Ráđđehus nanne sámegiela ja kultuvrra

Sámi giellalávdegoddi buvttii raporttastis NAČ 2016:18 Váibmogiella golggotmánus diibmá.

– Lea buorre go mii dál oaidnit ahte eanet ahte eanet geain lea sámi duogáš háliidit oahppat giela ja bisuhit dan boahttevaš buolvvaide. Dat lea dakkár ovdáneapmi maid mii áinnas háliidit doarjut, dadjá Sanner.

Ráđđehus evttoha maiddái lasihit juolludemiid Sámediggái 2,5 milliuvnna ruvnnain daidda oppalaš bargguide mat gusket kultuvrii ja gillii, ja dasto vel 3 milliuvnna ruvnna oahppoplánaid ja oahpponeavvuid bargguide.

– Oallugiidda leat sámi álbmogii sámi gielat deháleamos kulturguoddin. Seammás leat sámi gielat smávva gielat ja nu maid hearkkit, earenoamážit åarjel- ja julevsámegielat. Danne ferte stuoraservodat oassálastit áimmahuššat daid, fuomášahttá stáhtaráđđi Jan Tore Sanner.

Ráđđehus evttoha oktiibuot juolludit Sámediggái ja sámi doaimmaide sullii 994 milliuvnna ruvnna 2018 stáhtabušeahtas. Dat mearkkaša 4,6 proseanta lassáneapmi 2017 ektui.

Sámediggái evttoha ráđđehus juolludit 486 milliuvnna ruvnna 2018:s, mii lea 5,4 proseantta lassáneapmi jagi 2017 ektui.

Eará juolludeamit sámi doaimmaide:

• Reviderejuvvon j. 2017 našunálabušeahtas lasihuvvui doarjja mánáidgárdefálaldagaide 5 milliuvnna ruvnnain. Ráđđehus evttoha ahte dát doarjja ain jotkojuvvo 2018:s.
• Ráđđehus evttoha nannet Sámi Allaskuvlla Sámi lohkanguovddáža bargguid 2,4 milliuvnna ruvnnain.
• Ráđđehus evttoha nannet Sámi ofelaččaid hálddahusa 1 milliuvnna ruvnnain, ja Internašunála Sámi filbmainstituhta (ISFI) 600.000 ruvnnain. Ulbmil lea nannet ISFI:i buoret doaibmandili, nu ahte sii sáhttet joatkit ja nannet sámi audiovisuála buvttademiin ja gaskkustemiin.

Juolludeamit sámi ulbmiliidda jagi 2018 stáhtabušeahtas (PDF)

 

Gieldda- og ođasmahttindepartemeantta preassatelefovdna: 22 24 25 00

 

Reerenasse sæjhta saemiengïelh jïh kultuvrem nænnoestehtedh

 

– Reerenasse sæjhta saemien gïelh gorredidh jïh nænnoestehtedh. Mijjieh dan gaavhtan sïjhtebe dåarjoeh 5 millijovnh kråvnah Saemiedægkan lissiehtidh jaepien 2018,  gosse dennie guhkiebasse barkosne aalka reektehtsinie Vaajmoegïele saemien gïelemoenehtsistie, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta. 

Saemien gïelemoenehtse sov reektehtsem NOU 2016:18, Vaajmoegïele golken dæjman buektieji.

– Hijven mijjieh daelie vuejnebe jienebh saemien maadtojste sijhtieh gïelem lïeredh jïh båetije boelvese daam vedtedh. Daate evtiedimmie mijjieh sïjhtebe dåarjoehtidh, Sanner jeahta.

Reerenasse aaj sæjhta dåarjoeh 2,5 millijovnh kråvnah lissiehtidh Saemiedægkan sïejhme barkose kultuvrine jïh gïeligujmie, jïh lissine 3 millijovnh kråvnah barkose learoesoejkesjigujmie jïh learoevierhtiejgujmie.

– Gellie vienhtieh saemien gïelh vihkielommes kultuvreguedtije saemien åålmegisnie. Seamma aejkien dah saemien gïelh onne jïh prååsehke, sjïere åarjelsaemien jïh julevsaemien. Stoerresiebriedahke tjuara meatan årrodh guktie dejtie gorredidh, staateraerie Jan Tore Sanner tjïerteste.

