Boazolohku lea buorebut heivehuvvon guohtumiidda
Historjjálaš arkiiva
Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus
Almmustahtti: Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta
Ođas | Almmustahtton: 01.03.2016 | Maŋimuš ođasmahttojuvvon: 02.03.2016
Boazodoalu resursarehketdoallu 2014/2015 čájeha ahte ollislaš boazolohku lea njiedjan 232.900 bohccos 211.600 bohccui. –Dat čájeha ahte boazodoallopolitihkka mii lea čađahuvvon daid maŋimuš jagiid lea addán dakkár bohtosiid maid mii háliideimmet, cealká eanadoallo- ja biebmoministtar Jon Georg Dale.
– Logut illudahttet ja čájehit ahte boazoealáhus lea váldán ovddasvástádusa ja unnidan boazologu, dadjá eanadoallo- ja biebmoministtar Jon Georg Dale. – Ollu jagiid alla boazolohku lea leamaš stuora váttisvuohtan Finnmárkkus, muhto dál mis lea boazolohku mii buorebut soahpá boazoguohtumiidda, joatká Dale.
– 2015 leai buorre jahki boazoealáhussii. Leai miessás jahki, njuovvanbohccot lassánedje ja biergohaddi leai maid buoret go ovdal, dadjá Jon Georg Dale.
2015 cuoŋománu 1.b. raporterejuvvon boazologut čájehit ahte boazoeaiggádat/siidaoasit eanaš muddui leat čuvvon mearriduvvon geahpedanmearrádusaid ja heivehan boazologuset guohtumiidda. Čađahuvvon dárkkistanlogut čakčat 2015 ja dálvit 2016 duođaštit ahte ollislaš boazolohku lea vuolábealde mearriduvvon boazologu.
2012: Menddo ollu bohccot
2012 ledje Finnmárkkus eanet bohccot go dan maid guohtuneatnamat girdet. Ledje sullii 42 000 eambbo bohcco go dan maid eiseválddit ledje mearridan vai ealáhus šaddá guoddevaš. Boazodoallostivra gohččui buot orohagaid gos ledje menddo ollu bohccot geahpedit mearriduvvon dássái. Geahpedanáigodat molsašuvai jagis golmma jahkái ja leai sorjavaš orohagaid geahpedanlogus.
Boazodoalloláhka
Lea máŋga ášši mat leat váikkuhan dasa ahte boazolohku dál lea heivehuvvon guohtuneatnamiidda. Eiseválddit leat čađa gaskka čuvvon proseassaid mat boazodoallolágas leat mearriduvvon. Dat guoská maiddái sin ektui geat eai leat čuvvon geahpedanmearrádusaid. Dat lea leamaš áibbas dárbbašlaš, riekta, ja erenoamážit vuoiggalaš sin ektui geat oskkáldasvuođas leat geahpedan boazologuset mearriduvvon njuolggadusaid mielde.
Váldá ovddasvástádusa boahtteáiggis badjel
Boazodoallu váldá ovddasvástádusa boahtteáiggis badjel ja lea lasihan njuovvanbohccuid. Njuovvanbohccuid lohku duođašta ahte lassi buvttadanvuđot doarjagat boazodoallošiehtadusa bokte leat movttiidahttán eanet njuovvat. Dat ahte doarjja ii máksojuvvo boazodoallošiehtadusa bokte ja iige oassi boraspirebuhtadusas sidjiide geat eai doahttal geahpedanmearrádusaid lea maid váikkuhan positiivvalaččat njuovvanhivvodahkii.
Márkanlávdegoddi
Maŋimuš jagiid boazodoallošiehtadusaid šiehtadallamiid oktavuođas leat šiehtadallanbealálaččat vuoruhan árvogollosa duoddaris beavdái. Čujuhuvvo erenoamážit dasa ahte lea dárbu láhčit dili nu ahte Márkanlávdegoddi maiddái márkanfievrrida mearkkahis bohccobierggu. Márkanlávdegotti doaibma lea buoridan bohccobierggu beaggima ja jođu, ja bohccobiergohaddi lea maid lassánan maŋimuš jagiid.
Oarje-Finnmárkkus eanemus njiedjan
2014/2015 Resursarehketdoallu čájeha ahte maŋimuš doaibmajagi njuvvojuvvojedje oktiibuot 75 400 bohcco mat dahket 1 750 tonna. Riikadásis njiejai giđđaeallu 232 900 bohccos 211 600 bohccui doaibmajagis 2014/2015. Oarje-Finnmárkkus njiejai boazolohku eanemusat go 2013/14 leai boazolohku 95 900 ja 2014/15 leai boazolohku 80 400. Dán guovllus lea leamaš dat váttisvuohtan ahte bohccot leat eambbo go maid boazoguohtumat girdet.
Lulli-Trøndeláhka ja Hedemárku buoremusat
Boazosearvvit ja Lulli-Trøndelága/Hedemárkku boazoeaiggádiin leai stuorimus njuovvanbuvttadeapmi juohke ealihanbohcco nammii. Dáid guovlluin leai maid buoremus miessešaddu doaibmajagis 2014/15.
Boazodoalu resursarehketdoallu
Boazodoalu resursarehketdoallu lea jahkásaš raporta mii čilge boazodoalu resursadili. Raporta galgá addit gova das mii guoská guohtumiidda, boazolohkui, eallostruktuvrii, buvttadeapmái ja massimii. Mildosat čájehit ollu ealáhusguoskevaš dieđuid sihke boazodoalloguovlluin ja orohagain.