Historjjálaš arkiiva

221 miljovnna ruvdno eanet Finnmárkui boahtte jahkái

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Gielda- ja guovlodepartemeanta

2012 Stáhtabušeahtta

Friddja dietnasiid nominála ahtanuššan suohkaniidda ja fylkkaide galgá gokčat sihke haddegoargŋuma ja duođas nannet dietnasiid.

Friddja dietnasiid nominála ahtanuššan suohkaniidda ja fylkkaide galgá gokčat sihke haddegoargŋuma ja duođas nannet dietnasiid.

Tabealla čájeha friddja dietnasiid juogadeami Finnmárkku suohkaniidda ja Finnmárkku fylkkasuohkanii.

2012

Ahtanuššan RNB:as

Friddja

2011 – 2012 rádjai

dietnasiid

Nominála

Proseanta

meroštus

ruvnnot

(1 000 kr)

(1 000 kr)

 

1

2

3

2002 Várggát

132 670

3 702

2.9

2003 Čáhcesuolu

313 519

14 077

4.7

2004 Hámmárfeasta

500 223

34 339

7.4

2011 Guovdageaidnu

179 728

4 861

2.8

2012 Áltá

980 117

45 169

4.8

2014 Láhppi

91 488

1 172

1.3

2015 Ákŋoluokta

76 670

3 066

4.2

2017 Fálesnuorri

80 533

2 088

2.7

2018 Muosát

93 386

3 031

3.4

2019 Davvisiida

187 918

4 781

2.6

2020 Porsáŋgu

212 023

6 376

3.1

2021 Kárášjohka

169 805

5 516

3.4

2022 Davvisiida

109 142

5 988

5.8

2023 Gáŋgaviika

80 418

3 512

4.6

2024 Bearalváhki

80 328

1 463

1.9

2025 Deatnu

183 725

4 682

2.6

2027 Unjárga

73 943

1 035

1.4

2028 Báhcavuotna

125 309

3 241

2.7

2030 Mátta-Várjjat

515 040

19 114

3.9

Juhkkojuvvo jagi mielde

8 000

Finnmárkui

4 193 982

171 612

4.3

Finnmárkku fylkkasuohkanii

1 228 775

49 548

4.2

 

Nominála ahtanuššanlogut juohke ovttaskas suohkaniidda galgá maiddái gokčat gollolassáneami 2011 – 2012 rádjai. Dát lassáneapmi lea meroštallojuvvon 3,25 prosentii.