Eurohparáđi áššedovdilávdegoddi lea árvvoštallan mo Norga lea čuovvolan Eurohpalaš lihtu guovlo- ja unnitlohkogielaid birra ja dat lea konkrehtalaččat árvalan main surggiin Norga ovddasguvlui berre bargat eambbo. Lávdegoddi maid rámida Norgga barggu unnitlohkogielaiguin. Áššedovdilávdegotti árvvoštallan galgá sáddejuvvot Eurohparáđi ministtarlávdegoddái ja dan áigu Ministtarlávdegoddi gieđahallat árrat jagi 2010.

Norga dohkkehii Eurohpalaš lihtu guovlo- ja unnitlohkogielaid birra – Unnitlohkogielaidlihtu – jagi 1993 ja dat fámuidahttojuvvui njukčamánu 1. beaivvi 1998. Norggas giellalihttu guoská sámegielaide, kvenagillii, románesgillii ja románigillii.  

Norga dieđihii iežas barggu birra Unnitlohkogielaidlihttui guoski áššiiguin njealját geardde geasset 2008. Áššedovdilávdegoddi lea árvvoštallan Norgga dán raportta vuođul, ja vel unnitloguid ásahusaid ja organisašuvnnaid dieđihemiid vuođul, ja daid dieđuid vuođul maid Eurohparáđđi ieš lea čohkken.

Árvvoštallamisttis áššedovdilávdegoddi rávve Norgga vuoruhit:

• sihkkarastit davvisámegielalaš bálvalusaid dearvvasvuođa- ja fuollaásahusain mat leat sámegiela hálddašanguovllus
• čielggadit makkár sadji julevsámegielas ja oarjielsámegielas galgá leat giellalihtu III. oasi ektui
• joatkit áŋgiruššama sihkkarastin dihtii oahpahusa julevsámegielas ja julevsámegillii ja oarjielsámegielas ja oarjielsámegillii, ja dása gullet maiddái oahpponeavvuid ráhkadeapmi dan guovtti giela várás ja dan guovtti giela oahpaheapmi oahpaheaddjioahpus
• joatkit áŋgiruššama sihkkarastin ja ovddidan dihtii kvenagiela, erenoamážit oahpahusa hárrái ja kvenagiela geavaheami hárrái mediain 
• álggahit daoibmabijuid mat sáhttet buoridit románigiela ja románesgiela oahpaheami ovttasráđiid daid gielaid geavaheaddjiiguin 

Eurohparáđi loahpalaš rávvagat galget čuovvoluvvot ovttasráđiid áššáigullevaš fágadepartemeanttaiguin, ja Sámedikki ja riikkalaš unnitloguid ovddasteaddjiid gulahallamiin.
 

Loga eanet Unnitlohkogielaidlihtu birra

Loga raportta (eŋgelasgillii - PDF)

 

Nöörjen barkoem unnebhlåhkojgïeli gujmie vierhtiedamme

Tjïehpiesdåehkiem Europaraeresne lea Nöörjen barkoem vierhtiedamme, jïh gïehtjedamme ahte lea Europan latjkoem seatatamme, dajve- jïh unnebhlåhkojgïeli muhteste. Jih aaj lea rååresjamme magkarinie tsiehkine Nöörje byöroe vijriebasse barkedh. Dåehkie aaj garmerde Nöörjen barkoe unnebhlåhkojgïeli muhteste. Tjiehpiesdåehkien vierhtiedimmie seedtesåvva Europaraerien ministerekomitéese, jïh desnie edtjien dam gïehtjedidh 2010:n voestegesgïetjien.

Nöörje lea 1993:sne åeliedamme Europan latjkoem dajve- jïh unnebhlåhojgïeli bïjre – Unnebhlåhkoegïelilatjkoem – jïh njoektjen 1. biejjeste 1998 hov dïjpiji. Nöörjesne daate gïelelatjkoe saemien-, suemien-, romanesi-, jïh romanigïelide dïjpie.

