Váilot sihke sámegielat oahpaheaddjit ja sámi oahpponeavvut
Historjjálaš arkiiva
Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II
Almmustahtti: Máhttodepartemeantta
Preassadieđáhus | Almmustahtton: 01.03.2012
Máhttoloktema Sámi oahppoplána áiddo ilbman iskkadeapmi čájeha ahte ain leat arvat hástalusat dasa mii guoská sámegiela oahpahussii Norgga skuvllain. Oahpaheddjiid ja oahpponeavvuid váilivuohta lea guokte deháleamos hástalusa.
Máhttoloktema Sámi oahppoplána áiddo ilbman iskkadeapmi čájeha ahte ain leat arvat hástalusat dasa mii guoská sámegiela oahpahussii Norgga skuvllain. Oahpaheddjiid ja oahpponeavvuid váilivuohta lea guokte deháleamos hástalusa.
Nordlandforskning lea evalueren Máhttoloktema Sámi oahppoplánaid. Raporta “-Mot en likeverdig skole? Sluttrapport fra evalueringsarbeidet av Kunnskapsløftet Samisk” almmuha hástalusaid sámi suorggi ektui Máhttoloktema Sámi oahppoplánaid beavttálmahttimis.
Oahpaheaddjiváili geainna lea gealbu oahpahit sámegillii lea stuoris. Buoridan dihtii dán dili de leat jagi 2010 rájes biddjojuvvon johtui ortnegat nugo studieloatna vuolideapmi sidjiide geat lohket sámegiela oahpaheaddjioahpus. Našunála rekrutterenstrategiija sámi alit ohppui (2011 – 2014) lea maid mearriduvvon, gos váldovuoruheapmi lea rekruteret oahpaheaddjistudeanttaid sámegielat ohppuide.
Maiddái čujuhuvvo ahte oahpponeavvodilli lea heittoheappot go majoritehtaohppiin.
-Máhttodepartemeanta ja Sámediggi leaba ságaškuššan vejolašvuođaid buoridit sámi oahpponeavvodili, muhto leat stuorra hástalusat gávdnat oahppan oahpponeavvočálliid, cealká Máhttodepartemeantta stáhtačálli Elisabet Dahle.
Son oaivvilda ahte digitála oahpponeavvoportála, Ovttas, soaitá leat dehálaš gaskaoapmin ovddidit ja čalmmustahttit oahpponeavvuid.
Máhttoloktema Sámi oahppoplánat čađahuvvojedje oaneheabbo áiggis go našunála oahppoplánat. Čađaheapmi lea maid leamaš eanet gáibideaddji. Sámi ohppiin leat eanet oahppodiimmut go dáža ohppiin. Sámegielat ohppiide lea maid váddásat geavahit sámegiela beaivválaččat sivas go giellaarenat dávjá leat ráddjejuvvon. Nordlandsforskning lea dattege gávnnahan ahte olu oahpaheaddjit dahket hirbmat vuđolaš ja mearkkašahtti barggu.
Nordlandsforskning raporta almmuha ahte leat olu gielddat mat eai fuolat iežaset diehtojuohkingeatnegasvuođa dasa mii guoská ovttaskas oahppi vuoigatvuhtii oahpahussii sámegielas. Lea skuvlaeaiggáda ovddasvástádus addit dieđuid sihke ohppiide ja váhnemiidda dán birra.
-Ferte dárkileappot guorahallat movt gaskkustit dieđuid ohppiide ja váhnemiidda rivttiid birra mat ohppiin duođai leat dákkár oahpahussii. Ain lea dárbu buoridit árjjaid vai oahpahus sámegillii ja sámegielas šaddá ovttaárvosažžan majoritehtaohppiid oahpahusain, dadjá stáhtačálli.
-Buorre ovttasbargu Máhttodepartemeantta ja Sámedikki gaskkas, sihke hálddahus ja politihkalaš dásis, lea áibbas mearrideaddjin viidásat ovdáneapmái, dadjala Dahle.