Fakta om Forsvaret 2004 samisk - Kap 2

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Bondevik II

Almmustahtti: Forsvarsdepartementet

Bagadusat ja gihppagat | Almmustahtton: 23.07.2004

NATO

NATO lea organisašuvdna mas leat 19* suverena, ovttaárvosaš stáhtat. Organisašuvnnas leat dát miellahttoriikkat: Belgia, Kanada, Dánmárku, Frankriika, Hellas, Islánda, Itália, Luxembourg, Nederlánda, Norga, Polen, Portugála, Espánnjá, Stuora Británnia, Cehkalaš republihka, Tyrkia, Duiska, Ungarn ja USA. Frankriika ii leat fárus ovttaiduvvon militearalaš kommandostruktuvrras, ja Islánddas ii leat sierra suodjalus.

*(Báltalaš stáhtat, Bulgaria, Románia, šlovenia ja šlovakia váldojit fárrui ollásii dohkálaš miellahttun 2004 gida rájes, ja miellahttoriikkaid lohku šaddá dasto 26.)

	Davviatlántalaš rádis lea bajimus mearrideaddji váldi ja dat lea ráddádallanbáiki gos buot miellahttoriikkat oassálastet. Rádi bistevaš áirasat, ambassádevrrat, coahkkinastet dábálaccat unnimusat oktii vahkkui. Rádi ministtarcoahkkimiin, maid dábálaccat lágidit guovttegeardde jagis, ovddastit olgoriikaministarat miellahttoriikkaid.

	Ráddi coahkkinastá maiddái iežas suodjalusministariiguin guovtte geardde jagis ja oktii jagis eambbo eahpeformálalaš politihkalaš digaštallamiid dihte. Ráddi coahkkinastá maiddái muhtomin stáhta- dahje ráddehushoavdadásiin. NATO generálcálli lea Rádi ovdaolmmoš ja jodiha coahkkimiid.

Njunušcoahkkin Prahas

NATO dagai muhtin dehaláš mearrádusaid njunušcoahkkimis Praha:s 2002 skábmamánus. Dát mearridit NATO ja nu maiddái Norgga suodjalusa viidáset geainnu ja vuoruhemiid máŋgga jahkái ovddasguvlui. Dasa lassin ahte lihttu viiddiduvvui fátmmastit 26 riikka, de ledje erenoamážit vihtta suorggi maid fuomášahtte coahkkimis:

Buot miellahttoriikkat geatnegahttojit odasmahttit iežaset našuvnnalaš suodjalusa ja háhkat odda militeara kapasitehtaid maid NATO dárbbaša go galgá sáhttit áimmahuššat bargguidis.
Mearriduvvui ásahit máŋgganašuvnnalaš háhppilis árjaveaga, Nato Respons Force (NRF). Veagas galget leat sullii 20 000 soalddáha iešguhtetge suodjalussurggiin, alla gearggusvuodain ja mobilitehtain. Dát boahtá addit lihttui eanet soahtanfámu ja reakšuvdnanávccaid. NRF galgá jodánit sáhttit biddjot sihke siskkobeallái ja olggobeallái NATO guovlluid ja cadahit juohkelágan bargguid.
Mearridedje rievdadit NATO kommándostruktuvrraid vai organisašuvdna beaktileappot galgá geavahit olmmošlaš-, militeara- ja ekonomolaš resurssaidis. Stuorámus rievdadus lea ahte galget leat guokte strategalaš kommándot; okta operatiiva kommando ja okta nuppástuhtti kommando (lihtu rievdadus)

Mearriduvvui johtui bidjat guorahallama mii galgá geahcadit missil-suodjalusa ásaheami mii sáhttá várjalit lihtu guovlluid, álbmoga ja veagaid mat leat sajustuvvon eará báikkiide juohkelágan guhkesgaskkaid manni rakeahtaid vuostá.
Mearriduvvui oktasaš suodjaluskonseapta terrorisma vuostá.

NATO militeara struktuvra

Odda militeara struktuvra lea guovttesuorat go das lea operatiiva ja doaibmi kommándolinjá , man jodihit guokte strategalaš váldobáikki.

Struktuvrra operatiivva oasi jodiha Allied Command for Operations (ACO) Mons báikkis Belgias (ovdalaš SHAPE), ja das lea bajitdási ovddasvástádus lihtu buot operatiiva doaimmaide, dasa gullet maid lihtu operašuvnnat mat dál leat jodus. ACO vuolde gávdnat guokte stuora oktasašoperatiiva regionála kommándoid, okta Brunssum báikkis Nederlánddas (Davvi-Eurohpás) ja okta Napoli báikkis Itálias (Lulli-Eurohpás).

Nubbi kommándolinjá sihkkarastá ahte NATO:s álot leat heivvolaš veagat olámuttos, ja dat galgá fuolahit ahte lihttu dadistaga nuppástuhttojuvvo ja odasmahttojuvvo. Váldosánit dán nuppástuhtti kommándoi leat oktasašoperašuvnnat ja gaskaoperabilitehta - ahte mearra-, áibmo ja eanansoahtefámut nákcejit doaibmat ovttas, ja ahte lihtu iešgudetge miellahttoriikkaid vearjoveagat nagodit doaibmat hui lávgalagaid. Allied Command Transformation (ACT) lea sajáiduvvon Norfolk báikái, Virginia ja biddjo seamma báikái go USA Joint Forces Command.

Joint Warfare Centre (JWC)

Jåttå báikkis Stavangeris lea biddjon njuolga nuppástuhttikommándo vuollái strategalaš dásis. JWC: lea coavddarolla earáhuhttit lihtu veagaid Eurohpás, ja galgá earret eará ovdánahttit doktriinnaid ja operašuvdnakonseapttaid, nu ahte lihtus šaddá buorre ovttasdoaibman gaskal teoriija ja geavadaga. Dát mielddisbuktá ahte NATO operašuvnnaid vásáhusat galget váikkuhit plánemii ja hárjehallancovdosiidda nu ahte geavadatlaš vásáhusat fealttas šaddet mearrideaddjin lihtu rievdadussii ja odasmahttimii. JWC lea stuorát ja lea biddjon alit dássái NATO-struktuvrras go ovddit Jåttå-kommándo.