3.muddu joatkašuvvá

-Pandemiija leavvá johtilit Norggas delta-virusa geažil, ja go olbmot dávjjibut gávnnadit geasseluomu maŋŋil. Mii háliidat ahte mánát ja nuorat galget beassat vásihit dábálaš skuvla- ja oahppoárgabeaivvi, ja ávžžuheimmet gielddaid álggahit doaimmaid ruoná dásis. Skuvlaálgin lea leamaš hirbmat hástaleaddji ollu guovlluin riikkas, sihke ohppiide, oahpaheddjiide ja gielddaide. Gielddat fertejit oažžut eanet áiggi buoridit njoammundili. Danne bissut goalmmát muttus, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg.

Njoammundilli čuvvojuvvo dárkilit
Ráđđehus háliida čuovvut njoammundili hui dárkilit dassái go eanebut leat ollásit boahkuhuvvon. Strategiija lea ain ahte, njoammunleavvan galgá hálddašuvvot báikkálaš eastadandoaimmaiguin. Olbmot, geat ásset báikkiin gos lea unnán njoammun dahje ii oba leat ge, eai dárbbaš ođđa nationála eastadandoaimmaid.

-Mii leat pandemiijaáiggis vásihan ahte gielddat leat čeahpit hálddašit njoammunleavvama báikkálaš doaibmabijuiguin. Mis lea jáhku dasa ahte gielddat nagodit dan dahkat maiddái ovddasguvlui. Dál mun háliidan ávžžuhit gielddaid gos lea ollu njoammun árvvoštallat ii go livčče buoret sirdit ruoná dásis fiskes dássái. Dat mielddisbuvttášii maid ahte mánát besset leat guhkit áiggi skuvllas. Mun jáhkán ahte gielddat, ovttas ÁDI:n ja Dearvvašvuođadirektoráhtain gávdnet heivvolaš ja buriid čovdosiid, dadjá stáhtaministtar.

Ollu Norgga skuvllat vásihit ahte njoammun leavvá hirbmat johtilit. Njoammun lea garrasit čuohcan mánáide ja nuoraide, erenoamážit ahkejoavkkus 13 – 19 jagi. 

Máná buoremus
-Olles pandemiijaáiggis leat mii vuoruhan mánáid ja nuoraid, ja mii diehtit ahte nuoramusat leat šaddan eanemusat gillát pandemiija geažil. Dál mii háliidat ahte sii beasašedje eallit nu dábálaččat go vejolaš, dadjá stáhtaministtar Solberg.

Gielddat, gos njoammun viidána sakka mánáid ja nuoraid gaskkas, berrejit árvvoštallat sirdit fiskes dássái dassái go virusa nagodit hálddašit. 

-Gielddat sáhttet maid dávjjibut čađahit koronaiskosiid vai dihtet geat leat njoammuduvvon ja geat skuvlii sáhttet boahtit, dadjá Solberg.

Ráđđehus lea maid mearridan čuovvut ÁDI ávžžuhusa ahte boahkuid fállat 12-15 jahkásaččaide.  

Maŋidat servodatrahpama
Ráđđehus ii joatkke servodatrahpama dál, ja joatká 3.muttu dassái go beassat eallit dábálaš árgabeaivvi nannoseabbo gearggusvuođain.

-Leat dieđut, eaige beaivvit mat mearridit. Muhto deháleamos ášši lea dat ahte, mii leat joksagoahtán iežamet mihttomeari, ahte 90 proseantta ollesolbmuin galget ollásit boahkuhuvvot, dadjá Solberg. 

Stáhtaministtar muittuha ahte 3.muddu sisttisdoallá ollu njoammuneastadanrávvagiid ja -njuolggadusaid.  Deháleamos lea bissut ruovttus go lea buozas, doallat gaskka ja bassat gieđaid bures. Dat gusto maiddái sidjiide geat ollásit leat boahkuhuvvon.

-Ja rivttes bargovuohki lea ain ahte báikkálaš eastadandoaimmaiguin bissehit njoammuma. Lea dehálaš ahte gielddat álggahit eastadandoaimmaid doppe gos lea dárbu. Vai doalahat kontrolla, dadjá Solberg.   

