Šaddá álkibut ovdagihtii jienastit

Šaddá álkibut ovdagihtii jienastit

Fargga lea dat áigi historjá go jienastanlihppu galgá leat konvoluhttas. Iešalddis válgabeaivvis sáhttet jienasteaddjit dál juo bidjat jienastanlihpu njuolga jienastanlihttái konvoluhtta haga. Ráđđehus evttoha dál ahte sii geat ovdagihtii jienastit eai galgga dárbbašit jienastanlihppokonvoluhtta.

- Lea dehálaš ahte válgadábit leat sihkkarat, ipmirdahtti ja luohtehahtti. Dat boahtá álkidit válgadoaimma dan dáfus ahte jienasteaddjit vásihit eanemusat seammalágan dábiid juogo ovdagihtii jienasteamis dahje válgabeaivvi, lohká stáhtačálli Liv Signe Navarsete.

Báberjienastuslogu ortnet lea sivvan dasa go jienastanlihppokonvoluhtat dássážii leat adnon ovdagihtii jienasteapmái. Ferte sáddet jiena ja dieđuid jienasteaddji birra válgastivrii mii russe jienasteaddji jienastuslogus vai sihkkarastá  ahte juohke jienasteaddji oažžu dušše ovtta jiena dohkkehuvvot. Teknologiija dohkkeha dál ahte sáhttá fievrredit ja ođasmahttit jienastuslogu elektrovnnalaččat. Dat dahká ahte sáhttá russestit jienasteddjiid elektrovnnalaš jienastuslogus seammás go sii jienastit.

Odne lea juohke suohkana válgastivrras ovddasvástádus ráhkadit jienastuslogu mii adno válggas. Ráđđehus evttoha ahte stáhta váldá dán ovddasvástádusa badjelasas. Dainna oažžut riikaviidosaš elektrovnnalaš jienastuslogu.

- Ráđđehus áŋgiruššá dasa ahte almmolaš eiseválddit čuvvot teknologalaš ovdáneami. Go váldet badjelasas ovddasvástádusa jienastuslohkui, de čoavdá stáhta ovtta hástalusa suohkaniid ovddas. Seammás šaddá álkibut sihke jienasteddjiide ja válgadoaibmaolbmuide čađahit válgga. Lea maid leamaš dehálaš sihkkarastet ahte šaddá buorebut čiegusdoallan jienain. Ollu jienasteaddjit odne reagerejit go sin jietna biddjo válgakoartta mielde mas leat persovdnadieđut. Dáinna ođđa ortnegiin ii leat dat dárbbašlaš, lohká Navarsete.

Jienasteaddjit geat jienastit eará suohkanis go dan suohkanis mas sii leat čálihuvvon jienastuslohkui, fertejit ain atnit jienastanlihppokonvoluhta. Dál evttohuvvo ahte dás duohko galgá konvoluhtta liibmejuvvot gitta.

Ráđđehus áigu maid čielggasmahttit ja lága bokte nannet gáibádusaid válgalanjaide. Dál gávdnojit juo njuolggadusat ahte válgalanjat galget leat heivvolaččat ja buohkat galget beassat dohko, muhto njuolggadusat leat eahpečielgasat.

– Beasatlašvuohta válgalanjaide ja beasatlašvuohta válgalanjain lea dehálaš vai buohkat galget beassat jienastit. Heivvolaš válgalanjat leat dakkárat gos jienasteaddjit galget dovdat ahte sii leat oadjebasat ja sihkkarat dasa ahte dorvvolašvuođarutiinnat doibmet. Suohkaniid válgastivrrat fertejit fuolahit dan go válljejit jienastanbáikkiid, lohká Navarsete.

• Liŋkka láhkaevttohussii

Gielda ja guovlodepartemeantta preassatelefovdna: 22 24 25 00.

---

 

Aelhkebe sjædta åvtelhbodti steemmadidh

Prievieskuahpa steemmeleahpide lea varke histovrije veeljemisnie. Jïjtjehke veeljemebiejjien dle veeljijh joe maehtieh steemmeleahpam ryöktesth veeljemegeegken sïjse bïejedh, bielelen prievieskuahpa. Daelie reerenasse raereste dah mah åvtelhbodti steemmadieh aaj edtjieh slyöhpedh prievieskuahpam steemmeleahpide nåhtadidh.

- Vihkeles veeljemevuekieh leah jearsoes, guarkoes jïh leajhtadimmiem sjugnedieh. Dellie veeljeme sjædta aelhkebe sjïdtedh gosse ovrehte seammaplïeres vuekieh dåastoeh saaht gåessie steemmadieh, åvtelhbodti jallh veeljemebiejjien, staateraerie Liv Signe Navarsete jeahta.

Öörnege almetjelåhkojne paehpierisnie lea man åvteste prievieskuahpa steemmeleahpide daan mearan lea åtnasovveme åvtelhbodti steemmadimmesne. Juktie gorredidh fïerhte veeljije ajve aktem jååhkesjamme steemmam åådtje, dle tjuara steemmam jïh bïevnesem veeljijen bïjre veeljemeståvrose seedtedh, mij kroessem beaja veeljijen nommesne almetjelåhkosne. Teknologije dorje guktie daelie maahta almetjelåhkoem elektrovneleslaakan gïetedidh. Dan åvteste maahta kroessem bïejedh veeljijen nommesne dennie elektrovneles almetjelåhkosne seamma tïjjen goh steemmedeminie.

