Buvttadannávccaid kommišuvnna nammadeapmi

Ráđđehus lea odne nammadan kommišuvnna, mii galgá kártet makkár sujaid geažil buvttadeapmi ii leat ovdánan nu ollu go ovdal, ja mii galgá árvalit konkrehta doaimmaid, maiguin nannet Norgga ekonomiija buvttadannávccaid ja ovdánannávccaid. Buvttadannávcca kommišuvnna jođiha professor Jørn Rattsø.

– Norggas lea buorre vuolggasadji, muhto mis leat maid hástalusat, maid geažil fertet dahkat juoidá. Maŋimuš jagiid lea buvttadannákca ovdánan hui suolggaid. Vaikko dilli lea oahpis máŋgga earáge riikkas, de dat fuolastuhttá go jurddašit boahtteáiggi boahto- ja buorrediliovdáneami. Lea mávssolaš, ahte dál guorahallat manin buvttadannávccat eai ovdán nu beare sakka, ja árvvoštallat maid sáhttit dahkat, vai buvttadannávccat fas ovdánivčče nannoseappot. Jos mii nagodit lasihit buvttadannávccaid 0,2 proseanttain juohke jagi, de dat ovddida min buorredili jagis 2060 eanet go olles penšuvdnafoandda vuoitu. Lean danin hui movtta, go leat ožžon sadjái kommišuvnna, man čeahpes áššedovdit guorahallet ášši lagabui, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Buvttadannávccaid kommišuvnna bargu juohkása guovtti muddui. Vuosttaš muttus váldobargun lea kárten. Kommišuvdna galgá earret eará árvvoštallat buvttadannávccaid ovdáneami maŋimuš logijagiid ja gávnnahit makkár sujat, mat dagahivčče buvttadannávccaid ovdáneami, eai leat leamaš nu nannosat mannan logijagi beallemuttu rájes. Kommišuvdna galgá maid identifiseret surggiid, main erenoamáš stuorra hástalusat hehttejit beaktilis buvttadeami, sihke almmolaš ja priváhta suorggis. Nuppi muttus kommišuvdna de vuodju dihto čuolmmaid guorahallamii ja árvala doaimmaid, maiguin sáhttá nannet buvttadannávccaid.

– Lean gierdameahttun ja sávan kommišuvnna bargat johtilit. Mii áigut ođasmahttit, álkidahttit ja buoridit stáhta ja gielddaid, ja jođihit politihka, mii buorida ealáhusaid ovdánannávccaid. Šaddá buorre oažžut kommišuvnnas buriid árvalusaid dán bargui, ruhtadanministtar Siv Jensen nannesta. Doaimmaid áiggošedje johttáhit johtilit, danin ávžžuhitge kommišuvnna dađistaga buktit ávžžuhusaid ja evttohusaid, nu johtilit go barggu vuođul sáhttá.

– Lea mávssolaš, ahte Buvttadannávccaid kommišuvdna ovddida ođđa dieđuid almmolaš suorggi buvttadannávccaid birra. Jos mii nagodit geavahit resurssaideamet buorebut almmolaš suorggis, de ožžot ássit buoret kvaliteahta bálvalusaid. Ráđđehus háliida geavahit almmolaš ruđaid buoremus lági mielde, ja nu sihkkarastit ássiide buriid skuvllaid, mánáidgárddiid ja boarrásiid divššu, gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner dadjala. – Sávan, ahte kommišuvdna ovddida konkrehta ávžžuhusaid dan hárrái, mo buvttadannávccaid sáhttá nannet, sihke gielddain ja stáhta suorggis.

– Mii leat ožžon jurdagiid dánskalaš buvttadannávccaid kommišuvnnas, ruhtadanministtar Siv Jensen muitala. – Kommišuvdna geahčada mávssolaš gažaldagaid, mat gusket midjiide buohkaide. Norgga kommišuvdna berre danin searvat almmolaš digaštallamii, nu mo dánskalaš kommišuvdnage lea dahkan. Dánskalaš buvttadannávccaid kommišuvdna, man Peter Birch Sørensen jođiha, lea dál gárvemin barggus. Birch Sørensen searvá maiddái norgga kommišuvdnii.

Buvttadannávccaid kommišuvdna geige vuosttaš raporttas jagi geažes. Dan maŋŋá Ruhtadandepartemeanta dárkilastá kommišuvnna bargoviidodaga, ja addá kommišuvdnii jagi bargoáiggi barggu nuppi muddui.

_________________

Loga maiddái:

• Buvttadannávccaid kommišuvnna bargoviidodat
• Buvttadannávccaid kommišuvnna čohkiidus
• http://produktivitetskommisjonen.no/