Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta dohkkeha Nussir ja Gumpenjuni regulerenplána Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Departemeanta atná dehálažžan ávkkástallat buori minerálagávdnoštumiid ja ahte báikkálaš servodagat nugo mat Fálesnuorri ahtanuššá ja ovdána. Departemeanta atná vuođđun ahte ruvkefitnodat ovttasráđiid boazoealáhusain gávdnet váidudeaddji doaibmabijuid mat dagahit vejolažžan bisuhit boazodoalu dán guovllus. Dát galgá dahkkot ovdalgo doaibma čađahuvvo.

Fálesnuori suohkan mearridii Nussir ja Gumpenjuni regulerenplána miessemánu 8. B. 2012. Plána láhče vuođu roggat veaikki Nussiris ja Gumpenjunis. Roggan dáhpáhuvvá eatnanvuole doaimmas, ja bázahasmássat galget vurkejuvvot Riehpovutnii. Doaibmaáigodat lea meroštallojuvvon 25-30 jahkái, muhto ođđa guorahallamat duođaštit ahte veahkkevárri jáhkkimis lea stuorit go álggos einnostuvvon.  

Sámediggi ja Oarje-Finnmárkku boazodoalu guovllustivra leat ovddidan vuosteákkaid regulerenplánii go oaivvildit ahte ruvkedoaibma lea hehttehussan guovllu boazodollui. Dalle go ášši sáddejuvvui Gielda- ja ođasmahttindepartementii de Finnmárkku fylkkamánni rávvii hilgut vuosteákkaid.

- Ráđđehusas lea mihttomearri ahte ahtanuššat ruvkedoaimma. Nussir ja Gumpenjuni plánejuvvon ruvkedoaibma lea okta dain stuorimus minerálaprošeavttain mii Norggas guhkit áigái lea álggahuvvon ja mii buktá positiivva váikkuhusaid suohkanii ja guvlui, dadjá gielda- ja ođasmahttinministtar, Jan Tore Sanner.

Lea meroštallojuvvon ahte ruvkedoaimma olis gártet sullii 150 bargosaji ja ahte jahkásaš gálvojohtu álggahandásis lea gaskal 600 ja700 miljovnna ruvnno. Fálesnuori suohkanis leat dál sullii 1000 ássi eaige suohkanis leat nu máŋga eará ealáhusdoaimma vejolašvuođa.

Birasdirektoráhtta galgá meannudit luoitinlobi nuoskkidanlága mielde. Direktoráhtta galgá dán oktavuođas árvvoštallat nuoskkideami váikkuhusaid plánejuvvon Riehpovuona mearradeponiijas.  

Fáktá:

• Fitnodat Nussir ASA háliida roggat veaikki Nussiris ja Gumpenjunis ja vurket bázahasmássaid Riehpovutnii. Fálesnuori suohkan lea mearridan regulerenplána mii láhče dán vejolašvuođa.
• Sámediggi ja Oarje-Finnmárkku boazodoalu guovllustivra leat ovddidan vuosteákkaid regulerenplánii guovllu boazodoalu beroštumiid dihte.
• Finnmárkku fylkkamánni rávve ahte vuosteákkat eai dohkkehuvvo.
• Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta (EBD) ja Ealáhus- ja Guolástusdepartemeanta (EGD) rávve ahte plána dohkkehuvvo. EBD eaktuda ahte ásahuvvo mearradeponiija ja ahte doaibmaálggaheaddji ja boazodoallu lihtodit váidudeaddji doaibmabijuid ovdalgo doaibma álggahuvvo.
• Guolástusdirektoráhtta ovddidii vuosteákkaid plánii mealgat maŋŋil gulaskuddanáiggi loahpa. Danin suohkan iige fylkkamánni leat meannudan dáid ákkaid.
• Dálkkádat- ja birasdepartemeanta (DBD) oaivvilda ahte dál leat doarvái dieđut ja máhttu mearradeponiija birra ja ahte vuosteákkat sáhttet meannuduvvot.
• Doaimma álggaheapmi gáibida luoitinlobi nuoskkidanlága mielde ja doaibmalobi minerálalága mielde.
• Regulerenplána fátmmasta 17 km² nannáneatnama. Das lea 1,3 km² regulerejuvvon huksen- ja rusttetguovlun ja oassi lea regulerejuvvon luottaide ja káijaide. Eanas oassi nannánareálas - 15,4 km² - lea regulerejuvvon eanandoallo-, luonddu- ja astoáiggeguovlluide ja boazodollui (ELAB-guovlu) mas leat mearrádusat mat dohkkehit eatnanvuole ruvkedoaimmaid oktan dárbbašlaš áibmorusttegiin oktan goavdevisttiin.
• Areála mii lea regulerejuvvon mearradeponiijai lea 8,5 km² viiddis.

