Regionála doaibmabijut rievdaduvvojit Vikenis ja Gran gielddas
Historjjálaš arkiiva
Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus
Almmustahtti: Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta
Ođas | Almmustahtton: 13.04.2021
Ráđđehus doibmiibijai regionála njoammuneastadandoaimmaid buot gielddain Vikenis ja Gran gielddas Innlandet fylkkas. Buot 52 gildii mearriduvvui doaibmabidjodássi A, garraseamos ja beaktileamos doaibmabidjodássi. Dearvvašvuođadirektoráhta, Álbmotdearvvašvuođainstituhta ja stáhtahálddašeaddji rávvagiid mielde lea ráđđehus mearridan joatkit doaibmabidjodási A 20 gielddas, ja doaibmadássi B 19 gielddas, ja heaittihit regionála doaibmabijuid 13 gielddas. Rievdadusat gustogohtet vuossárgga cuoŋománu 12.beaivvi gaskaija rájes gitta sotnabeaivvi cuoŋománu 25. beaivvi rádjai.
-Viken njoammunlogut leat leamaš dássidis dásis maŋimuš áiggi, mii mearkkaša ahte doaibmabijut mat ásahuvvojedje njukčamánu 16.beaivvi leat lihkostuvvan. Njoammunlohku lea almmatge hui allat ollu gielddain. Daid gielddain joatkašuvvet regionála doaibmabijut, juogo gustovaš dásis dahje doaibmabidjodási B bokte, cealká dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Bent Høie.
Dearvvašvuođadirektoráhtas, Álbmotdearvvašvuođainstituhtas ja Oslo ja Viken stáhtahálddašeaddjis lea leamaš hui buorre gulahallan dan áššis. Eanaš gielddat dorjot ávžžuhusa.
Čuovvovaš gielddain joatkašuvvá doaibmabidjodássi A:
Asker, Bærum, Drammen, Eidsvoll, Enebakk, Fredrikstad, Gjerdrum, Lier, Lillestrøm, Lørenskog, Moss, Nannestad, Nes, Nordre Follo, Rakkestad, Rælingen, Råde, Sarpsborg, Ullensaker ja Ås.
Čuovvovaš gielddain bidjodoibmii doaibmabidjodássi B doaibmabidjodási A sadjái:
Aurskog-Høland, Frogn, Halden, Hole, Hurdal, Hvaler, Indre Østfold, Jevnaker, Kongsberg, Lunner, Marker, Modum, Nesodden, Nittedal, Ringerike, Skiptvet, Vestby, Våler ja Øvre Eiker.
Čuovvovaš gielddain heaittihuvvojit regionála doaibmabijut:
Aremark, Flesberg, Flå, Gol, Hemsedal, Hol, Krødsherad, Nesbyen, Nore ja Uvdal, Rollag, Sigdal ja Ål Vikenis ja Gran gielddas Innlandet fylkkas.
Gielddain, gos doaibmabidjodássi A (hui gáibideaddji doaibmadássi) molsašuvvá doaibmabidjodásiin B (gáibideaddji doaibmabidjodássi) gustojit earret eará čuovvovaš rievdadusat:
- Lohpi lágidit siste valáštallan- ja astoáiggedoaimmaid mánáide ja vuollel 20 jahkásaš nuoraide, ja gielddus lágidit organiserejuvvon doaimmaid olgun badjel 20 jahkásaččaide heaittihuvvo
- Gávppit, gávpeguovddážat ja stuoragávppit sáhttet leat rahpasat. Gieldda ássit ávžžuhuvvojit gávppašit báikkálaš gávpeguovddážiin ja stuoragávppiin.
- Guossohanbáikkit sáhttet leat rahpasat, muhto alkoholaguossoheapmi lea lobiheapme
- Vuojadanhállat, vuojadanguovddážat, spa-rusttegat, hoteallavuojadanálddis ja sullasaččat leat gitta. Spiehkastahkan leat vuojadanhárjehallamat, organiserejuvvon vuojadankurssat ja vuollel 20 jahkásaččaide organiserejuvvon vuojadanhárjehallamat ja ámmátvaláštalliid vuojadanhárjehallamat, veajuiduhttin, lášmmohallan ja oktagaslaš heivehuvvon dikšun.
Doaibmabidjodási A gaskaboddosaš rievdadusat ja doaibmabidjodásiid ollislaš árvvoštallan
Doaibmabidjodássi A sisttisdoallá hui beaktilis ja garra doaimmaid maid lea vejolaš čađahit guovtti dahje golmma vahkus daid guovlluin gos njoammun leavvá johtilit ja dilli šaddá hui duođalaš. Doaibmabidjodási A joatkin 20 gielddas Vikenis mearkkaša ahte ássit fertejit eallit hui gárra ja gáibideaddji doaimmaiguin sullii guhtta vahku.
-Garraseamos doaibmabidjodási joatkin mielddisbuktá ahte ássit 20 gielddas vásihit hui gáibideaddji dili. Ulbmil doaibmabidjodásiin A ii lean ahte dat galggai doaibmat nu guhkes áiggi. Ja doaibmabidjodássi B lea menddo láivi eastadit njoammuma jos njoammun leavvá johtilit gielddain ja dilli šaddá duođalaš. Dearvvašvuođadirektoráhtta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhtta leat ožžon bargun árvvoštallat muddet doaibmabidjodási A gaskaboddosaččat nu, ahte dat doaibmagohtet juo boahtte vahku rájes.
Dearvvašvuođadirektoráhta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhta bargun lea maid guhkebuš áigodagas geahčadit ja muddet buot golbma regionála doaibmabidjodási (doaibmabidjodási A, B ja C) ja
-Mii leat ain dan dilis ahte dárbbašat beaktilis doaibmabidjodási A mii maiddái boahtteáiggis sáhttá geahpedit ja ráddjet njoammuma oanehis áigodagas. Dat lea erenoamáš dehálaš dustet virusleavvama masa boahkuheapme ii bastte. Seammás lea maid dehálaš guorahallat doaibmabidjodási B ja C, ja árvvoštallat mo diet doaibmabidjodásit sáhttet ráddjet njoammuma ollu guovlluin Vikenis, gos beaktilis ja garra doaimmat dárbbašuvvojit guhkit áiggi badjel, dadjá Høie.
Dáppe oainnát makkár doaimmat gustojit iešguđet doaibmabidjodássái.