Reerenasse raereste tjåenghkies dåarjoem Saemiedægkan jïh jeatjah saemien aajkojde medtie 994 millijovnh kråvnah staatebudsjehtesne 2018. Daate lea 4,6 proseenth lissine jaepeste 2017.

Saemiedægkan reerenasse raereste 486 millijovnh kråvnah 2018 vedtedh, mij lea 5,4 proseenth lissine jaepeste 2017.

Jeatjah dåarjoeh saemien aajkojde:

• Revideradamme nasjonalbudsjehtesne 2017 dåarjoem saemien maanagïertefaalenasside lissiehtamme 5 millijovnh kråvnah. Reerenasse daelie raereste lissiem aaj 2018 dåarjoehtidh.
• Reerenasse raereste Saemien lohkemejarngen barkoem nænnoestehtedh Saemien jolleskuvlesne 2,4 millijovnh kråvnah.
• Reerenasse raereste Saemien tsïegli sekretariaatem nænnoestehtedh 1 millijovne kråvnah, jïh Internasjonaalen saemien filmeinstituhte (ISFI), 600 000 kråvnah. Aajkoe minngemes dåarjojne lea ISFI håksa buerebe barkoetsiehkiem, guktie evtiedimmiem produksjovnese jïh buektiehtæmman saemien audiovisuellen vïerhkijste maahta juhtedh jïh nænnoestehtedh. 

Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeenten pressetelefovne: 22 24 25 00

 

Ráddidus ájggu sámegielav ja kultuvrav nannit

– Ráddidus sihtá sáme gielajt bisodit ja nannit. Mij sihtap dan diehti juollodimijt lasedit 5 millijåvnå kråvnåjn jagen 2018, mij le álggon jåhtuj biejatjit sáme giellanammadusá rapårtåv Vájmogiella, javllá suohkan- ja ådåsmahttemminisstar Jan Tore Sanner. 

Sáme giellanammadus buvtij ietjas rapårtav NOU 2016:18, Hjertespråket, <lenke>  gålgådismánon dijmmá.

– Buorre le vuojnnep gå ienebu sámijs sihti gielav oahppat ja doalvvot dav boahtte buolvajda. Dakkár åvddånimev sihtap mij doarjjot, javllá Sanner.

Ráddidus ájggu aj juollodimijt lasedit Sámediggáj 2,5 millijåvnå kråvnåjn dábálasj bargguj kultuvra ja giela hárráj, ja vil 3 millijåvnå kråvnå oahppoplána ja oahpponævvo bargguj. 

– Moaddásijda li sáme giela ájnnasabmusa sáme álmmuga kultuvran. Sæmmi båttå li sáme giela smáve ja rasje, ållagasj oarjjelijsámegiella ja julevsámegiella. Stuorrasebrudagán le åvdåsvásstádus sáme gielajt doarjjot, tsuojggi stáhtaráde Jan Tore Sanner.

Ráddidus oajvvat Sámediggáj ja ietjá sáme dåjmajda juollodit tjoahkkáj birrusij 994 millijåvnå kråvnå stáhtabudsjehta baktu jagen 2018. Dát le 4,6 prosenta lassánibme jages 2017.

Sámediggáj oajvvat ráddidus biedjat 486 millijåvnå kråvnå jahkáj 2018, mij le 5,4 prosenta lassánibme jages 2017.

Ietjá juollodime sáme dåjmajda:

• Dárkestuvvam nasjonálabudsjehtan jahkáj 2017 lassánij juollodibme sáme mánájgárddefálaldagájda 5 millijåvnå kråvnåjn. Ráddidus bieles tjuovvu dát lasádus jahkáj 2018.
• Ráddidus oajvvat Sáme allaskåvlå Sáme oahppoguovdátja bargov nannit 2,4 millijåvnå kråvnåjn. 
• Ráddidus oajvvat Sáme oahpestiddjij dåjmadagáv nannit 1 millijåvnå kråvnåjn, ja Rijkajgasskasasj sáme filmmainstituhtav (ISFI) 600 000 kråvnåjn. Ulmme le vaddet ISFI:aj buorep jådedimdilev, vaj viejedibme buvtadibmáj ja gaskostibmáj sáme audiovisuála dåjmajda máhttá joarkeduvvat ja nanniduvvat.

Suohkan- ja ådåsmahttemdepartementa præssatelefåvnnå le: 22 24 25 00