Guhkesáigásaš ja buorre hálddašeapmi min oktasaš seastinruđaide

-Guhkesáigásaš ja buorre hálddašeapmi láhčá dilálašvuođaid vai Stáhta penšunfoandda árvvut bohtet ávkin dálá ja boahttevaš buolvvaide. Mii leat dál bargamin investerenstrategiijain. Nu go almmuheimmet diibmá, áigut mii rievdadit strategiija muhtun surggiin. Dát nanosmahtášii investeremiid, cealká ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen.

Ráđđehus ovddida Stuorradiggái otne jagi 2011 dieđáhusa Stáhta penšunfoandda hálddašeamis.

-Vuolggasadjin strategiija bargui lea oččodit áigái nu beaktilis internašunála oastinfámu váiduduvvon riskkain. Penšunfoanda hálddašuvvo Norgga álbmoga ovddas. Ehtalaš oktasašárvvut galget leat vuođđun foandda ovddasvástideaddji hálddašeapmái, dadjá ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen.

-Eanet go bealli foanddas lea dál investerejuvvon Eurohpás. Go mii gálvvuid ja bálvalusaid dábálaččat leat oastán Eurohpás, de lea leamaš lunddolaš jurddašit ahte mii várjalat foandda internašunála oastinfámuid valuhttarievddademiid vuostá jos investeret eanaš eurohpálaš árvobábirmárkanis. Ođđa dutkan mii almmuhuvvui diimmá dieđáhusas čalmmustahtii ahte SPO valuhttariska lea vuollin ja vuollelis go leimmet jáhkán. Loahppaboađus šattai dalle ahte eurohpálaš investeremiid foandda oasi berre áiggi mielde geahpedit buoridahttit foandda geográfalaš lávdadeami. Stuorradiggi mieđai dása, cealká Johnsen.

Dieđáhusas ovddiduvvojit plánat rievdadit SPO investerenstrategiija nu go dieđiheimmet diibmá. Rievdadusat mielddis buktet ahte investerenoassi Eurohpás unniduvvo 54 proseanttas lagabui 40 prosentii. Oassi mii biddjojuvvo šaddi ekonomiijaide lassána 6 proseanttas 10 prosentii. Lassáneapmi čalmmustahttá ahte šaddi márkanat dađistaga ožžot eanet mearkkašumi. (Geahča sierra preassadieđáhusa investerenstrategiija birra).

-Vásihusat Stáhta penšunfoandda hálddašeamis leat buorit. Vuosttas mávssu rájes fondii jagi 1996 leat investeremat dađistaga ahtanuššan. Dán jagi váldit mii ođđa lávkki lávdadit investeremiid ain eanet geográfalaččat. Joatkkedettiin guhkesáigásaš ja buorre hálddašeami láhčit mii dilálašvuođaid vai petroleasisaboađut bohtet ávkin buolvvas bulvii, cealká ruhtadanministtar.

Jagi 2011 bohtosat

Stáhta olgoriikka penšunfoandda (SPO) jagi 2011 oppalaš márkanárvu lassánii 234 miljárdda kruvnnuin, 3 312 miljárdda kruvdnui. Stáhta fievrridii 274 miljárdda kruvnnu fondii, ja ruhtaseastimiid vuoitu lei -86 miljárdda kruvnnu, mii vástida -2,5 proseantta. Boađus leai 0,1 proseantaovttadaga vuollelis go vuoitu foandda čujuhanindeavssas. Stáhta penšunfoandda Norge (SPN) árvu njiejai badjelaš 5 miljárdda kruvnnuin, 129,5 miljárdda kruvdnui. Ruhtaseastimiid vuoitu lei -3,9 proseantta, mii lea 1,3 proseantaovttadaga allelis go indeaksa.

-Duođaštusat čájehit ahte Stáhta penšunfoandda árvu ja vuoitu sáhttá sakka molsašuddat jagis jahkái. Foanddas gal leat návccat gierdat dákkár molsašuddamiid. Vuosttamužžan go foanda lea guhkesáigásaš ruhtaluvvejeaddji. Doaibmanjuolggadus mo geavahit oljosisaboađuid jahkásaš stáhtabušeahtain lea maid ráhkaduvvon gierdat dákkár molsašuddamiid, muitala ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen.

Stáhta penšunfoandda hálddašeamis leat áiggi mielde buvttaduvvon dehálaš árvvut. Jagi 1998 rájes lea SPO ruhtaseastimiid vuoitu oktiibuot 640 miljárdda kruvnnu. Maiddái Norgga Báŋkku árjjálaš hálddašeapmi lea váikkuhan dán árvobuvttadeapmái.

Vurdojuvvon duohtavuoitu SPO ruhtaseastimiin lea meroštallojuvvon 4 prosentii. Dát meroštallan galgá gokčat sihke heajos- ja buriid áiggiid buolvvas bulvii. Áigodagas 1997-2011 lea SPO duohtavuoitu leamaš gaskamearálaččat 2,7 proseantta jahkásaččat. Vuoitu dán 15 jagis lea bures siskkobealde dábálaš molsašuddamiid mii lei rehkenastojuvvon 4 prosentii.

______________________________

Geahča maid:

• Meld. St. 17 (2011-2012) Forvaltning av Statens pensjonsfond 2011
• Pressemelding 6/2012: Videreutvikling av investeringsstrategien for SPU
• Nett-TV fra pressekonferansen
• Plansjer brukt under pressekonferansen
• Kronikk i Aftenposten: Tillit og forutsigbarhet

Čilgejuvvon raporttat dieđáhussii gávdnojit Stáhta penšunfoandda čállosiid oktasašsiidduin.