Historjjálaš arkiiva

Boazolohku lea buorebut heivehuvvon guohtumiidda

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta

Boazodoalu resursarehketdoallu 2014/2015 čájeha ahte ollislaš boazolohku lea njiedjan 232.900 bohccos 211.600 bohccui. –Dat čájeha ahte boazodoallopolitihkka mii lea čađahuvvon daid maŋimuš jagiid lea addán dakkár bohtosiid maid mii háliideimmet, cealká eanadoallo- ja biebmoministtar Jon Georg Dale.

– Logut illudahttet ja čájehit ahte boazoealáhus lea váldán ovddasvástádusa ja unnidan boazologu, dadjá eanadoallo- ja biebmoministtar Jon Georg Dale. – Ollu jagiid alla boazolohku lea leamaš stuora váttisvuohtan  Finnmárkkus, muhto dál mis lea boazolohku mii buorebut soahpá boazoguohtumiidda, joatká Dale.

– 2015 leai buorre jahki boazoealáhussii. Leai miessás jahki, njuovvanbohccot lassánedje ja biergohaddi leai maid buoret go ovdal, dadjá Jon Georg Dale.

2015 cuoŋománu  1.b. raporterejuvvon boazologut čájehit ahte boazoeaiggádat/siidaoasit eanaš muddui leat čuvvon mearriduvvon geahpedanmearrádusaid ja heivehan boazologuset guohtumiidda. Čađahuvvon dárkkistanlogut čakčat 2015 ja dálvit 2016 duođaštit ahte ollislaš boazolohku lea vuolábealde mearriduvvon boazologu.  

Same med reinsdyr.
I følge Ressursregneskapet for reindriftsnæringen for 2014/2015 har det samla reintallet gått ned fra 232.900 til 211.600 dyr. Govva: Tom Gustavsen/Markesdutvalget for reinkjøtt

2012: Menddo ollu bohccot 

2012 ledje Finnmárkkus eanet bohccot go dan maid guohtuneatnamat girdet. Ledje sullii 42 000 eambbo bohcco go dan maid eiseválddit ledje mearridan vai ealáhus šaddá guoddevaš.  Boazodoallostivra gohččui buot orohagaid gos ledje menddo ollu bohccot geahpedit mearriduvvon dássái. Geahpedanáigodat molsašuvai jagis golmma jahkái ja leai sorjavaš orohagaid geahpedanlogus.  

Boazodoalloláhka 

Lea máŋga ášši mat leat váikkuhan dasa ahte boazolohku dál lea heivehuvvon  guohtuneatnamiidda. Eiseválddit leat čađa gaskka čuvvon proseassaid mat boazodoallolágas leat mearriduvvon. Dat guoská maiddái sin ektui geat eai leat čuvvon  geahpedanmearrádusaid. Dat lea leamaš áibbas dárbbašlaš, riekta, ja erenoamážit vuoiggalaš sin ektui geat oskkáldasvuođas leat geahpedan boazologuset mearriduvvon njuolggadusaid mielde.

Váldá ovddasvástádusa boahtteáiggis badjel 

Boazodoallu váldá ovddasvástádusa boahtteáiggis badjel ja lea lasihan njuovvanbohccuid.   Njuovvanbohccuid lohku duođašta ahte lassi buvttadanvuđot doarjagat boazodoallošiehtadusa bokte leat movttiidahttán eanet njuovvat. Dat ahte doarjja ii máksojuvvo boazodoallošiehtadusa bokte ja iige oassi boraspirebuhtadusas sidjiide geat eai doahttal geahpedanmearrádusaid lea maid váikkuhan positiivvalaččat njuovvanhivvodahkii.

Márkanlávdegoddi 

Maŋimuš jagiid boazodoallošiehtadusaid šiehtadallamiid oktavuođas leat šiehtadallanbealálaččat vuoruhan árvogollosa duoddaris beavdái. Čujuhuvvo erenoamážit   dasa ahte lea dárbu láhčit dili nu ahte Márkanlávdegoddi maiddái márkanfievrrida mearkkahis bohccobierggu. Márkanlávdegotti doaibma lea buoridan bohccobierggu beaggima ja jođu, ja bohccobiergohaddi lea maid lassánan maŋimuš jagiid. 

Oarje-Finnmárkkus eanemus njiedjan 

2014/2015 Resursarehketdoallu čájeha ahte maŋimuš doaibmajagi njuvvojuvvojedje oktiibuot 75 400 bohcco mat dahket 1 750 tonna. Riikadásis njiejai giđđaeallu 232 900 bohccos 211 600 bohccui doaibmajagis 2014/2015. Oarje-Finnmárkkus njiejai boazolohku eanemusat go 2013/14 leai boazolohku 95 900 ja 2014/15 leai boazolohku 80 400. Dán guovllus lea leamaš dat váttisvuohtan ahte bohccot leat eambbo go maid boazoguohtumat girdet.  

Lulli-Trøndeláhka ja Hedemárku buoremusat 

Boazosearvvit ja Lulli-Trøndelága/Hedemárkku boazoeaiggádiin leai stuorimus njuovvanbuvttadeapmi juohke ealihanbohcco nammii. Dáid guovlluin leai maid buoremus miessešaddu doaibmajagis 2014/15. 

Boazodoalu resursarehketdoallu 

Boazodoalu resursarehketdoallu lea jahkásaš raporta mii čilge boazodoalu resursadili.  Raporta galgá addit gova das mii guoská guohtumiidda, boazolohkui, eallostruktuvrii, buvttadeapmái ja massimii. Mildosat čájehit ollu ealáhusguoskevaš dieđuid sihke boazodoalloguovlluin ja orohagain.