Ráđđehusa 2013 vearro- ja divatárvalus

Menddo alla divadat
Ráđđehus vuolida giddodagaid diggegulahandivadiid mealgat. Duollokredihttadeklarašuvnnaid divat vuoliduvvo rievttes dássái goluid ektui. Suorgedivadiid ja divadiid, maid hattit leat menddo badjin, geahpedit oktiibuot 565 miljovnnain kruvnnuin 2013. Áigodagas 2007 - 2013 leat geahpedan divadiid oktiibuot 1,2 miljárddain kruvnnuin.

Geahča preassadieđáhusa 34/2012 ja Prop. 1 LS (2012-2013) Skatter, avgifter og toll, kapihtal 13.

 

Opmodatvearru
Ráđđehus árvala lasihit ealáhusopmodagaid ja nuppiid ásodagaid livnnetárvvu opmodatvearu oktavuođas 40 proseanttas 50 prosentii árvaluvvon márkanárvvus. Nu geahpedit ovddu, mii ovdal leamaš giddodahkii investeremis, go buohtastahttá fitnodagain ja báŋkkuin seastimiin. Dan láhkai goazahit, ahte ruđaid sajuštit ain ásodagaide, vai sestet vearu, ja dan láhkai leat mielde hehttemin ásodagaid hattiid duvdašuvvamis vel badjelii.

Vearuhanvuođu viiddidemiin ruhtadit opmodatvearu vuođđovuoládusa bajideami 750 000 kruvnnos 870 000 kruvdnui. Náittosbárat sáhttet nappo oažžut ollislaš vuođđovuoládussan 1 740 000 kruvnno. Árvvoštallat, ahte 2013 mákset 16 proseantta vearromáksiin opmodatvearu. Dat lea 33 proseantta unnit go 2005. Árvalus nanne vearrovuogádaga ođđa juogu.

Geahča preassadieđáhusa 36/2012 ja Prop. 1 LS (2012-2013) Skatter, avgifter og toll, čuokkis 3.1.

 

Bargo- ja oasusboađu vearru
Bálkávearuheapmi cehkiid mielde ja oasusboađuid vearromearri doalahuvvojit. 2006 vearroođastusa maŋŋá eai leat stuorra erohusat oasusboađu ja bargoboađu alimus marginálavearus.

Bálkávearuheami duohtaprogrešuvnna doalahit dan láhkai, ahte persovdnageasus, bálkká ja penšuvnna stuorámus vuolimus geasus ja allavearu gustončuokkis lasihuvvojit vurdojuvvon bálkábadjáneami veardde (4 proseantta). Seammás Ráđđehus vuoruha vearrogeahpádusaid sidjiide, geain leat vuollegis boađut, go dat lasiha vuolimus gessosa máksomeari 38 proseanttas 40 prosentii.

Geahča Prop. 1 LS (2012-2013) Skatter, avgifter og toll, čuokkis 3.2.

 

Ođđa bargonávccahisvuođapenšuvnna vearronjuolggadusat 2015 rájes
Stuorradiggi lea mearridan, ahte álbmotoaju bargonávccahisvuođapenšuvnna rievdadit bargonávccahisvuođaoadjun 2015. Ođđa njuolggadusat eaktudit, ahte ođđa bargonávccahisvuođaoaju vearuhit bálkán. Ráđđehus árvala dan vuođul dál dárbbašlaš rievdadusaid álbmotoadjoláhkii ja vearroláhkii, ja čuovvula dili dan láhkai.

Ráđđehus árvala maid, ahte eará ortnegiid bargonávccahisvuođadoarjagiid vearuhit bálkán. Dat sihkkarastá ovttalágan meannudeami vearu dáfus ja álkit ja ovttaláganut vearrovuogádaga bargonávccahemiide, geat ožžot lassidoarjaga eará ortnegiin.

Eanaš bargonávccaheamit ávkkáiduvvet rievdadusain. Muhtin joavkkut, erenoamážit sii, geain leat stuorra boađut, sáhttet gártat máksit eanet vearu. Dasa lassin stuorát vearu gártá máksit unna jovkkoš, man lahtut ožžot doarjaga dušše eará sajis go álbmotoajus. Departemeanta árvala maŋŋá gaskaboddasaš njuolggadusaid, mat veahkehit dán joavkku rievdanáigodagas.

Geahča fáktadieđuid ja Prop. 1 LS (2012-2013) Skatter, avgifter og toll, kapihtal 4.