 

Stuvremesoejkesje sijjide Nussir jïh Ulveryggen

Tjïelte- jïh orrestimmedepartemeente stuvremesoejkesjem jååhkesje sijjide Nussir jïh Ulveryggen Kvalsunden tjïeltesne Finnmaarhkesne.  Departemeente  tuhtjie vihkeles hijven mineraalegaavnoeh nuhtedh, jïh voengen siebriedahkh goh Kvalsund, sjïdtedimmiem jïh evtiedimmiem åadtjoeh. Departemeente våaroemasse beaja gruvasïelte rååresjimmesne båatsojne ektine råajvarimmieh gaavna mah skaaride geahpanieh, jïh nuepieh vedtieh bovtsigujmie gïehtelidh guhkiebasse. Dam tjuara darjodh åvtelen råajvarimmine nearhka.

Kvalsunden tjïelte stuvremesoejkesjem sijjide Nussir jïh Ulveryggen nænnoesti suehpeden 8.b. 2012. Soejkesje våaromem beaja kåahperem evtiedidh Nussireste jïh Ulveryggeste. Kåahperem edtja veedtjedh eatnemen nueleste, jïh edtja  baatsahtasside luejhtedh Repparfjovlese. Aerviedamme darjomeboelhke lea ovrehte 25-30 jaepieh, men orre goerehtimmieh vuesiehtieh vierhtie seapan lea stuerebe goh aarebi veanhtadamme.

Saemiedigkie jïh Båatsoen dajveståvroe Jillie-Finnmaarhkesne leah stuvremesoejkesjen vööste gïrredamme, dan åvteste dah vienhtieh gruvadarjome ræjtosne båata dajven båatsojne. Gosse aamhtese Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeentese seedtesovvi dellie Finnmaarhken fylhkenålma juvnehti ij gïrredimmide bååjhtedh.

- Reerenassen ulmie lea sjïdtedæmman sjïehteladtedh mineraalejieliemisnie. Dïhte soejkesjamme gruvadarjome Nussiresne jïh Ulveryggesne lea akte dejstie stööremes mineraaleprosjektijste Nöörjesne guhkiem, jïh sæjhta hijven illedahkh bïjre jarkan vedtedh tjïeltese jïh dajvese, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.

Aerviedamme gruvadarjome sæjhta medtie 150 barkoesijjieh vedtedh, jïh veanhtede aktem fïerhten jaepien doekemem 600-700 millijovnh kråvnaj åvteste aalkoeboelhken mænngan. Kvalsunden tjïeltesne medtie 1000 årrojh daan biejjien jïh jeatjah jielemedarjomh leah gaertjiedamme.

Byjresedirektovraate edtja ohtsemem gïetedidh luejhtemeluhpiedimmiem bïjre dearjoelaaken mietie. Direktovraate edtja daan sjïekenisnie vuarjasjidh mah illedahkh dearjoe sæjhta vedtedh dehtie soejkesjamme mearoevåarhkoste Repparfjovlesne.

Faaktah:

• Sïelte Nussir ASA sæjhta kåahperem evtiedidh Nussireste jïh Ulveryggeste, jïh baatsahtasside vöörhkedh Repparfjovlesne. Kvalsunden tjïelte lea aktem stuvremesoejkesjem nænnoestamme mij våaromem dïsse vadta.
• Saemiedigkie jïh Båatsoen dajveståvroe Jillie-Finnmaarhkesne leah stuvremesoejkesjen vööste gïrredamme båatsoen gaavhtan dajvesne.
• Finnmaarhken fylhkenålma juvnehte ij daejtie gïrredimmide bååjhth.
• Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente  (LBD) jïh Jieleme- jïh Göölemedepartemeente (JGD) juvnehtieh soejkesjem jååhkesjidh. LBD tsihkestahta akte mearoevåarhkoe tseegkesåvva jïh råajvarimmieaajhtere jïh båatsoe sïemes sjidtieh råajvarimmiej bïjre mah skaaride geahpanieh åvtelen darjoemidie aalka.
• Göölemedirektovraate soejkesjen vööste gïrredi guhkiem mænngan govlehtimmiemierie lij nåhkeme. Dan åvteste dïhte ij leah gïetesovveme tjïelteste jallh fylhkenålmeste.
• Klijma- jïh byjresedepartemeente (KBD) veanhta nuekie daajroe gååvnese mearoevåarhkoem bïjre guktie gïrredimmieaamhtese maahta gïetesovvedh.
• Dastegh edtja darjomigujmie nierhkedh dellie daerpies luejhtemeluhpiedimmiem utnedh dearjoelaaken mietie, jïh gïehtelimmiekonsesjovnem mineraalelaaken mietie.
• Stuvremesoejkesje aktem arealem feerhmie mij lea 17 km2 laanteste. Daestie 1,3 km2 stuvreme bigkeme- jïh tseegkeldahkedajvese  jïh naakede lea stuvreme geajnojde jïh sïelkedahkese. Åejviebielie laantedajveste – 15,4 km2 – lea stuvreme laanteburrie-, eatneme- jïh ålkoejielededajvide jïh båatsose (LNFR-dajve) nænnoestimmiejgujmie mah gruvadarjomh luhpiedieh eatnemen nuelesne daerpies sjaktajgujmie rehpine.
• Dïhte dajve mij lea stuvreme mearoevåarhkose lea 8,5 km2 stoerre.

