Ráđđehus árvala 20,9 miljovnna kruvnno lassijuolludeami doaimmaide, maiguin buoridit gearggusvuođa – earret eará háhkat ođđa gádjunhelikopteriid ja ásahit graderejuvvon videokonferánsarusttegiid departemeanttaide. 

Ođđa gádjunhelikopterat
Juovlamánus 2013 Norga vuolláičálii soahpamuša AgustaWestlandiin 16 ođđa gádjunhelikoptera oastima hárrái. 

– Dát háhkan mearkkaša ollu lagamus 30 - 40 jagi, ja buorida čielgasit min vejolašvuođaid ohcat ja gádjut olbmuid Norggas. Dainna buoridit maid čielgasit nationála resurssaid fievrridanvejolašvuođa stuorra dáhpáhusaid oktavuođas, Anundsen dadjala. 

Leat ollu doaimmat prošeaktaorganisašuvnnas, mii bargá helikopteriid háhkamiin (NAWSARH), earret eará AgustaWestland soahpamuša čuovvulemiin. Danin ráđđehus árvala lasihit NAWSARH juolludeami 11,8 miljovnnain kruvnnuin. 

Ráđđehus árvala maid juolludit vuovdebuollinhelikopterii 2,4 miljovnna kruvnno lasi, ja juolludit Svalbárdda áššealbmái 1,2 miljovnna kruvnno lasi digitála mobiilaoktavuođa bidjamii áššealbmá helikopteriidda.  

Graderejuvvon videokonferánsarusttegat
Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanttas lea bissovaš jođiheaddjedepartemeantta rolla siviila roasuin, jos eará ii mearriduvvo. Departemeanttas lea maiddái buohtalastinrolla roasuid meannudeami ja gearggusvuođa oktavuođas.

– Buohtalastinrolla ollašuhttin buoremus lági mielde eaktuda, ahte mus lea vejolašvuohta doallat graderejuvvon videokonferánssaid stáhtaministariin ja suodjalusministariin, Anundsen cealká. 

Danin ráđđehus árvala ain nannet Norgga guovddášdási roassobirgennávccaid ja juolludit njeallje miljovnna kruvnno graderejuvvon videokonferánsarusttegiid háhkamii. Vuogádagas lea stuorra ávki departementii go šaddet doaimmahit áššiid dáhpáhusaid oktavuođas.

EU gearggusvuođabargu
Ođđajagemánu 1. b. 2014 bođii fápmui EU siviila gearggusvuođa ja roasuidmeannudeami buohtalastinmekanismma reviderejuvvon láhkavuođđu, mii mielddisbuktá lassigoluid. Ráđđehus árvala danin juolludit 5,5 miljovnna kruvnno eanet Servodatsihkarvuođa ja gearggusvuođa direktoráhttii (SGD). 

Reviderejuvvon lágaid ulbmil lea nannet Eurohpá servodatsihkarvuođa. Dan geažil go Eurohpás leat leamaš eanet duođalut luondduroasut ja olbmo dahkan roasut maŋimuš jagiid, de lea ulbmil nannet buohtalastinmekanismma, mii doaibmá oassálasti stáhtaid sihkarvuođafierbmin.

 

 

Gergasvuodav nanniji

Ráddidus oajvvat lasedit juollodimijt 20,9 millijåvnå kråvnåj moadda dåjmajda ma galggi gergasvuodav nannit – duola dagu ådå gádjomhelikopterijt åttjudit ja graderidum videokonferánssavædtsagijt departementajda oasstet. 

Ådå gádjomhelikoptera
2013 javllamáno tjálij Vuodna vuolláj kontráktav AgustaWestlandajn 16 ådå gádjomhelikopterijt oastátjit.

– Dát oasstem sjaddá viehka ájnas boahtte 30 gitta 40 jagijda, ja sjaddá viehka ednagav buoredit makta buktep Vuonan åhtsåt ja gádjot. Daj bessap aj jåhtelabbo suvddet nasjonála ressursajt alvos dáhpádusájn, javllá Anundsen. 

Helikopterij oasstema organisasjåvnån (NAWSARH) le edna barggo, duola dagu tjanádum  AgustaWestlanda kontrákta tjuovvolibmáj. Danen oajvvat ráddidus lasedit NAWSARH juollodimev 11,8 millijåvnå kråvnåj. 

Ráddidus oajvvat aj lasedit miehttsebuollemhelikoptera juollodimev 2,4 millijåvnå kråvnåj, Svalbarda Sysselmánne juollodimev 1,2 millijåvnå kråvnåj lasedit váj bessi digitála mobilguládallamav biedjat Sysselmánne helikopterijda. 

Graderidum videokonferánssavædtsaga
Justijssa- ja gergasvuodadepartementan le roalla stuoves jådediddjedepartemænntan sivijla hiehtedilijn jus ij le ietján mierreduvvam. Departemænnta galggá aj hiehtegiehtadallama ja gergasvuodabargov åbbålattjat aktidit.

– Váj galggap dáv aktididdje rållav buoremus láhkáj tjoavddet de le ájnas jut besav graderidum videokonferánsajt tjadádit stáhtaminisstarijn ja suodjalusminisstarijn, javllá Anundsen.

