Golbma šaddošlája galget buorebut suodjaluvvot
Historjjálaš arkiiva
Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus
Almmustahtti: Dálkkádat- ja birasdepartemeanta
Ođas | Almmustahtton: 29.05.2015 | Maŋimuš ođasmahttojuvvon: 02.07.2015
Ođđa šaddošlájat nugo roandindarfi, fierranguorggajuopmu ja ruškesgeapman leat áitatvuloš šlájat Norggas. Dat mearkkaša ahte dat sáhttet oalát jávkat. Ráđđehus lea dan geažil mearridan vuoruhit dien golbma šaddošlája.
- Vi har både et internasjonalt og nasjonalt ansvar for å bedre situasjonen for truede arter. Både trøndertorvmose, skredmjelt og svartkurle er truet og en bedre beskyttelse kan bidra til en mer positiv utvikling for disse plantene, sier klima- og miljøminister Tine Sundtoft.
Golbma erenoamáš šattu
Norggas lea eartašaddu Fierranguorggajuopmu gávdnamis dušše guovtti báikkis Hjelmeland gielddas. Dat šaddet vel eará dovddus báikkiin nugo guovtti báikkis Skottlánddas. Fierranguorggajuopmu lea namas ožžon go dat šaddá lahka fierahagaid ja uđđasiid/riđuid. Dat lea eartašaddu masa divrrit liikojit hui bures, ovdamearkka dihte duottaruvlu.
Ruškesgeapman lea čáppa orkidea mii šaddá dušše čieža gielddas Norggas. Ruškesgeapman mii šaddá Norggas lea sierra šládja mii gávdno dušše Norggas ja Ruoŧas. Lieđđudeaddji ruškesgeapmanis hakso veaháš vaniljahádja ja muitalusaid mielde dat addá mielkái ja vudjii vaniljamáhku jos gusat dan borret.
Roandindarfi šaddá jekkiin, ja gávdno 9 guovllus Davvi-Trøndelágas. Dat leat áidna guovllut máilmmis gos dát smávva šaddu šaddá. Roandindarfi sisttisdoallá buhtisteaddji baktearaávdnasiid, ja ovdalis áiggi dan geavahedje gokčat háviid ja jos borahallojuvvui gearbmašiidda ja divrriide. Nuppi máilmmisoađi áiggi dat geavahuvvui hui ollu bandášan jos dábálaš bandášat váilo.
-Leat golbma sierralágan šattu mat šaddet hárvenaš guovlluin máilmmis. Roandindarfi gávdno dušše Davvi-Trøndelágas, ja iige gostige eará sajis máilmmis. Lea dehálaš gáhttet dákkár šattuid, vai boahtte buolva maid beassá daid vásihit, dadjá Sundtoft. Geahča video dáppe.
Vuoruheapmi lea dehálaš
Lea mearriduvvon vuoruhit oktiibuot 13 šlája. Vuoruhemiid bokte mii čájehat hálddašeapmái ja eará servodatosolaččaide makkár šlájaid ferte eanemus suodjalit. Dat mielddisbuktá ahte hálddašeapmi šaddá diđolaš ja diehttevaš šattuid ektui.
Dat lea čájehuvvon dán rádjai ahte go okta šládja vuoruhuvvo, de dat fuomášahttá olbmuid ahte šládja gávdno ja ollugat de háliidit doaimmaideaset bokte dan suodjalit.
-Norgga luonddu lea dehálaš seailluhit, ja erenoamážit rašes ja áitojuvvon luonddu. Dan geažil áigu ráđđehus maŋŋil ođđajagi suodjalit vihtta ođđa šlája. Dat lea oassi ráđđehusa barggus ahte seailluhit rašes ja áitojuvvon norgga luonddu, dadjá Sundtoft.
Dieđut – Vuoruhuvvon šlájat
- Luonddušláddjivuođaláhka rahpá láhkaásahusa bokte vejolašvuođa suodjalit áitojuvvon šlájaid go ožžot stáhtusa vuoruhuvvon šládjan
- Láhkaásahus sisttisdoallá maid šaddoguovlluid muhton šlájaide mat šaddet nannámis, nu gohčoduvvon ekologalaš doaibmaguovlluid
- Dál leat 13 šlája mat leat ožžon stáhtusa vuoruhuvvon šládjan. Roandindarffi, fierranguorggajuomu ja ruškesgeapmana lassin leat čuovvovaš šlájat vuoruhuvvon:
- Njiččehasat: Njálat
- Lottit: Giljobaš ja čáhppesbađošguškil. Suodjaleapmi ii gusto čáhppesbađošguškila fuolkái mii eallá Jærenis
- Šattut: Guottánlieđđi, honnetlieđđi, rukses vuovdeeamit ja bánnaággarasšaddu
- Divrrit: Johkasaddobivdi (Elvesandjeger), oktoealli (eremitt) ja klippeblåvinge