Ráđđehus čalmmustahttá sámi servodagaid ealáhusovdáneami

Ráđđehus lea fuolas sámi guovlluid ovdánemiin. Olu báikkiin lea olbmot gitta vuođđoealáhusain ja dan dihte šaddet olu báikkálašservodagat rašit. Olmmošlogunjiedjan dáid guovlluin lea duođalaš, ja soaitá leat stuorimus áitta sámi gillii, kultuvrii ja eallinvuohkái.

- Dál lea áigi jurddašit dobbelii. Sámi servodat dárbbaša eanet birgenvejolašvuođaid. Sámi guovlluide dárbbašuvvojit eanet ealáhusat. Mun jáhkán ahte stuorát máŋggabealatvuohta bargosajiid dáfus loktešii árvoháhkama ja veahkehivčče nuoraid válljet fárret dáid guovlluide. Dat lea mii dahká vuođu eallinfámolaš ja nanu báikkálašguovlluide, dadjá Helleland.

Dán jagáš dieđáhusas geahčada ráđđehus makkár vejolašvuođat dat gávdnojit ođđa ealáhusovdánahttimii sámi guovlluin, nu go mátkeealáhus, ođđa teknologiija ja kreatiivvalaš ealáhusat. Dieđáhus čilge maid sámi guovlluid ealáhusvuođu, ja deattuha muhtin hástalusaid maid sámi ealáhusaktevrrat vásihit. Sáhttet leat nu go guhkes gaskkat vejolaš  ovttasbargoguimmiide ja stuorát márkanat.

Ráđđehus čilge ealáhuspolitihkalaš gaskaomiid dehálažžan ođđa ealáhusovdáneapmái sámi guovlluin. Dárbbašuvvo ođđa digitála infrastruktuvra, bures láhččojuvvon johtalusfálaldat ja oahppo- ja gealbofálaldagat olámuttos vai sámi báikkálašguovllut šaddet geasuheaddjin.

- Gieldda- ja digitaliserenministtarin lean ilus go oainnán mášohisvuođa olu sámi servodagain. Dás duohko mii fertet veahkehit fitnodatálggaheddjiid duohtandahkat sin ideaid ja addit sidjiide reaidduid mat sáhttet dahkat eallinfámolažžan ja gilvovuoimmálažžan. Dáppe sáhttet ealáhusguovddážat ja iešguđetlágan fitnodatovdánahttinprográmmat, nu go Dáhttu, Johtit ja Šoop Šoop–Sámi design days, leat ávkkálaččat.

- Mus lea jáhkku dasa ahte dán jagáš dieđáhus sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra boahtá leat buorre vuolggasadjin ja reaidun viidáset bargui ovdánahttit ealáhusaid sámi guovlluin, dadjá Helleland.

 

Reerenasse jieliemasseevtiedimmiem saemien seabradahkine bijjieöörnegasse beaja

- Reerenasse jielijes seabradahkem vaajtele jïh abpe laante edtja sjïdtedh. Akte aktijve jieleme- jïh fasseldimmiepolitihke offensijveles distriktepolitihkine ektine lea våarome årromesijjide, jïh aaj saemien eatnamisnie, distrikte- jïh digitaliseerijeministere Linda Hofstad Hellelande jeahta.

Reerenasse tjoeperde evtiedimmeste dej saemien dajvine. Gellie stielline dle joekoen jearohks dej åejviejieliemistie, jïh dan gaavhtan gellie seabradahkh kruemiehtieh. Vaenebh almetjh sjidtieh jïh kaanne daate dïhte stööremes aajtoe saemien- gïelide, kultuvrese jïh vuekide.

- Daelie tïjje vijrebe ussjiedidh. Guktie dam saemien seabredahkem evtiedidh. Daerpies jeenjebh jielemh saemien seabradahkine utnedh. Manne vïenhtem stuerebe ektievoete barkoesijjeste sæjhta viehkine årrodh guktie jeenjebh noerh sijhtieh daej dajvine årrodh. Daate våarome jielijes jïh nænnoes voengh åadtjodh, Hellelande jeahta.

Dan jaepien bïevnesisnie dle reerenasse vuartesje magkerh nuepieh gååvnese orre jielemeevtiedimmiem saemien dajvine åadtjodh, goh feeledimmiejieliemasse, orre teknologije jïh sjiehteles jieliemassh. Bïevnese bihkede aaj jieliemassevåaromem saemien dajvine, menh aaj haestemh vuejnieh maam dah saemien jieliemasseaktöörh utnieh. Maahta geografihkeles gåhkoe laavenjostoeguejmie jïh stuerebe sjeltide årrodh.

