Historjjálaš arkiiva

Guokte ođđa alimusrievtti duopmára

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

Lágamánni Espen Berg ja Lágamánni Cecilie Østensen Berglund leaba stáhtaráđis geassemánu 10.b. Nammaduvvon Alimusrievtti ođđa duopmárin.

Anders Anundsen med de to nye høyesterettsdommerne Espen Bergh og Cecilie Østensen BerglundAnders Anundsen guvttiin ođđa alimusrievtti duopmáriin 
Espen Bergh ja Cecilie Østensen Berglund.
(govven: JD - geahča/viečča eanet govaid Flickris)

 

– Munnje lea stuora illu ahte lágamánni Espen Bergh ja lágamánni Cecilie Østensen Berglund odne leaba nammaduvvon Alimusrievtti ođđa duopmárin. Goappašagat boahtiba Borgarting lágamánnerievttis ja goappašagat boahtiba dievasmahttit ja ollistit Alimusrievtti duopmárkollegia. Mun lea vissis ahte Bergh ja Berglund boahtiba nannet duopmostuolu leat dat earenoamáš fágalaš ásahus mii Alimusriekti lea, dadjá justiisa- ja gearggusvuođaministtar Anders Anundsen.

Espen Bergh (riegádan 1961) lea earret eará bargan duopmárválddálažžan, láhkaráđđeaddin Justiisadepartemeanttas ja advokáhttan ovdal go šattai lágaduopmárin.

Cecilie Østensen Berglund (riegádan 1971) lea earret eará bargan duopmárválddálažžan, Alimusrievtti čielggadanovttadagas ja sadjásaš direktevran Alimusrievttis ovdalgo šattai lágaduopmárin.

Ráđđehus lea evttohanráđi evttoheami mielde dahkan ollislaš árvvoštallama ohcciid gelbbolašvuođas, bargoduogážis ja persovnnalaš iešvuođain.

– Ledje ollu buorit ohccit dan guovtti ámmáhii, ja dán háve leigga Bergh ja Berglund buoremusat. Lea illudahtti ahte lágamánnerievttis dál nammaduvvojedje guovttis, go lea dehálaš ahte vuolitrivttiin maiddái lea rekrutteren Alimusriektái, dadjá Anundsen.

Ámmáhat masa dál biddjojit olbmot šadde rabasin maŋŋel go Tore Schei luobai ja Toril M. Øie nammaduvvui justitiáriusan, ja alimusriekteduopmár Ingse Stabel luohpá ahkemeari geažil jagi loahpas.

 

Alimusrievtti birra 

Alimusriekti lea riikka bajimus duopmostuollu. Váldobargu lea bargat riektečielggademiiguin. Dát mielddisbuktá guovdilastima prinsihpalaš riektegažaldagaide ja čujuheaddji mearrádusaide.  Alimusrievttis leat 20 duopmárámmáha, ja dan jođiha justitiáriusa. Dasa lassin lea duopmostuolus direktevra, sadjásaš direktevra, čielggadanovttadat gos leat 26 olbmo ja birrasiid 22 áššemeannudeaddjivirggi.