 

Nussir ja Stálppehárddo regulerimpládna

Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænnta dåhkkit Nussir ja Stálppehárddo regulerimplánav Fálesnuore (Kvalsund) suohkanin Finnmárkon. Departementa mielas le ájnas ávkástallat buorre minerállagávnnusijt ja jut bájkálasj sebrudagá degu Fálesnuorre bessi sjaddat ja åvddånit. Departemænnta galla dættot gruvvoviddnudahka aktan boahttsuæládusájn gávnni majt máhtti dahkat váj ællosujtto guovlon máhttá joarkket. Dát hæhttu dagáduvvat åvddål doajmma jåhtuj biejaduvvá.

Nussir ja Stálppehárddo regulerimpládna mierreduváj Fálesnuore suohkanis moarmesmáno 8. biejve 2012. Plána milta bessi guohpárav viedtjat Nussiris ja Stálppehárddos. Plána milta galggi dáv ednama vuolen dahkat, ja mij báhtsá galggá Repparvuodnaj gåmeduvvat. Doajmmaájggudahka le árvustaláduvvam 25-30 jagijda, valla varás guoradallamij milta le ressurssa stuoráp gå åvddåla li jáhkkám.

Sámedigge ja Alle-Finnmárko boatsojsujto guovllostivrra li regulerimplánav vuosteldam danen gå sijáj mielas gruvvodåjma e hieba guovlo boatsojsujttuj. Gå Finnmárko fylkkamánne ássjev Suohkan- ja guovllodepartemænntaj sáddij de oajvvadij jut vuosteldime ettjin galga dåhkkiduvvat.

- Ráddidusán le ulmme minerállaæládusáv stuoredit. Plánidum gruvvodåjma Nussirin ja Stálppehárddon le akta dajs stuorámus minerállaprosjevtajs Vuonan guhkes ájgen ja buoragit vájkkut suohkanij ja guovlluj, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner.

Árvustallam li gruvvodåjma vaddi 150 barggosaje ja vuorddi 600-700 millijåvnå jahkásasj sisbåhtusin álggoájggudagá maŋŋela. Fálesnuore suohkanin li dálla sulle 1000 viesáda ja ietjá æládusvejulasjvuoda e vuojga gávnnu.

Birásdirektoráhtta galggá nuoskodimlága milta luojttalimloabev giehtadallat. Dán aktijvuodan galggá direktoráhtta árvustallat makta plánidum merradeponija sjaddá Repparvuonav nuoskodit.

Fáktá:

• Viddnudahka Nussir ASA sihtá guohpárav ávkástallat Nussiris ja Stálppehárddos ja bátsudisájt Repparvuodnaj gåmedit. Fálesnuore suohkan le mierredam regulerimplánav mij vaddá loabev dási.
• Sámedigge ja Alle-Finnmárko boatsojsujto guovllostivrra li regulerimplánav vuosteldam guovlo boatsojsujto diehti.
• Finnmárko fylkkamánne rádádallá dá vuosteldime e galga dåhkkiduvvat
• Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta (LMD) ja Æládus- ja Guolástusdepartemænnta (NFD) mielas bierri pládna dåhkkiduvvat. LMD galla gájbbet merradeponija ásaduvvá ja jut doajmmaásadiddje ja boatsojsujttoæládus guorrasi dåjmaj gáktuj ma galggi sajenis åvddål doajmma álgaduvvá.
• Guolástusdirektoráhtta plánav vuosteldij guhkev guládallamájggemiere maŋŋela. Danen ij la suohkan jalik fylkkamánne dav giehtadallam
• Dálkádak- ja birásdirektoráhtta (KLD) miejnni diehtep nuohkásav merradeponija birra váj máhttá gujddimássjev giehtadallat.
• Åvddål doajmma jåhtuj biejaduvvá de hæhttu åhtsåt nuoskodimlága milta loabev ja minerállalága milta doajmmakonsesjåvnåv.
• Regulerimpládna guosská guovlluj mij le 17 km² gátten. Dájs li 1,3 km² reguleridum biggimguovlluj ja vehi vedjajda ja kádjaj. Ienemus oasse gáddeareálas - 15,4 km² – le reguleridum ednambarggo-, luonndo- ja ålggoiellemguovlluj aktan boatsojsujttuj (LNFR-guovllo) aktan mærrádus maj milta bæssá ednama vuolev råggåt gruvvojt aktan dárbulasj bieggudimsjákta majda aj bæssá dæhkkov tsieggit.
• Areálla mij le merradeponijaj reguleridum le 8,5 km² stuorak.