 

Oktofuolaheddjiid 2. vearroluohkká rievdá sierrageasusin
Ráđđehus árvala heaittihit dálá ortnega, mas oktofuolaheaddjit gullet 2. vearroluohkkái, ja rievdadit 2. luohká ovddu sierrageasusin. Ođđa gessosa mihtet oktofuolaheddjiide, geat ožžot viiddiduvvon mánáidruđa. Rievdadusa ulbmil lea meannudit ovttasássiid ja náittosbáraid eanet sullalagaid. Ođđa sierragessosa sáhttá juohkit cehkiide dan mielde galle mánu olmmoš lea leamaš oktofuolaheaddji, ja álkibut heivehit dakkár oktavuođaide, main váhnemat leat soahpan ahte mánát galget ássat goappáge luhtte sierraneami ja earráneami maŋŋá.

Geahča fáktadieđuid ja Prop. 1 LS (2012-2013) Skatter, avgifter og toll, kapihtal 3.3.

 

Ealáhusaid vearuheapmi
Ráđđehus árvala ealáhusaid vearuheapmái guokte rievdadusa, maiguin oktiibuot lasihit stáhta boađuid 800 miljovnnain kruvnnuin jagis.

Vuosttaš árvalusa mielde luvvenvuohki ii šat gusto daid ruđaid vuoittuide, maid heaggadáhkádussearvvit ja penšuvdnafitnodagat hálddašit kundariiddiset beales. Árvalus jávkada daid servviid ovddu, mii sidjiide lea gártan plánekeahttá.

Geahča Prop. 1 LS (2012-2013) Skatter, avgifter og toll, kapihtal 5.

 

Nuppi árvalusas Ráđđehus evttoha, ahte olgoriikka petrovlaháhkanboađuin ii dárbbaš šat máksit vearu. Dán áigge sáhttet dat fitnodagat, maidda dat guoská, bidjat olgoriikkadoaimmaid goluid geasusin daid boađuin, mat sis leat nannámis, iige Norga de beasa oažžut vearroboađuid daid doaimmain. Go vearrogeatnegasvuohta nohká, de eai šat beasa bidjat geasusin daid goluid Norggas.

Geahča Prop. 1 LS (2012-2013) Skatter, avgifter og toll, kapihtal 6.

 

Ásodagaid árvomeroštallan opmodatvearu várás
Ráđđehus addá gielddaide vejolašvuođa geavahit opmodatvuođuid, go dat meroštallet ásodagaid árvvu opmodatvearu várás opmodatvearrojagis 2014. Dat sáhttá geahpedit gielddaid árvomeroštallangoluid.

Árvalus mielddisbuktá, ahte gielddat sáhttet viežžat dárbbašlaš dieđuid ásodatdieđuid ja opmodatvuođu uvssohis, maid Vearrodirektoráhtta lea ráhkadeamen. Ásodahkii meroštallojuvvon opmodatvuođđu, mas geahpedit bákkolaš geahpedanfáktora, lea opmodatvearu meroštallama vuođđu. Vuođus sáhttet maid geahpedit vejolaš báikkálaš geahpidanfáktora, mii ferte gustot maiddái gieldda eará opmodagaide.

Geahča Prop. 1 LS (2011-2012) Skatter, avgifter og toll, kapihtal 8.

 

Biras- ja biiladivadat
Ođđasit registrerema divadis leat unohis oalgeváikkuhusat, erenoamážit geavahuvvon fievrruid vuovdimis ealáhusdoaimmaide. Ráđđehus árvala geahpedit divada 40 proseanttain mihtilmas ealáhusfievrruid guovdu ja 12 proseanttain eará fievrruid guovdu. Geahpádus šaddá 400 miljovnna kruvnno. Ođđasit registrerema divat geahpeduvvo oktiibuot measta 600 miljovnnain kruvnnuin jagis 2011 jahkái 2013.

Divadiid birasprofiila nannejuvvo ain eanet. Dálkkádatdieđáhusa vuođul lasihit petrovladoaimmaid CO₂-divada 200 kruvnnuin juohke tonnii. Guolásteapmái ja bivdui lagaš čáziin gusto beaktilis CO₂-divat, mii lea sullii 50 kruvnno tonnii. Seammás loahpahit guollefatnasiid dárkkistandivada.

Ráđđehus árvala čielggadit minerálaoljju ja bensiinna divatgeatnegasvuođa ja čatnat dan buktaga duldenčuoggái. Bázahasolju lea leamaš ja lea ain luvvejuvvon divatgeatnegasvuođas.

Fievrruid geardelunddot divada rievdadeapmi birasdivadin joatkašuvvá dan láhkai, ahte deattuhit eanet CO₂- ja NO_X- luoitimiid, eaige nu ollu šat mohtorbeavttu. Ráhtomávssu lasihit 2 000 kruvnnos 2 500 kruvdnui.

