Bušeahtain oadjebas bargosajit, árvoráhkadeapmi ja čálgu

- 2012 bušeahtain áigot sihkkarastit bargosajiid, árvoháhkama ja čálggu boahtteáiggis. Bušeahtta lea heivehuvvon ruhtadillái, masa lea mihtilmas stuorra riikkaidgaskasaš eahpesihkarvuohta, finánsaministtar Sigbjørn Johnsen dadjala.

Riikkaidgaskasaš ekonomiijas lea stuorra eahpesihkarvuohta, iige dilli oro buorráneamin lagamus áiggis. Eurohpá eahpesihkkaris dilli čájeha, ahte lea mávssolaš čavgadit stivret bušeahttapolitihka. Norgga dilli ii leat nu vearrái. 2012 bušeahttaárvalus lea láhččojuvvon dakkár ruhtadili ovdáneapmái, mas nannánekonomiija ovdána sullii dábálaš láhkai ja bargguhisvuohta bissu sullii dálá dilis.

Ráđđehus árvala doaibmanjuolggadusa vuođul lasihit oljoboađuid geavaheami dan mađe, maid navdet foandavuoittu lassánit dán áigodagas. Bušeahttaárvalusa mielde geavahuvvošii 9,9 miljárdda kruvnno eanet oljoboađuin go 2011. Dat lea 2,4 miljárdda kruvnno 4-proseanttabána vuolábealde.
- Ráđđehusa politihka vuođđun lea politihkas vuoiggalašvuohta ja oktasašvuohta. Almmolaš čálgoortnegiid áigot ođasmahttit ja ovddidit, ja Ráđđehus háliida bargat dakkár bargoeallima ovdii, masa buohkat sáhttet searvat. 2012 bušeahttaárvalus mielddisbuktá gealboloktema ja viidásut oktasaš čovdosiid  dearvvašvuođa, fuolaheami, skuvlla ja mánáidgárddi suorggis. Láhkasuorgi nannejuvvo. Olles riikkas áigot láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte ovddut juohkásit vuoiggalaččat ja ahte árvoráhkadeapmi ja ovdáneapmi nanosmuvvá olles riikkas, Johnsen muitala.

- Bargu addá olbmui ruđalaš iešbirgejumi ja lea mávssoleamos reaidu, mainna eastadit geafivuođa, dásset sosiála earuid ja juksat nissoniid ja albmáid ovttadássásašvuođa. Áigumuš lea danin joatkit 2011 alla doaibmadásiin, nu ahte 2012 leat 71 200 doaibmasaji. Ráđđehus árvala bargostrategiija olbmuide, geaid doaibmanávccat leat hedjonan, nu ahte eambbogat besset dábálaš bálkábargui. Dat eaktuda guhkes áiggi áŋgiruššama. Ráđđehus árvala lasihit 1000 eanet doaibmasaji go diibmá dakkár olbmuide, geaid bargonávccat leat hedjonan, ja ahte 500 doaibmasaji laktásit bargostrategiijai.

- Gielddaid nana ja dearvvaš ruhtadilli lea buori čálgofálaldaga vuođđun olles riikkas. Gielddaid ruhtadilli lea nannejuvvon čielgasit dán Ráđđehusa áigodagas. 2005 rájes gitta 2011 rádjái árvaluvvojit oppalaš duohtaboađut lassánan badjelaš 49 miljárdda kruvnno, mii vástida 2,7 proseantta gaskamearálaš duohtalassáneami jahkái. Sullii bealli boađuid lassáneamis lea juolluduvvon friija boahtun. 2012 árvaluvvojit gielddaid oppalaš duohtaboađut lassánit sullii 5 miljárdda kruvnno, mii vástida 1,4 proseantta duohtalassáneami, ja mas 3,75 miljárdda kruvnno leat lassánan friija boađut.

- Ráđđehus vuoruha boarrásiid fuolaheami ja buori dearvvašvuođafálaldaga. Boarrásiid fuolahusas galget fállat oadjebasvuođa ja bálvalusaid, mat leat heivehuvvon ovttaskas olbmuid dárbbuide. Ráđđehus áigu doarjut 12 000 buhcciidsiidda- ja fuolahansaji 2015 loahpa rádjai. 2012 árvalit juolludit doarjaga 1 500 sadjái eanet go diibmá. Árvalit maid várret 150 miljovnna kruvnno gielddaide, mat ásahit 2 300 beaivedoaibmasaji, nu ahte sullii 5 000 demeanta olbmo eanet sáhttet oažžut fálaldaga oasi vahkus.

- Ráđđehus áigo nannet  buohcceviesuid ruhtadili, nu ahte sáhttet dikšut sullii 1,4 proseantta eanet divššohasaid. Ovttasdoaibmaođastusa čuovvulit juolludanárvalusaiguin, mat fátmmastit oktiibuot 740 miljovnna kruvnno, mii lea 150 miljovnna kruvnno eanet, go 2011 salderejuvvon bušeahtas. Ráđđehus árvala ođastusa áigumušaid mielde sirdit sullii 5,6 miljárdda kruvnno dearvvašvuođafitnodagain gielddaid rámmajuolludeapmái.