Dábálaš árgabeaivi nannoseabbo gearggusvuođain
Muddu mii gohčoduvvo dábálaš árgabeaivi nannoseabbo gearggusvuođain čilgejuvvo oanehaččat čuovvovaččat: 

• Olbmot eai giksašuva šat nu ollu pandemiijas iežaset árgabeaivvis. Buohkat fertejit ain muitit gieđaid bassat ja gossandábiid, ja bissut ruovttus jos lea buozas, ja čuovvut iskkusrávvagiid.     
• Seammás galget báikkálaš ja nationála eiseválddit dárkilit čuovvot mielde mo dilli ovdána, ja doaimmaid álggahit jos dilli rievdá. Ráđđehus, dearvvašvuođaeiseválddit, buohcceviesut ja gielddat galget vuoruhit bearráigeahču ja gearggusvuođa.   

Válddit guokte dosa
Dál leat sullii 90 proseantta ollesolbmuin ožžon ovtta boahkkodosa. Badjelaš 70 proseantta ollesolbmuin leat ožžon guokte dosa.

-Mun ávžžuhan buohkaid válddihit nuppi boahkkodosa go gielddat dan fállet. Dalle leat sii buorebut suddjejuvvon, nu ahte eai buohccá nu garrasit ja eai ge njoammut dávdda earáide. Ja dan botta go earát boahkuhuvvojit lea dehálaš muitit dan maid álo leat dahkan: Bissut ruovttus jos leat buozas, bassat gieđaid ja doallat gaskka go it leat priváhta ruovttuin. Dat gusto maid sidjiide geat ollásit leat boahkuhuvvon, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Bent Høie.

Muddejuvvon TISK 
Ráđđehus joatká TISK-strategiija (iskkadeapmi, sierravuohta, njoammunguorran, erren), ja pláne geavahišgoahtit muddejuvvon TISK-strategiija maŋŋil go gielddaiguin ja stáhtahálddašeddjiiguin lea ságastan strategiija sisdoalu birra ja soahpan áiggi goas dat berre doaibmagoahtit.  

-Muddejuvvon TISK-strategiijas rievdaduvvo earret eará errennjuolggadus nu ahte dat geatnegahttá dušše bearašlahtuid ja lagasolbmuid geat ásset seamma viesus , dadjá Høie.

Gielddaide šaddá dainna lágiin álkibut čađahit njoammunguorrama. Rutiinnalaš njoammunguorran guoská dušše bearašlahtuide ja lagasolbmuide geat ásset seamma viesus. Son gii lea njoammuduvvon dahje earát, ovdamearkka dihte fuolaheaddji, skuvla dahje valáštallansearvi galget váldit oktavuođa eará lagasolbmuiguin ja ávžžuhit sin válddihit iskosa.

-Muddejuvvon TISK-strategiija doaibmagoahtá go gielddaide lea heivvolaš, dadjá Høie.

3.muttu rievdadusat
Ráđđehus lea mearridan rievdadit servodatdoaimmaid rahpanplána 3.muttu, Álbmotdearvvašvuođainstituhta ja Dearvvašvuođadirektoráhta ávžžuhusaid vuođul. 

Siste lágiduvvon almmolaš doaluin gos gáibiduvvo čájehit koronaduođaštusa ja čohkkát fásta mearriduvvon sajiin lasihuvvo oasseválddiid lohku 3000 olbmos 5000 olbmui, ja 7000 olbmos 10 000 olbmui jos doalut lágiduvvojit olgun. Eanemusat 50% kapasitehtas. Rievdadusat bohtet fápmui lávvardaga čakčamánu 4.beaivvi, gaskaija áigge.

-Seammás addit ÁDI:i bargun árvvoštallat galget go sii geat leat boahkuhuvvon dušše oktii oažžut ruoná koronaduođaštusa maid sáhttet geavahit go johtet riikka siskkobealde. Mii diehtit ahte okta dosa ii suddje seamma bures deltavirusnjoammuma vuostá go guokte dosa. Danne háliidat ÁDI árvvoštallat galget go olbmot ollásit boahkuhuvvon, čájehit varraseamos koronaiskosa dahje buohcan covid-19 dávdda vuollil jahki dassái ovdal go sáhttet oažžut ruoná koronaduođaštusa, dadjá Høie.

Norgga riikiiboahtima ráddjehusat galget maid muddejuvvot. Earret eará sáhttá moarsi/irgi (lagaš guimmežagat) ja áddjá/áhkku goalmmát riikkas boahtit guossái čakčamánu 12. beaivvi, gaskaija rájes. 

-Mii diehtit ahte dan leat ollugat vuordán. Sii geat bohtet guossái fertejit čuovvut gustovaš erren- ja iskkusnjuolggadusaid, dadjá Høie. 