Daan biejjien veeljemeståvroe fïerhtene tjïeltesne dïedtem åtna almetjelåhkoem utnedh veeljemisnie. Reerenasse raereste staate daam dïedtem vaalta. Dellie aaj aktem elektrovneles almetjelåhkoem åådtje mij abpe laantem feerhmie.

-  Reerenasse badth sæjhta byögkelesvoete dam teknologeles evtiedimmiem dåeredeminie. Gosse dïedtem almetjelåhkoen åvteste vaalta, dle staate aktem haestemem tjïeltide lutneste. Seamma tïjjen dle aelhkebe sjædta dovne veeljijidie jïh veeljemebarkijidie veeljemem tjïrrehtidh. Aaj vihkeles orreme buerebe tjeakoesvoetem gorredidh steemmijste. Jienebh veeljijh eah lyjhkh dej steemme daan biejjien veeljemekåarhtine ektine bïejesåvva persovnebïevnesinie. Daejnie öörneginie dle ij leah daate daerpies, Navarsete jeahta.

Veeljijh mah aktene jeatjah tjïeltesne steemmadieh goh gusnie leah almetjelåhkosne tjaalasovveme, tjuerieh annje prievieskuahpam steemmeleahpine nuhtjedh. Læjhkan raereste prievieskuahpam tjåanghkan lïjmesjidh daehtie miereste.

Reerenasse sæjhta aaj tjïelkebe darjodh jïh laaken tjïrrh krïevenassh buektedh veeljemetjiehtjielidie. Njoelkedassh joe veeljemetjielhtjeli bïjre gååvnesieh, dah edtjieh sjiehteles årrodh jïh edtja aelhkie dej gåajkoe båetedh, men njoelkedassh mujvies.

- Vihkeles veeljemetjiehtjelide aelhkieslaakan båetedh ihke gaajhkesh edtjieh maehtedh steemmadidh. Sjïehteles veeljemetjiehtjelh leah vihkeles ihke veeljijh edtjieh tråjjadidh jïh daejredh jearsoesvoeten vuekieh leah stïeresne. Veeljemeståvroe tjïeltesne tjuara dam hoksedh gosse steemmadimmiesijjieh veeljie, Navarsete jeahta.

• Svaalhtese laakeproposisjovnese

Tjïelten-jïh regijovnaledepartemeenten preessetellefovne: 22 24 25 00.

---

Sjaddá giehpep árabut jienastit

Ruvva le konvoluhtta jienastimlistajda histåvrrå. Jienastumbiejve máhtti jienastiddje juo jienastimlistav njuolgga jienastimlihttáj biedjat konvoluhta dagá. Dálla oajvvat ráddidus da gudi árabut jienasti aj galggi bessat adnemis jienastumkonvoluhtav.

- Ájnas le jienastumvuoge li nannusa, dádjadahtte ja åskelduhtte. Sjaddá giehpedit jienastimev jus jienastiddje iejvviji muodugasj vuogijt, vájku árabut jienasti jali válggabiejve, javllá stáhtaráde Liv Signe Navarsete. 

Årnik páhperjienastuslågojn le sivva gå jienastimlisstakonvoluhtta le dálátjij aneduvvam åvdebut jienastibmáj. Sihkarastátjit juohkka jienastiddje dåssju oadtju dåhkkiduvvam avtav jienastusáv, jienastus viertti rájaduvvat aktan diedujn jienastiddje birra válggastivrraj mij sárges jienastiddjev jienastuslågon. Teknologija dálla vaddá máhttelisvuodav jienastuslågov rievddat ja tjuovvot elektråvnålattjat. Dát dahká vaj máhttá sárgestit jienastiddjev elektråvnålasj lågon sæmmi båttå gå jienas.

Uddni le válggastivrajn juohkka suohkanin åvdåsvásstádus jienastuslågov gárvedit válggaj. Ráddidus oajvvat stáhtta dáv åvdåsvásstádusáv válldá. Navti oadtju rijkavijddásasj elektråvnålasj jienastuslågov.

- Ráddidus sihtá almulasjvuohta galggá tjuovvot teknologalasj åvddånahttemav. Gå åvdåsvásstádusáv jienastuslågos válldá, de stáhtta tjoavddá hásstalusáv suohkanijda. Sæmmi båttå sjaddá giehpep jienastiddjijda ja válggadåjmadiddjijda jienastusáv tjadádit. Le aj læhkám ájnas jienastusájt tjiegon adnet. Moadda jienastiddje murkesti gå sijá jienastibme biejaduvvá jienastimkårtå sæhkáj persåvnnådiedoj. Dájna ådå årnigijn ij le dát dárbulasj, javllá Navarsete.

Jienastiddje gudi jienasti ietjá suohkanin gå danna gånnå li jienastuslåhkuj tjáledum, vierttiji vilá jienastimlisstakonvoluhtav adnet. Oajvvaduvvá galla dálátjis galggi lijmmit konvoluhtav.

Ráddidus aj sihtá tjielgastuhttet ja lága baktu mierredit rávkalvisájt válggahuodnahijda. Gávnnuji juo njuolgadusá ma javlli válggahuodnaha galggi liehket hiebalgisá ja sadjihin, valla njuolgadusá ælla tjielggasa.

 - Besalvis válggahuodnahijda le ájnas vaj divna galggi bessat jienastit. Hiebalgis válggahuodnaha li ájnnasa vaj jienastiddje galggi dåbddåt jasska ja visses rutijna jasskavuohtaj li sajen. Suohkana válggastivrra viertti dáv dåjmadit gå válljiji válggasajijt, javllá Navarsete.

• Sváldas láhkaproposisjåvnnåj

Suohkan- ja guovllodepartementa præssatelefåvnnå: 22 24 25 00.