- Ráđđehus áŋgiruššá oahpu ja boahtteáiggi bargiid ovdii, vuođđooahpahusas gitta rávesolbmuid oahpahussii. Lea mávssolaš ulbmil oažžut nu ollugiid go vejolaš čađahit joatkkaskuvlla. Mii árvalit ovddeš láhkai ja vel nannoseappot áŋgiruššat dan ovdii, ahte nuorat eai heaittáše gaskan, ja dan ovdii čađahit doaimmaid earret eará nuoraidskuvllas. Árvalit čavčča 2012 rájes fállagoahtit válljenfága nuoraidskuvlla 8. luohká rájes, vai oahpahus šattašii geavatlaččat, máŋggabealagat ja hástalivččii eanet. Árvalit juolludit ollu doarjaga vuođđooahpahusa kvaliteahttadoaimmaide. Ráđđehus lea lasihan oahppokapasitehta dan geažil, ahte nuoraid ahkejoavkkut leat stuorábut lagamus jagiid. 2012 árvalit juolludit 240 miljovnna kruvnno sullii 2 600 ođđa oahpposadjái, go fálaldat lea ovddežis viiddiduvvon ja leat boahtán ođđa studeantajoavkkut. Ráđđehus árvala maid juolludit 242 miljovnna kruvnno sullii 1 000 ođđa studeantavistti huksemii 2012.

- Dievas mánáidgárdefálaldaga ulbmila mii leat juksan. Mánáidgárddiid ruhtadanovddasvástádus lea sirdojuvvon gielddaide. Ráđđehus áigu ain áŋgiruššat mánáidgárddiid ovdii ja árvala lasihit gielddaid rámmadoarjaga sullii 637 miljovnnain kruvnnuin, mainna ruhtadit mánáidgárddiid. Das geavahuvvo sullii 383 miljovnna kruvnno dasa, ahte jotket nominálalaččat ortnega, mas lea bajimuš rádji dasa, man ollu váhnemat galget máksit mánáidgárdesaji ovddas.

- Ráđđehus áigu láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte árvoráhkadeapmi ja ovdáneapmi lassána olles riikkas. Árvalit lasihit geainnuid ja ruovdemáđiid doarjagiid 1,2 miljárddain kruvnnuin ja 1 miljárddain kruvnnuin dan alla dási ektui, mii lei 2011 salderejuvvon bušeahtas. 2012 eanandoallošiehtadusa vuođul ealáhus beassá bures ovdánit. Árvalit juolludit 1 500 miljovnna kruvnno Investinor AS iežaskapitála lasiheapmái. Ráđđehus vuoruha almmolaš digitála bálvalusaid ovddideami, nu ahte hálddašeami kvaliteahta sáhttet buoridit.

- Ráđđehus čađaha Kulturloktema dainna ulbmliin, ahte 1 pst. stáhtabušeahta goluin geavahuvvošedje kulturulbmiliidda ovdal 2014. Árvalit lasihit Kulturloktemii gullevaš doaimmaid juolludemiid oktiibuot 537 miljovnnain kruvnnuin, mas 387 miljovnna kruvnno lasáhus juolluduvvo Kulturdepartemeantta bušeahtas.

- Ráđđehusa bušeahttaárvalus ollašuhttá Suodjalusa 2009-2012 guhkes áiggi plána váldoulbmiliid.

- Ráđđehus áŋgiruššá ain nannosit dálkkádat- ja birasdoaimmaid ovdii 2012. 2012 árvalit vuoruhit biras- ja dálkkádatdoaimmaid, maiguin hehttejit mehciid jávkama ja goarráneami ovdánanriikkain, dálkkádateriid oastima, biiladivadiid rievdadeami, oktasaš johtalusa nannema ja ruovdemáđiid huksema, ođasmuvvi energiija doarjuma ja energiijabeavttálmahttima, ja maiddái luonddu máŋggabealatvuođa sihkkarastima.

- Ráđđehus vuoruha doaimmaid, maiguin servodaga dahket oadjebassan. Dat árvala juolludit politiijai ja áššáskuhttineiseválddiide oktiibuot 696 miljovnna kruvnno eanet, mas 164 miljovnna kruvnno geavahuvvojit doaimmaide, mat laktásit suoidnemánu 22. b. 2011 daguide. Mávssolaš áŋgiruššamiid olis lasihit politiijaid logu, IKT-doaimmaid ja eanet studeanttaid ohppuiváldima Politiijaallaskuvlii. Bušeahttaárvalusas evttohit fállat politiijabarggu buohkaide, geat gerget Politiijaallaskuvllas geassit 2012. Ráđđehus árvala maid lasihit ođđa gádjunhelikopteriid háhkanprošeavtta juolludemiid ja dálá gádjunhelikopteriid bajásdoallama oktiibuot 90 miljovnnain kruvnnuin.

Suoidnemánu 22. b. 2011 Norgga ráđđehusgoartil ja AUF geasseleaira Utøyas fallehuvvojedje. Oktiibuot 77 olbmo jápme. Ollugat vaháguvve ja ávnnaslaš vahágat leat stuorrát. Ráđđehus lea álggahan ollu doaimmaid, maiguin hálddašit dili. Ráđđehus árvala juolludit 674,4 miljovnna kruvnno 2012 goluide, mat laktásit fallehemiide. Eanaš juolludeamis árvaluvvo geavahuvvot politiija- ja áššáskuhttineiseválddi lassánan návccaide, veahkaválddi gillán olbmuid buhtadusaide, psykososiála čuovvuleapmái gielddain ja biliduvvon visttiid sihkkarastimii ja ođđasit ceggemii.

- Ráđđehus árvala muhtin seastindoaimmaid, vai oažžu buoret doaibmamuni bušehttii. Dat guoská mánnaoadjoeriid nominála bisuheapmái ja árvalit maid geahpedit guovlluovdánahttindoarjagiid. Ráđđehus árvala maid bissehit beaiveruhta- ja bággoluopmonjuolggadusaid, maid Ráđđehus mearridii 2009 doaibmabáhkas. Árvalit maid unnit seastimiid sierra departemeanttaid surggiin.