Vuođđosupmi ja penšuvnnaid mudden miessemánu 1. beaivvi 2015 rájes

– Mun lean maid dieđihan organisašuvnnaide ahte ráđđehus áigu dál čielggadit muddenprinsihpaid. Mii áigut geahčadit vejolašvuođa rievdadit vai eastadit váikkuhusaid mat daguhit ahte máŋga jagi maŋŋálaga penšunisttaid oastinnákca unniduvvo. Dat ferte dahkkot dakkár vugiin mii doalaha penšuvdnavuogádaga guoddevašvuođa, ja penšuvdnasoahpamuš galgá bissut, dadjá bargo- ja sosiálaministtar Robert Eriksson.

Lohkovuođus lea ságaskuššojuvvon dáiguin organisašuvnnaiguin: Pensjonistforbundet, Seniorsaken, Forsvarets seniorforbund, Landslaget for offentlige pensjonister, Funksjonshemmedes felles­organisasjon, Samarbeidsforumet av funksjonshemmedes organisasjoner, LO, YS ja Unio. Ii leat leamaš vuostemielalašvuohta lohkovuđđosa birra dán jagi muddemis.

Dán jagi oadjošiehtadallamat leat čađahuvvon vuođđosupmi ja penšuvnnaid muddema gustovaš njuolggadusaid mielde. Muddenprinsihpaid geahčadeapmi maid ráđđehus dál álggaha, galgá leat loahpahuvvon ovdal vuođđosupmi ja penšuvnnaid muddema miessemánu 1. b. 2016. Vejolaš rievdadeamit doaibmagohtet jagis 2016, muhto árvvoštallojuvvo maid galgá go vuhtiiváldit jus lea unnit oastinnákca jagis 2015.  

Vuođđosupmi mudden: Vuođđosupmi lassána 88 370 ruvnno rájes 90 068 ruvnno rádjái miessemánu 1,b. 2015 rájes. Supmi lassána 1 698 ruvnnuin, mii lea 1,92 proseanta. Bargonávccahisvuođaoadjováldit ja earát geaid addosat muddejuvvojit vuođđosupmi bokte, ožžot 1,92 proseantta lasáhusa. Ahkepenšuvdna maid lea dineme lassána maid 1,92 proseanttain.  

Ahkepenšuvnnaid mudden: Ahkepenšunisttaid penšuvdna lassána 1,16 proseanttain.

Vuolemus penšuvdnadási máksomeriid mudden: Vuolemuspenšuvdnadássi ahkepenšunisttaide maŋŋil muddema:

• Vuollegis máksomearri: 139 728 ruvnno (beallelaččas lea penšuvdna)
• Dábálaš máksomearri: 162 566 ruvnno (beallelaččas lea bargonávccahisvuođaoadju  dahje jahkebálká badjel 2 G)
• Alla máksomearri: 175 739 ruvnno (ovttaskas penšunista, maiddái penšunista geas lea beallelaš mas lea bálká vuollel 2 G ja mas ii leat penšuvdna dahje oadju)
• Sierra máksomearri: 274 085 (bajásdoallá beallelačča badjel 60 jagi ja deavdá beallelašlasáhuseavttuid)

Ahkepenšuvnnat maid leat máksime galget vuos muddejuvvot bargonávccalaččaid bálkálassáneami mielde ja dan supmis gessojuvvo 0,75 proseanta. Vuolemus penšuvdnadási máksomearit ahkepenšunisttaide muddejuvvojit bálkálassánemiin ja dasto heivehuvvojit dan mielde movt eallinagimudden váikkuha 67-jahkásaččaide muddenjagis.  Vuođđosupmi, bargonávccahisvuođaoadju ja ahkepenšuvnnat maid lea dineme galget muddejuvvot bargonávccalaččaid bálkálassáneami mielde.

Unnimus jahkásaš attus bargonávccahisvuođaoadjováldiide maŋŋil muddema:      

• Dábálaš máksomearri: 205 355 (2,28 G, orru ovttas beallelaččain dahje ovttasássiin)
• Dábálaš máksomearri nuorra bargonávccaheapmái: 239 581 (2,66 G)
• Alla máksomearri: 223 369 (2,48 G, ovttaskas bargonávccaheapmi)
• Alla máksomearri nuorra bargonávccaheapmái: 262 098 (2,91 G)

-

Maadthmaaksoem jïh voeresibaalhkah sjïehtede suehpden 1. b. 2015 raejeste

Reerenasse jïh organisasjovnh leah digkiedamme tallevåaroemem daen jaepien sjïehtesjæmman åålmegetjirkemebeetnegi maadtohmaaksoem jïh voeresibaalhkide suehpeden 1.b 2015 raejeste. 