 

• Moarsi/irgi ferte guimmešgalledanlobi ohcat UDI ohcanortnega bokte

Nationála ráddjehusat 
Dás gávnnat dieđuid nationála ráddjehusaid birra, mat gustogohtet miehtá riikka čakčamánu 2.beaivvi rájes. Guovllut gos lea ollu njoammun sáhttet dan lassin álggahit báikkálaš doaimmaid.

Gáibádusat mátkkošteddjiide go bohtet Norgii.

 Norgga riikiiboahtima ráddjehusat gustojit ain. Riikiiboahtima ráddjehusat ja errennjuolggadusat árvvoštallojuvvojit njoammunleavvama ja ruoná, oránša, rukses, čáhppesrukses ja lilla doaibmadásiid ektui.  

Olbmot ávžžuhuvvojit ain luomustallat Norggas.

Buohkat geat sáhttet duođaštit ahte sii leat ollásit boahkuhuvvon dahje buohcan covid-19 dávdda vuollil guhtta mánu dassái vaikko lea EO-koronaduođaštus,  Wales/Englándda NHS Covid-pássa dahje Davvi-Irlándda COVID-duođaštus, sáhttet boahtit Norgii ja eai ge dárbbaš válddihit iskosa ovdal go bohtet Norgii ja eai ge dárbbaš mannat mátkkoštanerremii.

Čakčamánu 12.beaivvi rájes sáhttet olgoriikalaččat goalmmát riikkas boahtit Norgii jos leat čanastagat muhtun olbmui gii Norggas ássá: 

• Olles mánát ja biebmománát ja ollesmánáid/biebmománáid váhnemat ja váhnenbealit
  
  
• Áhkku/áddjá, áhkkubealli/áddjábealli, áhkubat ja áhkku-/áddjábeliid áhkubat 
  
  
• irgi/moarsi gii lea deavdán 18 jagi ja irggi/moarsi vuolleahkásaš mánát
  
  

• Moarsi/irgi ferte guimmešgalledanlobi ohcat UDI ohcanortnega bokte

Sosiála oktavuohta priváhta ruovttuin
Ávžžuhusaid mielde besset eanemusat 20 guossi boahtit guossái ja gávnnadit olgun. Dan logus eai leat suddjejuvvon olbmot mielde (ollásit boahkuhuvvon, sii geat leat ožžon 1 dosa golbma vahku dassái dahje bohcan covid-19 dávdda vuollil guhtta mánu dassái), muhto lea ain dehálaš doallat gaskka.

Suddjejuvvon olbmot besset priváhta oktavuođain, nu go ruovttus, leat lagaš sosiála oktavuođas (vuollel mehtera) eará suddjejuvvon olbmuiguin ja suddjekeahtes olbmuiguin, geat eai gula riskajovkui.  

Mánáidgárde- ja mánáidskuvlamánát besset vuostáiváldit gussiid iežaset kohorttas/luohkás/ossodagas vaikko gussiidlohku lea ge eanet go ávžžuhuvvon mearri.

Gávpeealáhus
Gávpeealáhus ferte earret eará gozihit ahte lea vejolaš doallat unnimusat 1 mehtera gaskka ja ahte báikkis leat buorit njoammuneastadandoaimmat. 

Restoráŋŋat, kafeat, bárat
Maŋŋil diibmu 24.00 ii leat šat lohpi luoitit eanet olbmuid sisa.

Gáibádus; registreren, alkohola lágiduvvo beavdái, ráddjejuvvon guosselohku, buot gussiin galgá čohkkánsadji ja vejolaš doallat gaskka.

Mátkkošteapmi 
OD ávžžuha ain garvit buot dárbbašmeahttun mátkkiid riikkaide mat leat olggobealde EES/Schengen guovllu, Stuora Britannia ja muhtun eará goalmmátriikkaid (lilla riikkat).  Suddjekeahtes olbmot berrejit leat erenoamáš várrugasat ja mátkki plánet nu ahte eai njoammut dávdda eará báikkiide. Dat guoská erenoamážit sidjiide geat bohtet dakkár guovllus gos lea ollu njoammun. 

Suddjekeahtes olbmot geat mátkkoštit gielddaide gos eai leat nu čavga ráddjehusat berrejit čuovvut iežaset ruovttugieldda ráddjehusaid, mat gustojedje dalle go mátkki álggahuvvui. 