Geahča preassadieđáhusa 35/2012 ja Prop. 1 LS (2012-2013), kapihttalat 11 ja 21.

 

Duollu
Ráđđehus árvala geahpedit tekstiillaid bajimuš duollomeriid, ja dásset máŋggalágan biktasiid duollomeriid. Dálá kruvdnoduollomeriid sajis gustogoahtá proseantaduollu go riikii buktet šibitbiffaid ja -fileaid, olles dahje beallelábbágorudiid, ja fásta ja beallefásta vuosttá. Vai ovdáneaddji riikkat eai gilláše rievdadusa geažil, ásahit ođđa 500 tonna šibitbiergoeari, mii gusto dušše ovdáneaddji riikkaide. Ráđđehus árvala maid buoridit eará duollopreferánssaid ovdáneaddji riikkaid guovdu, earret eará nu, ahte máŋga gaskaboahtoriikka ožžot stuorát duolloovdduid máŋgga eanandoallogálvvus ja duollohisvuođa biktasiid ja tekstiillaid guovdu.

Geahča fáktadieđuid ja Prop. 1 LS (2012-2013) Skatter, avgifter og toll, kapihtal 12.

 

Lassiárvodivat
Ráđđehus árvala loahpahit ođđajagemánu 1. b. 2013 lassiárvodivadis luvvema, mii dán áigge guoská bálvalusaid vuovdimii almmolaš geainnuid ja geidnosiid oktavuođas. Luvven, mii lea leamaš fámus 1970-logu rájes, lea boarásmuvvan ja mielddisbuktá menddo ollu hálddašeami. Loahpaheapmi dahkkojuvvo teknihkalaš álkidahttimin ja dan čuovvulit lassánan buhtademiin provenyneutrála rámmaid siskkobealde.

Geahča Prop. 1 LS (2012-2013) Skatter, avgifter og toll, kapihtal 10.

 

Eará rievdadusárvalusat
- Fágasearvvi miellahttomávssu stuorámus geasus lasihuvvo 3750 kruvnnos 3850 kruvdnui.

- Vearuhis kilomehterbuhtadus das, go vuodjá fidnovuodjimiid priváhtabiillain, lasihuvvo seammá dássái kilomehtermáksomeriiguin, maid stáhta ja váldolihtut leat šiehtadan. Dat sihkkarastá, ahte buhtadus bissu vearuheapmin, go namuhuvvon kilomehtermáksomearit geavahuvvojit.

- Opmodatvearrojagi 2013 rájes ásahuvvo bákkolaš opmodatvearus luvven ja árvomeroštallamis luvven unnán buvttadeaddji meahcceopmodagaid guovdu, maid stáhta oamasta njuolga dahje eahpenjuolga ja álbmotmehciid ja luonddumehciid guovdu geahčakeahttá dasa, gii daid eaiggáda.

- Alkoholahis juhkamušaid sierradivat lasihuvvo seammá dássái gehppesvuollagiin.

- Muhtin submerájáid je. doalahit nominála rievdadusaid haga jagis 2012 jahkái 2013. Dat guoská earret eará bargoboađu erenoamáš gessosii, váhnengessosii, maid oažžu legitimerejuvvon goluin mánáid oaidnima ja divššu oktavuođas, oadjodivada máksima vuolit rádjái, Davvi-Romssa ja Finnmárkku erenoamáš gessosii, Finnmárkku ja Davvi-Romssa ráktobargiid gessosii, ruovttu ja barggu gaskka johtima gessosa vuolit rádjái ja kilomehtermáksomeriide, árbedivada gustončuoggáide ja nuoraid viessoseastima stuorámus seastinsubmái.

 

Čujuhit maid árvalusaid dárkilut čilgehusaide, Prop. 1 LS (2012-2013) Skatter, avgifter og toll 2013.

 

Vearrolohpádus
Vearrolohpádusa ollašuhttet viidáseappot Ráđđehusa vearro- ja divatárvalusaiguin. 681 miljovnna kruvnno geahpádus, mii oidno maŋit siiddu provenytabeallas, lea oktavuođas dainna, ahte ealáhusvearuheami čavgen (geahča bajábealde) oktiibuot 800 miljovnnain kruvnnuin lea čoggon 2012, iige danin oidno 2013 tabeallas. Čavgemiid váldet liikká vuhtii, go rehkenastet vearrolohpádusa. Vearrolohpádus spiehkasta 2013 bušeahta ovdandivvuma maŋŋá -20 miljovnna kruvnno.

