Historjjálaš arkiiva

Áŋgiruššet nannoseappot bargorihkolašvuođa vuostá

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Bargo- ja sosiáladepartemeanta

Ráđđehus áigu bargat politihkain, mii ovddida ahte lea álki bargat vuoiggalaččat ja váttis leat rihkolaš.

Ráđđehus áigu bargat politihkain, mii ovddida ahte lea álki bargat vuoiggalaččat ja váttis leat rihkolaš. Danin ráđđehus nanne barggu bargorihkolašvuođa vuostá ja dakkár olbmuid ávkkástallama vuostá, geat leat váttis dilis, ja árvala stáhtabušeahtas juolludit 25 miljovnna kruvnno Bargobearráigeahču, Politiija ja Vearroetáhta ovttasbargui, man olis nannejit barggu eahperehálaš aktevrraid vuostá. Seammás nannejit Bargobearráigeahču 19,5 miljovnnain kruvnnuin, mii geavahuvvo ovddidanbargui ja DGT ođasmahttimii.

- Lea ereliiggán mávssolaš, ahte bargat ovttasráđiid bargorihkolašvuođa vuostá, ja dan vuostá, ahte eai nu álkit beasa ávkkástallat olbmuiguin, geat leat váttis dilis. Bergenis čađahuvvon geahččalanprošeavttas leat Vearroetáhta, Politiija ja Bargobearráigeahčču ovttas dárkkistan diliid, ja leat olahan buriid bohtosiid. Sii áigot ovttasbargat ain eanet. Galgá gánnehit bargat rehálaččat, ja mii áigutge garraseappot meannudit eahperehálaš aktevrraid, bargo- ja sosiálaministtar Robert Eriksson dadjala.

Bargorihkolašvuohta ja dakkár olbmuiguin ávkkástallan, geat leat váttis dilis, lea lassáneamen. Dakkár bargosurggiin, main leat ávkkástallan olbmuiguin, geat leat váttis dilis, vuhttojit maid eanet ja eanet eará láhkarihkkumat, nugo vearrobeaitimat, oadjofillemat, identitehta oastimat, lobihis sisafárren ja duolloverrošeapmi huksengálvvuid riikii fievrredeami oktavuođas. Dan boađusin verrošeaddjit nagodit fállat hálbbit hattiid, ja rehálaš fitnodagat gártet heaitit.

Ráđđehus áigu ovttas bargoeallima oasálaččaiguin ráhkadit strategiija, mainna bissehit heajos ovdáneami, ja geavahit vuođđun doaimmaid, maiguin buoremusat olahit rehálaš bargoeallima ja nannoseappot bissehit bargorihkolašvuođa. Ráđđehus áigu maid ovddidit máŋga dihto ulbmilii čujuhuvvon, golmma oassebeali bargosuorgeprográmma, ja barggu leat álggahan olgobáikesuorggis. Fievrridansuorggi prográmma álggahuvvo čakčat.

Ráđđehus árvala maid nannet Bargobearráigeahču 19,5 miljovnnain kruvnnuin, mii geavahuvvo ovddideapmái ja DGT ođasmahttimii. Áŋgiruššamiin áigot beavttálmahttit etáhta bearráigeahččanbarggu ja nannet dan bokte Bargobearráigeahču ovttasbarggu eará eiseválddiiguin, maiguin ovttas bargat bargorihkolašvuođa vuostá.

 

Barkoem nænnoestahta kriminaliteeten vööste barkoejieliedisnie

Reerenasse sæjhta aktem politihkem tjïrrehtidh gusnie edtja aelhkie itjmies årrodh jïh geerve skïedtjine årrodh. Dan åvteste reerenasse sæjhta gæmhpoem nænnoestehtedh barkoekriminaliteeten jïh sosijaale dumpingen vööste, jïh raereste staatebudsjedtesne 25 millijovnh kråvnah dan laavenjostose Barkoevaaksjomen, Pollisen jïh Skaehtieetaaten gaskem juktie barkoem nænnoestehtedh dej ov-jaahkods aktööri vööste. Seamma tïjjen Barkoevaaksjomem nænnoestahta 19,6 millijovnh kråvnajgujmie juktie IKT:m evtiedidh jïh orrestidh.

- Joekoen vihkeles mijjieh libie ektesne daennie barkosne barkoekriminaliteeten jïh sosijaale dumpingen vööste. Akte pryöveprosjekte Bergenisnie gusnie Skaehtieetaate, Pollise jïh Barkoevaaksjome leah laavenjosteme gïehtjedimmiej bïjre lea hijven illedahkh vadteme, jïh destie sijhtebe vielie darjodh. Edtja nuhteligs årrodh itjmieslaakan gïehtelidh, jïh daelie sijhtebe tjerkebe vaeltedh dejtie mah ovjaahkods,  barkoe- jïh sosijaaleministere Robert Eriksson jeahta.

Kriminaliteete barkoejieliedisnie jïh sosijaale dumpinge lea akte dåeriesmoere mij læsseneminie. Dååjrehtimmieh dejstie suerkijste gusnie sosijaale dumpinge lea gååvnesamme, vuesiehtieh daejnie suerkine aaj jeatjah laakemeadtoeh gååvnesieh goh  ij skaehtiem maeksedh, trygdemeadtoe, identiteete-åesteme, luhpehts sïjsejuhteme jïh tollemeadtoe ektiedamme bigkemevaaroeimportese. Illedahke maahta sjïdtedh eensi sïelth vuelege åasam åadtjoeh jïh maarkedeste  nehkiehtamme sjidtieh.

Reerenasse sæjhta barkoejieleden barkoeguejmiejgujmie aktem strategijem darjodh juktie daan evtiedimmien vööste gæmhpodh, baseradamme dejtie råajvarimmide mah bööremeslaakan sjiehtieh juktie aktem itjmiesåbpoe barkoejieledem buektiehtidh, jïh aktem vielie fååmijes gæmhpoem barkoejieledekriminaliteeteste. Lissine Reerenasse sæjhta jienebh ulmiestuvreldh golmepaarhtesuerkieprogrammh evtiedidh, jïh daelie ålkoesuerkesne aalkeme. Suerkieprogramme skovhtesuarkan sæjhta aelkedh daan tjaktjen.

Reerenasse raereste aaj Barkoevaaksjomem nænnoestehtedh 19,5 millijovnh kråvnajgujmie juktie evtiedidh jïh orrestidh IKT:m. Daate barkoe edtja viehkiehtidh etaaten vaaksjomebarkoem buerebe darjodh jïh sæjhta dan åvteste aaj viehkiehtidh Barkoevaaksjomen laavenjostoem nænnoestehtedh jeatjah åejvieladtjigujmie gæmhpoen bïjre barkoejieledekriminaliteeteste.