Skuvla ja mánáidgárdi
Mánáidgárddit ja skuvllat čuvvot johtolatčuovgamodealla; mas gielddat árvvoštallet guđe doaibmadási; ruoná, fiskes dahje rukses doaibmadási, galget čuovvut njoammundili ektui.

Ávžžuhat gielddaid mearridit ahte skuvllat, gos leat ollu oahppit ja oahpaheaddjit sirdet ruoná dásis fiskes dássái. 

Alit oahppu
Eanet fysalaš oahpahus skuvlaálgima rájes čakčat.

Registreret studeanttaid ja studeanttaid čohkkánsajiid vai lea álkit guorrat vejolaš njoammumiid.

Bargoeallin
Oppalaš njoammuneastadandoaimmat.

Belohahkii ruovttukantuvra ja/dahje heivehuvvon bargoáigi.

Bargoaddi árvvoštallá dárbbu ruovttukantuvrii báikkálaš njoammundili ektui. Galgá leat vejolaš doallat 1 mehtera gaskka earáide.  Suddjejuvvon olbmot eai dárbbaš doallat gaskka earáide bargosajis, muhto berrejit vuhtiiváldit suddjekeahtes olbmuid mat gullet riskajovkui.

Lágideamit
Ávžžuhat doaluid lágidit olgun dan sadjái go siste.

Suddjekeahtes olbmot, geat ásset dakkár guovlluin gos lea ollu njoammun eai berre vuolgit doaluide mat lágiduvvojit eará gielddain. 

Priváhta lágideamit
Eanemusat 100 olbmo almmolaš báikkiin dahje láigohuvvon/luoikkahuvvon lanjain, sihke siste ja olgun.

Almmolaš lágideamit
Eanemus oasseválddiid lohku jos lea: 

• korona-duođaštus/iskkus
  
  
• mearriduvvon čohkkánsadji
  
  
• lágideamit olgun dahje siste

Jos ii leat korona-duođaštus:

	Siste	Olgun
Fásta mearriduvvon sajit	Eanemus 1000 olbmo. Eanemus 500 juohke kohorttas.	Eanemusat 2000 olbmo. Eanemusat 500 juohke kohorttas.
Fásta mearriduvvon sajiid haga	Eanemusat 400 olbmo. Eanemusat 200 juohke kohorttas.	Eanemusat 800 olbmo. Eanemusat 200 juohke kohorttas.

Jos korona-duođaštus geavahuvvo:

	Siste	Olgun
Fásta mearriduvvon sajit	Eanemusat 5000 olbmo (ovdal 3000 olbmo). Eanemusat 500 juohke kohorttas, ja eanemusat 50% kapasitehtas.	Eanemusat 10000 olbmo (ovdal 7000 olbmo). Eanemusat 500 juohke kohorttas, ja eanemusat 50% kapasitehtas.
Fásta mearriduvvon čohkkánsajiid haga	Eanemusat 1500 olbmo. Eanemusat 500 juohke kohorttas, ja eanemusat 50% kapasitehtas.	Eanemusat 3000 olbmo. Eanemusat 500 juohke kohorttas, ja eanemusat 50% kapasitehtas.

Dárkileabbo dieđuid gávnnat servodatdoaimmaid rahpanplánas

 

Valáštallan-, kultur- ja astoáiggedoaimmat
Mii ávžžuhat doaimmaid lágidit olgun dan sadjái go siste.

Olgo- ja sistelágidemiin luvvejuvvo 1 mehtera gaskka ávžžuhus go dat lea vealtameahttun doaimmain.  

Ávžžuhat ahte ollesolbmuid joavkosturrodat ii galgga eanet go 30 olbmo sistelágidemiin ja 40 olbmo olgolágidemiin. 

Valáštallit besset oassálastit valáštallamiin ja gilvvuin mat lágiduvvojit  regiovnnaid/biirriid rastá (nationála), sihke siste- ja olgolágidemiin, ja besset spiehkastit 1 mehtera gaskka gáibádusas.

Sii, geat eai leat ámmátlaš dánsejeaddjit, musihkkárat ja lávdedáiddárat besset maid spiehkastit 1-mehternjuolggadusas, sihke olgo- ja sistelágiduvvon kulturdoaluin, maiddái dalle go eai hárjehala ovttas.  

Váldovaláštallan
Váldovaláštallamat sáhttet čađahuvvot nu go dábálaččat. Dat mearkkaša ahte ráidogilvvut sáhttet čađahuvvot.