-šiehtadusa čuovvovaš surggiin: elliid dearvvašvuohta, elliidčálgu, oadjebas vuođđogálvvut (lassi biebmut, gilvinávdnasat, duvttat), šaddosuodjalanávdnasat, animálalaš liigebuktagat, ekologalaš buvttadeapmi, borramušmerken vuođđobuvttadeami rájes ja dearvvaš biebmobuvttadeapmi/biebmosihkkarvuohta (ovttasbarggus Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain (DFD) ja Ealáhus- ja guolástusdepartemeanttain (EAGD)). 

Ossodat fuolaha maid gažaldagaid WTO/SPS ektui (WTO guoskevaš buhtisvuođa ja phytosanitára áššiid). Ossodat fuolaha ahte Norgga Rikstoto konsešuvdnaeavttut čuvvojuvvojit.

Ossodat galgá maid ovddasvástidit  Šibitdoavtterinstituhta ja Biebmobearráigeahču etáhtastivrejumi.   Borramušgeahču etáhtastivrejupmi dahkko lagaš ovttasbarggus eará Borramušgeahču fágavástideaddji departemeanttaiguin:  Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta ja Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta.  

Ossodaga čuovvovaš sekšuvnnat:

  • Internationála koordineren ja geavaheddjiid beroštumiid sekšuvdna

    Sekšuvnna ovddasvástádussii gullá mearkaortnegiid hálddašeapmi ja njuolggadusráhkadeapmi, biebmokvalitehta, guorranvuogit ja genaváiduduvvon organismmat (GMO). Sekšuvdna galgá maid nannet geavaheaddjiberoštumiid, čuovvolit riikkaidgaskasaš šiehtadusaid, ja koordineret riikkaidgaskasaš áššiid ossodaga bargosuorggi siskkobealde. Sekšuvdna galgá maid ovddasvástidit SPS-šiehtadusa, kvalitehtanjuolggadusaid, bálvalusmávssuid ja divadiid. Galgá maid koordineret áššiid mat gullet Biebmobearráigeahču etáhtastivrejupmái.

  • Elliidčálgo- ja birassekšuvdna

    Sekšuvnna ovddasvástádussii gullá biebmoelliide, viessoelliide ja valáštallanelliide hábmet čálgonjuolggadusaid ja daid hálddašit. Sekšuvdna galgá maid fuolahit ahte birasvuđot njuolggadusat ráhkaduvvojit biebmobuvttadeapmái, šaddosuodjalanávdnasiidda ja ekologalaš buvttadeapmái. Sekšuvdna galgá maid ovddasvástidit šaddadanávdnasiid, oadjebas vuođđogálvvuid (lassi biebmut, gilvinávdnasat, duvttat) ja gilvvagárdedoalu. Ossodat fuolaha erenoamážit ahte totalisáhtorspealut čađahuvvojit nationála speallopolitihkalaš rámmaid siskkobealde ja ahte Norgga Rikstoto konsešuvdnaeavttut čuvvojuvvojit.

  • Elliiddearvvašvuođa, šaddodearvvašvuođa ja zoonoser sekšuvdna

    Sekšuvnna ovddasvástádussii gullá elliiddearvvašvuođa, šaddodearvvašvuođa, zoonosar dávddaid (njoammudávddat elliid ja olbmuid gaskka) hálddašit ja daidda hábmet njuolggadusaid. Sekšuvdna fuolaha maid njuolggadusaid mat gusket elliid dearvvašvuođabargiide, gearggusvuhtii, rádjabearráigehččui, elliid dálkasiidda ja liigebuktagiidda. Sekšuvdna galgá maid ossodaga bealis ovddasvástidit Šibitdoaktárinstituhta etáhtastivrejumi.