Danen oajvvat ráddidus dálla nannit guovdásj hiehtegiehtadallamtjehpudagáv Vuonan ájn vil ienep navti váj juollodi niellja millijåvnå kråvnå graderidum videokonferánssavædtsagij oasstemij. Vædtsaga sjaddi viehka ávkken departemænntaj gå galggá hiehtedilijt giehtadallat. 

EU gergasvuodabarggo
Rievddadum lága ma guosski EU:a aktidimvædtsagij sivijla gergasvuohtaj ja hiehtetjoavddemij jåhtuj biejaduváj ådåjakmáno 1. biejve 2014, ja danen båhti lassegålo. Danen oajvvat ráddidus lasedit juollodimev Sebrudaksihkarvuoda ja gergasvuoda direktoráhttaj (DSB) 5,5 millijåvnå kråvnåj.

Ådå lágaj ulmme le nannit Europa sebrudaksihkarvuodav. Danen gå luonndo- ja almasjvájkkudum hiehtedile Europan li lassánam ja værránam maŋemus jagijt, de návti ájggu nannit sihkarvuodaværmádagáv mij dát aktidimvædtsak le oassálasste stáhtajda.

 

 

Riejriesvoetem nænnoestahta

Reerenasse raereste dåarjoem lissiehtidh 20,9 millijovnh kråvnajgujmie gellide råajvarimmide juktie riejriesvoetem bueriedidh – dej råajvarimmiej gaskem lea orre beerkemehelikopterh skååffedh jïh graderadamme videokonferansedïrregh departemeentine tseegkedh. 

Orre beerkemehelikopterh
Goeven 2013 Nöörje sjïehtedimmiem darjoeji AgustaWestlandine juktie 16 orre beerkemehelikopterh skååffedh. 

– Gosse daejtie skååffebe dle daate sæjhta joekoen vihkeles årrodh dej mubpiej 30 40 jaepiej, jïh sæjhta mijjese buerebe nuepieh vedtedh ohtsedh jïh beerkedh Nöörjesne. Sæjhta aaj mijjese buerebe nuepieh vedtedh nasjovnaale vierhtieh skovhtedh stoerre heannadimmine, Anundsen jeahta. 

Stoerre barkoe prosjekteåårganisasjovnesne daejtie helikopteridie skååffedh /NAWSARH), gaskem jeatjah ektiedamme dejnie vijriesåbpoe barkojne sjïehtedimmeste AgustaWestlandine. Dan åvteste reerenasse raereste dåarjoem lissiehtidh NAWSARH:ese 11,8 millijovnh kråvnajgujmie. 

Reerenasse aaj raereste dåarjoem lissiehtidh skåajjepraedtiehelikopteridie 2,4 millijovnh kråvnajgujmie, jïh dåarjoem Sysselålmese Svalbardesne lissiehtidh 1,2 millijovnh kråvnajgujmie juktie digitaale mobijlenedtem Sysselålman helikopterinie tseegkedh. 

Graderadamme videokonferansedïrregh
Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente råållam åtna goh faaste åvtehkedepartemeente sivijle neavrojne jis ij maam akt jeatjebem nænnoestamme. Departemeenten aaj akte iktedimmieråålla neavroegïetedimmien jïh riejriesvoeten sisnjeli. 

– Juktie daam iktedimmieråållam bööremeslaakan darjodh dellie vihkeles manne nuepiem åtnam graderadamme videokonferansh tjïrrehtidh staateministerinie jïh vaarjelimmieministerinie, Anundsen jeahta.

Dan åvteste reerenasse daelie raereste dam staateles neavroegïetedimmiem Nöörjesne vielie nænnoestehtedh, jïh raereste njieljie millijovnh kråvnah dåarjodh juktie graderadamme videokonferansedïrregh skååffedh. Dagkerh dïrregh sijhtieh joekoen vihkeles årrodh departemeentese gosse edtja heannadimmieh gïetedidh. 

Riejriesvoetebarkoe EU:sne
Akte staeriedamme laakevåarome EU:n iktedimmiemekanismese sivijle riejriesvoetese jïh neavroegïetedæmman faamoem åadtjoeji tsïengelen 1.b. 2014, mij lissiehtamme maaksoeh sjugniedi. Reerenasse dan åvteste raereste dåarjoem lissiehtidh Siebriedahkejearsoesvoeten jïh riejriesvoeten direktovraatese (SRD) 5,5 millijovnh kråvnajgujmie.

Ulmie daej staeriedamme laakigujmie lea siebriedahkejearsoesvoetem nænnoestehtedh Europesne. Akten lissiehtimmien gaavhtan neavrojste mejtie eatneme jïh almetjh leah sjugniedamme jïh dah ahkedh itjmiesåbpoe sjidtieh jïh maam Europa jïh europeerh leah dååjreme dej minngemes jaepiej, dellie aajkoe lea dam jearsoesvoetenedtem nænnoestehtedh maam iktedimmieöörnege lea dejtie staatide mah leah meatan.