Nöörje jïjtse barkoem, Unnebhlåhkoegïelilatjkoen tsiehki gujmie, nieljeden aejkien reektehti giesien 2008. Tjiehpiesdåehkien vierhtiedimmie lea dorjesovveme daan reektehtimmien våaromisnie, jïh dan lissine Europaraerie aaj lea bïevnesh tjöönghkeme unnebhlåhkoj institusjovnijste organisasjovnijste.

Tjiehpiesdåehkie hov vierhtiedimmesne Nöörjem rååresje fassedidh:

• Noerhtesaemien dïenesjh nænnoestidh staarne- jïh håksoeinstitusjovnine, saemiengïeleldh reeremedajvine.
• tjïelkestidh mennie tsiehkine luvlesaemien jïh åarjelsaemien gïelide gelkieh årrodh, gïelelatjkoen III boelhken muhteste.
• vijriebasse barkedh luvlesaemien jïh åarjelsaemien ööhpehtimmiem nænnoestidh. Daate aaj learoevierhtie eevtiedimmiem dïjpie, jïh lohkehtæjjaööhpehtimmiem daejnie gïeline.
• vijriebasse barkedh kveene-suemiengïelem tjïrkedh jïh eevtiedidh. Joekoen dellie leerehtimmiem jïh gïelenuhtjemem medijesne
• eevtiedidh vuekieh gïeleööhpehtimmiem bueriedidh romanesi- jïh romanigïeline, jïh dam darjodh gïeleguedtiji ektine 

Galka gïehtjedidh ahte Europarærien juvnehtimmieh seatadibie faagedepartementigujmie mah dïjpedovvieh, jïh Saemiedigkine jïh nasjovnale unnebhlåhkoj saadthalmetji ektine.
 

Vuona unneplågo gielaj barggo árvustaládum

 
Ássjediehttenammadus Europaráden le árvustallam Vuona bargov Europa guovllo- ja unneplågo gielaj lihtujn ja konkrehta rávvagijt buktám makkir ássjij Vuodna lulu boahtteájggáj barggat. Nammadus aj buorren adná Vuona bargov unneplågo gielaj gáktuj. Ássjediehttenammadusá árvustallam sáddiduvvá Europaráde minisstarkomiteaj ja galggá minisstarkomiteas giehtadaláduvvat árrat jagen 2010.

Vuodna vuollájtjálij Europa lihtov guovllo- ja unneplågogiela gáktuj – Unneplåhkogielalihtto- jagen 1993 ja dat doajmmaj bådij snjuktjamáno 1. biejve jagen 1998. Vuonan giellalihtto goasská sámegiellaj, kvenagiellaj, romanes ja romani.

Vuodna diededij ietjas bargos Unneplågogiellalihtujn nælját bále 2008 giese. Ássjediehttenammadusá árvustallam Vuonas le dájna rapportajn vuodon, duodden diedojda unneplågoálmmugij ietjas ásadusájs ja organisasjåvnåjs, ja diedo majt Europaráde ietja le gávnnam.

Árvustallamis májnnot ássjediehttenammadus jut Vuodna vuorot:

• tjårggit nuorttasámegiel dievnastusájt varresvuoda- ja huksoásadusájn sáme giellaháldadimguovlon
• mierret makkir stahtus julev- ja oarjjelsámegielan galggá giellalihto goalmát oase gáktuj
• joarkket rahtjamusáv sihkarasstet åhpadusáv julev- ja oarjjelsámegielan ja -giellaj, ja aj oahpponævoj ja åhpadiddjeåhpadimev dá guoktá giellaj
• joarkket rahtjamusáv guojnagielav tjårggit ja åvdedit, sierraláhkáj åhpadusá ja guojnagiella ano gáktuj median
• åvddånahttet dåjmajt ma lulu nannit romani ja romanes giellaåhpadusáv aktan dáj gielaj addnij

Låhpalasj májnnodusá Europarádes galggi tjadáduvvat aktan gullevasj fáhkadepartementaj ja Sámedikke rádádallamijn ja nasjonála unneplågoálmmugij åvdestiddjij.