Reerenasse dejtie jieliemassepolitihkeles vierhtide gïehtjede mij lea daerpies jïh vihkeles orre jieliemasseevtiedimmide saemien dajvine. Nuhteligs hijven digitaale infratseegkemem utnedh, hijven sjïehtesjadteme seabradahkefaaleldahkh jïh ööhpehtimmie- jïh maahtoefaaleldahkh utnedh guktie atraktijveles voengh åadtjodh.

- Distrikte- jïh digitaliseerijeministerinie dle leam madtjeles dah mah saemien dajvine jielieminie leah ovvïssjeles. Mijjieh tjoerebe båetije bijjien grundeerijidie dej soejkesjigujmie viehkiehtidh jïh dïrregh dejtie vedtedh guktie maehtieh dej sïeltide evtiedidh jïh nænnoestidh. Daesnie maahta jielemegaertenh jïh joekehth sïelteevtiedimmieprogrammh viehkine årrodh, vg. Dáhttu, Johtit jïh Šoop Šoop-sámi design days maehtieh nuhteligs doedtijh årrodh.

- Manne daan jaapetjen bïevnesasse jaahkam gusnie saemien gïele, kultuvre jïh seabradahke sæjhta hijven våarome årrodh jïh dïrregh båetije barkose jielemeevtiedimmine saemien dajvine årrodh, Hellelande jeahta.

Ráddidus biedjá sáme sebrudagá æládusåvddånimev ássjen almulasjvuodan

- Ráddidus sihtá ielle bájkálasj sebrudagájt ja åvddånimev ålles rijkan. Dåjmalasj æládus- ja viddnopolitihkka le, aktan vájmmelis guovllopolitihkajn, vuodon årromij aj sáme guovlojn, javllá guovllo- ka digitaliserimminisstar Linda Hofstad Helleland.

Ráddidus mårås åvddånime hárráj sáme guovlojn. Moatten bájken le ulmutja ilá tjanádum dåssju vuodoæládusájda, ja dan diehti sjaddi moadda bájkálasj sebrudagá rasjes dilen. Almasjlågo vuollábme dajn guovlojn le duodaj, ja le soajttá stuorámus ájtto sáme giela, kuktuvra ja viessomvuoge hárráj.

- Muddo l dal ájádallat guhkebuj. Sáme sebrudagán le dárbbo ienep dåjmajda. Dárbbo le ienep æládusájda sáme guovlojda. Jáhkáv stuoráp valjesvuohta barggosajij hárráj laset árvvohahkuhimev ja dahká nav vaj ienep nuora sihti årrot dajn guovlojn. Dát le vuodon nanos bájkálasj sebrudagájda, javllá Helleland.

Dán jagásj diedádusán gæhttjá ráddidus makkár máhttelisvuoda gávnnuji æládusåvddånibmáj sáme guovlojn, degu mannoæládus, ådå teknologijja ja sjuggelis æládusá. Diedádus tjielggi aj æládusiellemav sáme guovlojn ja vuoset muhtem hásstalusájda majna sáme æládusdåjmadiddje dejvadi. Da máhtti liehket guhka mano aktisasjbarggo guojmijda ja stuoráp markedijda.

Ráddidus tjielggi æláduspolitihkalasj vájkkudusnævojt ma li ávkálattja ådå æládusåvddånibmáj sáme guovlojn. Dárbbo le buorre digitála infrastruktuvrraj, buorre jåhtulakfálaldagájda ja dárbbo åhpadim- ja máhtudakfálaldagájda vaj sjaddi buorre ja bisselis sáme bájkálasj sebrudagá.

- Guovllo- ja digitaliserimminisstsarin lev ávon dat gierddamahtesvuodas majt vuojnáv moatten sáme sebrudagán. Åvddåligguovlluj vierttip álgadiddjijt viehkedit jåhtuj oattjotjit   ájádusájt ja vaddet sidjij vædtsagijt ma máhtti vidnudagájt nannusin ja gilbostiddjen dahkat. Dánna máhtti æládusårruha ja duot dát vidnudakåvddånimprográmma, duola dagu Dáhttu, Johtit ja Šoop Šoop–Sámi design days liehket ávkálasj oassálassten.

- Mujna l doajvvo vaj dán jagásj diedádus sáme giela, kultuvra ja sebrudakiellema hárráj máhttá liehket buorre álggon ja vædtsagin vijdáp bargguj æládusáåvddånimij hárráj sáme guovlojn, javllá Helleland.