Nannejit barggu doaibmavádjegiid ovdii

Ráđđehus duogŋá mávssolaš ráiggiid sosiála sihkarvuođafierpmádagas ja árvala nannet doaimmaid, maid vehkiin doaibmavádjegat álkibut sáhttet searvat bargoeallimii ja beaivválaš doaimmaide.

- Ráđđehusa mávssoleamos doaimmaide gullá duogŋat ráiggiid, mat daid olbmuid sihkarvuođafierpmádagas leat, geat veahki dárbbašit eanemusat. Danin mii áŋgiruššat nannoseappot dan ovdii ahte olbmot, geaid doaibmanávccat leat geahppánan, besset bargui. Dulkonbálvalus ja doaibmanveahkkeortnet (funksjonsassistanse) nannejuvvo, ja Ráđđehus árvala juolludit 13 miljovnna kruvnno dárogiel hállamaáddenprográmmii, bargo- ja sosiálaministtar Robert Eriksson cealká.

Dárkilut dieđut evttohusaid birra:

Dárogiel hállamaáddenprográmma ovddideapmi

Ráđđehus árvala juolludit 13 miljovnna kruvnno dárogiel hállamaáddenprográmmii. Teknologiija vehkiin sáhttá stivret dihtoriid ja vurket hállojuvvon teavstta čálusin, ja dat šaddá stuorra ávkin ollugiidda, geain leat geahppánan doaibmannávccat.

Hállamaádden geahpeda dakkár olbmuid dili, geain leat deahkke- ja dákteváttut, ja dat lea maiddái ávkin ohppiide, geain leat lohkan- ja čállinváttut. Teknologiija sáhttá maid geavahuvvot TV` njuolggosáddagiid tekstemii, mii lea stuorra ávkin olbmuide, geain lea hedjonan gullo dahje geat leat bealjeheamit. Teknologiija lea olámuttos dán áigge eaŋgalsgillii, muhto ii dárogillii. Árvaluvvon juolludeapmi dárogiel hállamaáddenprográmmii biddjojuvvo ohcanláhkái rabas fálaldatgilvvus.

Dulkonbálvalus nannejuvvo

Ráđđehus árvala nannet Bargo- ja čálgoetáhta dulkonbálvalusa ja dan bokte rievdadit bargosadjedulkka geahččalanortnega, nu ahte dat šaddá bistevažžan. Dulkonbálvalus sáhttá de vuogádatlaččat oahpahit gieldda bealjehisčalmmehemiid láidesteddjiid.

- Lea ereliiggán mávssolaš, ahte bealjehisčalmmeheamit besset searvat aktiivvalaččat árgabeaidoaimmaide. Árvalus nanne gielddaid, nu ahte dat buorebut nagodit fuolahit dálá ovddasvástádusasteaset goaritkeahttá Bargo- ja čálgoetáhta lágain geatnegahttojuvvon dulkon- ja ofelastinbálvalusa fálaldaga, bargo- ja sosiálaministtar Robert Eriksson cealká.

Álbmotoadju addá vuoigatvuođa bealjehisčalmmehemiide geavahit dulkka ja ofelačča diliin, main dat lea vealtameahttun ja ulbmillaš, vai sii buorebut nagodit doaibmat bargoeallimis dahje dábálaš eallimis. Ráđđehus árvala juolludit 4,9 miljovnna kruvnno Bargo- ja čálgoetáhttii, nu ahte dulkonbálvalus sáhttá vuogádatlaččabut skuvlet gielddaid bealjehisčalmmehemiid ofelastiid.

2007 álggahuvvui bargosadjedulkoma geahččalanortnet veahkkeneavvoguovddážiid olis. Ulbmilin lei hehttet bealjehis bargiid ja bargiid, geain leat gullanváttut, duvdáseames bargoeallimis eret váilevaš dulkonfálaldaga geažil. Ráđđehus árvala dál dahkat ortnega bistevažžan, ja nanne juolludeami 5,5 miljovnnain kruvnnuin.

Doaibmanveahkki bargoeallimis

Ráđđehus árvala nannet bargoeallima doaibmanveahkkeortnega (funksjonsassistanse). Árvaluvvo lasihit juolludeami 4 miljovnnain kruvnnuin ja dainna sihkkarastit, ahte ođđa geavaheaddjit, geat devdet ortnega gáibádusaid, ožžot ávkki ortnega doaimmain.

Ortnega olis bálkáhuvvo veahkkebargi, gii veahkeha doaibmavádjet olbmo geavatlaš dahkamušain bargodilis. Veahkkebargi sáhttá juolluduvvot olbmuide, geat leat barggus, ja geaid doaibmannávccat leat sakka hedjonan, ja čalmmehemiide ja olbmuide, geaid gullu lea sakka hedjonan. 

 

Råajvarimmieh nænnoestahta almetjidie nåakebe funksjovnine

Reerenasse vihkeles raejkieh duvhtie daan beajjetje sosijaale jearsoesvoeteviermesne, jïh raereste råajvarimmieh nænnoestehtedh almetjidie mej nåakebe funksjovnine guktie dah aelhkebelaakan maehtieh meatan årrodh barkoejieliedisnie jïh aarkebiejjien jieliedisnie.