– Manne aaj organisasjovnide beavneme reerenasse daelie sæjhta sjïehtesjimmieprinsibph goerehtidh. Mijjieh sïjhtebe nuepiem vuartasjidh jeatjahtehtemh darjodh evtiedimmien vööste voeresi dej åestemefaamoem vaenede gellien jaepien mietie. Daam tjuara vuekine darjodh mij guedtemefaamoem voeresiöörnegisnie seammalaakan tjåadtjoehtidh, jïh voeresimaaksoen sjïehtesjamme tjirkes, barkoe- jïh sosijaaleministere Robert Eriksson jeahta.

Tallevåarome lea digkiedamme dejgujmie, Pensjonistforbundet, Seniorsaken, Forsvarets seniorforbund, Landslaget for offentlige pensjonister, Funksjonshemmedes felles­organisasjon, Samarbeidsforumet av funksjonshemmedes organisasjoner, LO, YS jïh Unio. Akte-raeresne tallevåaromen  bïjre dan jaepien sjïehtesjimmesne.

Daen jaepien tjirkemelatjkoe tjïrrehtamme njoelkedassi mietie sjïehtesjimmiem maadthmaaksoste jïh voeresibaalhkeste. Tjïrrehtimmie sjïehtesjimmieprinsibpijste mejnie reerenasse daelie aelkedh barkedh, edtja riejries åvteli sjïehtesjimmiem maadthmaaksoste jïh voeresibaalhkese suehpeden 1.b. 2016 raejeste. Jis naan jeatjahtehtemh båetieh 2016, men sæjhta vuarjasjidh jis unnebe åestemefaamoem 2015 krööhkestidh.

Maadthmaaksoem sjïehtesje: Maadthmaaksoe jeanene 88 370:ste kråvnah  90 068:se kråvnah suehpeden 1.b. 2015 raejeste. Lissie 1 698 kråvnah, 1,92 prosenth. Svihtjemeheaptojh jïh jeatjah gïeh dej baalhkam sjïehtesjamme maadthmaaksoen mietie åadtjoeh lissiem 1,92 prosenth. Voeresibaalhkam dïenesjimmesne aaj læssene 1,92 prosentigujmie.

Juhteme voeresibaalhkah sjïehtesje: Aalterevoeresi voeresibaalhkam læssene 1,16 prosentigujmie.

Unnemes voeresibaalhkam sjïehtesje: Unnemes voeresibaalhkadaltese aalterevoeresidie sjïehtesjimmien mænngan:

• Vuelie maaksoe: 139 728 kråvnah (geelle/gåmma voeresibaalhkam åtna)
• Sïejhme maaksoe: 162 566 kråvnah (geelle/gåmma svïhtjemeheaptoes jallh baalhkam åtna mij lea bijjie göökte G)
• Jolle maaksoe: 175 739 kråvnah (aajnehke voerese, aaj voerese gie geelle/gåmma baalhkam åtna vuelebe göökte G jïh ij voeresemaaksoem jallh tjirkemem utnieh)
• Sjïere maaksoe: 274 085 (geellem/gåmmam jielehte båarasåbpoe 60 jaepijste jïh tsiehkide dievhtieh reakta geelle-/gåmmalissie)

Aalterevoeresimaaksoeh maeksiemisnie edtjieh voestes sjïehtesjidh baalhkajeananimmine dejtie barkijidie jïh destie 0.75 prosenth geasa. Maaksoeh unnemes voeresibaalhkadaltesinie aalterevoeresidie baalhkajeananimmine sjïehtesje jïh dan mænngan sjïehtesje jieledeaalteresjïehtesjimmine 67 jaepiej båeries sjïehtesjimmiejaepesne. Maadthvåarome, svihtjemeheaptoestjirkeme jïh aalterevoeresibaalhka dïenesjisnie edtjieh sjïehtesjidh baalhkajeananimmien mietie barkijidie.

Unnemes jaapetjen maaksoe svihtjemeheaptojde sjïehtesjimmien mænngan:

• Sïejhme maaksoe:  205 355 (2,28 G, gåetehkinie jallh geelline/gåmmine jeala)
• Sïejhme maaksoe noere svihtjemeheaptojde: 239 581 (2,66 G) 
• Jolle maaksoe: 223 369 (2,48 G, aajnehke svihtjemeheaptoje)
• Jolle maaksoe noere svihtjemeheaptojde: 262 098 (2,91 G)