2013 vearu ja divadiid árvaluvvon provenyváikkuhusat. Negatiiva logut mearkkašit geahpedeami. Árvalusaid leat rehkenastán 2013 referánsavuogádaga ektui. Milj. kruvnnot

	Čoggon	Fievr.
Olbmuid boahtovearrovuođđu	230	150
Bálkáboađu vuolimus gessosa máksomeari lasiheapmi 40 prosentii	-265	-210
Bálkámuddet penšuvdnaboađu vuolimus gessosa bajimuš rájá	-55	-44
Bálkámuddet persovdnagessosa	-51	-41
Buhtadit oktofuolaheddjiid 2. vearroluohká ođđa sierragessosiin	425	340
Lasihit fágaservviide máksojuvvon lahttomávssu je. stuorámus gessosa 3 850 kruvdnui	-8	-6
Lasihit vearuhis kilomehterbuhtadusa priváhtabiillain vuddjon fidnovuodjimiid oktavuođas	-60	-48
Doalahit eará máksomeriid ja submerájáid nominálan je	244	159
Opmodatvearru	-20	-16
Lasihit nuppi ásodaga ja ealáhusopmodaga livnnetárvvu 50 prosentii árvaluvvon márkanárvvus ja lasihit vuođđovuoládusa 870 000 kruvdnui.	-20	-16
Ealáhusaid vearuheapmi	0	800
Ráddjet heaggadáhkádusservviid ja penšuvdnafitnodagaid ossosiid je. luvvenvuogi	0	300
Hehttet norgga vearuhanvuođu goarráneami olgoriikka petrovladoaimmaide investeremiid oktavuođas	0	500
Biras-, energiija- ja biiladivadat	-370	-370
Geardelunddot divada mudden	0	0
Lasihit ráhtomávssu 500 kruvnnuin ja ráhtomáksodivada 300 kruvnnuin	0	0
Vuolidit ođđasit registrerema divada	-400	-400
Geahpedit guolásteami ja bivddu CO2-divada buhtadeami sullii 50 kruvnno juohke CO2 tonnii	30	30
Lasihit petrovladoaimma CO2-divada1	-	-
Eará vearro- ja divatrievdadusat	45	-354
Loahpahit bálvalusaid lassiárvodivatluvvema almmolaš geainnuid ja geidnosiid oktavuođas (netto)2	0	-400
Lasihit alkoholahis juhkamušaid divada 16 evrriin lihtterii	90	85
Vuolidit biktasiid ja tekstiillaid duollomáksomeriid	-35	-30
Buoridit ovdáneaddji riikkaid duollopreferánssaid	-10	-9
Suorgedivadat ja menddo divrras divadat	-566	-543
Vuolidit duollokredihttadeklarašuvnna divada	-155	-142
Vuolidit diggegulahandivadiid	-400	-385
Loahpahit riddodivada	-33	-33
Loahpahit guolástanfatnasiid dárkkistandivada	-33	-27
Lasihit mearradoalloealáhusa gozihan- ja geahččodivada	10	10
Lasihit suorgedivada, mainna ruhtadit oasi Petrovlageahču doaimmain3	45	34
2013 ođđa vearro- ja divatrievdadusat oktiibuot4	-681	-333

1) Petrovlasuorggi boađut eai leat mielde tabeallas, danin go dat gullet Stáhta olgoriikka penšuvdnafondii. Petrovladoaimma CO₂-divada bajideapmi lasiha fondii sirdimiid 370 milj. kruvnnuin mii lea čoggon ja 180 milj. kruvdnon mii gullá 2013 rehketdollui.
2) Rievdadus lea neutrála provenya hárrái, danin go goluid bealde leat juolludeamit, mat leat seammá sturrosaččat lassiárvodivatboađuid lassánemiin, mii šaddá ortnega heaittiheami geažil. Rehketdollui fievrreduvvon 2013 provenytáhpa šaddá, danin go boađuid ja goluid áigodahttet sierraláhkái, muhto dat ii váikkut strukturerejuvvon, oljomuddejuvvon vuolláibáhcagii, iige nappo maid bušeahta doaibmamunnái.
3) Nettováikkuhus lea mealgat vuolit, go váldá vuhtii SDØE ja petrovladoaimmaid alla vearromáksomeari.
4) Vearro- ja divatrievdadusat, mat gullet struktuvrralaš, oljomuddejuvvon vuolláibáhcagii, leat 67 milj. kruvnno ovdii. Dat vástida vearuid ja divadiid ollislaš rehketdollui fievrreduvvon váikkuhusa (-333 milj. kruvnno), mas geahpedit váikkuhusaid, mat šaddet go heaittihit bálvalusaid lassiárvodivatluvvema almmolaš geainnuid ja geidnosiid oktavuođas (-400 milj. kruvnno), vrd. dán tabealla juolgenohta.

Gáldu: Ruhtadandepartemeanta.