- Såemies dejstie Reerenassen vihkielommes laavenjassijste lea raejkide duvhtedh dennie sosijaale jearsoesvoeteviermesne dejtie mah dam jeenjemes daarpesjieh. Dan åvteste barkoem nænnoestehtebe juktie almetjh viehkiehtidh mej nåakebe funksjovnine barkoejieleden sïjse. Toelhkedïenesje jïh öörnege funksjovneklahkine barkoejieliedisnie læssanieh, jïh Reerenasse raereste 13 millijovnh kråvnah dåarjodh juktie soptsesdamtijimmieprogrammem nöörjen gielesne evtiedidh, barkoe- jïh sosijaaleministere Robert Eriksson jeahta.

Vielie fïereguhten raeriestimmien bïjre:

Evtiedimmie soptsesdamtijimmieprogrammeste nöörjen gïelesne

Reerenasse raereste 13 millijovnh kråvnah dåarjodh juktie soptsesedamtijimmieprogrammem evtiedidh nöörjen gielesne. Teknologijen tjïrrh maahta daatamaasjinah stuvredh jïh teekstem dikteradidh viehkine soptsestimmeste, jïh sæjhta stoerre nåhtojne årrodh gellide almetjidie mej nåakebe funksjovnemaahtoe.

Soptsesedamtijimmie sæjhta viehkiedïrreginie sjïdtedh gaskem jeatjah almetjidie åedtjie- jïh daektievaejviejgujmie, jïh sæjhta aaj nåhtojne årrodh learoehkidie lohkeme- jïh tjaelemetsagkesigujmie. Maahta aaj teknologijem nuhtjedh gosse edtja ryöktesth TV-programmh teekstastidh, mij sæjhta stoerre nåhtojne sjïdtedh dejtie mah bieljehts jïh nåakelaakan guvlieh. Teknologije gååvnese daan biejjien eengelsken gïelesne, men ij nöörjen gïelesne. Dïhte raeriestamme dåarjoe juktie soptsesdamtijimmiem evtiedidh nöörjen gïelesne sæjhta bïeljelamme sjïdtedh aktene gaahpoeh faalenassegaahtjemisnie. 

Nænnoestehteme toelhkedïenesjistie

Reerenasse raereste toelhkedïenesjem nænnoestehtedh Barkoe- jïh tråjjesetaatesne juktie pryöveöörnegem barkoesijjietoelhkine ihkuve darjodh, jïh ihke toelhkedïenesje edtja maehtedh öörneldihkie lïerehtimmine gïehtelidh tjïelten dåeriedæjjijste bieljehtstjelmehts almetjidie.

- Joekoen vihkeles bieljehtstjelmehts almetjh nuepiem åadtjoeh aktem eadtjohke aarkebiejjiem utnedh. Raeriestimmie sæjhta tjïeltide viehkiehtidh dam dïedtem vaeltedh maam daan biejjien utnieh, bielelen dïhte edtja irhkedh dam faalenassem mij gååvnese Barkoe- jïh tråjjesetaatesne laaken mietie toelhke-jïh dåeriedæjjaviehkien bïjre, barkoe- jïh sosijaaleministere Robert Eriksson jeahta.

Almetjetrygde reaktam vadta toelhke- jïh dåeriedæjjaviehkiem åadtjodh dejtie mah bieljehtstjelmehts dejnie tsiehkine gusnie daate lea daerpies jïh maereles jis edtja funksjovnemaahtoem barkoejieliedisnie jallh aarkebiejjien bueriedidh. Læjhkan dle tjïelth dah mah dïedtem utnieh persovneles viehkiem faalehtidh jïh dæjpeles viehkiem aarkebiejjien vedtedh. Reerenasse raereste 4,9 millijovnh kråvnah dåarjodh Barkoe- jïh tråjjesetaatese ihke toelhkedïenesje edtja maehtedh vielie öörneldihkie  lïerehtimmine gïehtelidh tjïelten dåeriedæjjijste bieljehtstjelmehts almetjidie.

Jaepien 2007 akte pryöveöörnege eelki barkoesijjietoelhkestimmine viehkiejarngi tjïrrh. Råajvarimmien åssjele lea heerredidh olles bieljehts barkijh jïh barkijh mah nåakebelaakan guvlieh barkoejieleden olkese gahtjh dan åvteste toelhkestimmie fååtese. Reerenasse raereste öörnegem ihkuve darjodh daelie, jïh öörnegem nænnoestahta 5.5 millijovnh kråvnajgujmie.

Funksjovneviehkie barkoejieliedisnie

Reerenasse raereste öörnegem funksjovneviehkine barkoejieliedisnie nænnoestehtedh. Raeriestimmien tjïrrh dåarjoe læssene 4 millijovnh kråvnajgujmie juktie gorredidh orre utnijh mah öörnegen krïevenassi nualan båetieh meatan vaaltasuvvieh öörnegisnie.

Öörnegen tjïrrh dle akte klahke mij baalhkam åådtje, dam aktegs funksjovneheaptoes almetjem viehkehte praktihkeles darjomigujmie barkosne. Funksjovneviehkie maahta vadtasovvedh barkoeeadtjohke almetjidie mah stoerre fysiske funksjovneheaptoeh utnieh, jïh dejtie mah tjelmehts jïh gaajh nåakelaaken vuejnieh.