OECD doajmmaplánajn nuoraj vuoksjuj ja værrogarvvema vuosstij

- Doajmmaplánajn "Nuorajda buorep álgov vaddet" li OECD:a sebrulasj lánda tjielggasit diededam dálla ájggu nuoraj bargodisvuodav bajemussaj biedjat boahtte jage bargojs, javllá finansminisstar Sigbjørn Johnsen. Dán jagásj minisstartjåhkanimen Parijsan mierredin aj dahkat doajmmaplánav værrogarvvema vuosstij.

Angel Gurría, OECD oajvvetjálle, Pierre Moscovici, Frankrijka finansminisstar ja Sigbjørn Johnsen. Gåvvå: OECD/Victor Tonelli

Vuodna jådedij dán jagásj OECD (ekonomalasj aktisasjbarggo ja åvddånahttema organisasjåvnnå) minisstartjåhkanimev. Bajeltjállagijn «It's all about people; Jobs Equality and Trust» dættoduváj man nievres láhkáj ekonomalasj hiehte sebrudahkaj vájkkut ja man ájnas le bargodisvuodav binnedit, sierraláhkáj nuoraj gaskan.

Lågo Economic Outlookas ma åvddån biejaduvvin konferánsan vuosedi væráltekonomija sjaddo le ájn nievres vargga vihtta jage maŋŋel gå globála finanshiehte álgij. Sierraláhkáj le åvddånahttem muhtem lándajn Europan juorrulibmen. Euroguovlon le dálla gudát jahkeneljadis gånnå BNP binnu. Alla bargodisvuohta le ja dat aj lassán moatten lándan Europan.

- Balláp gå vuojnnep bargodisvuodav nuoraj gaskan muhtem lándajn. Spanian ja Hellasin li dálla badjelasj 50 prosenta barggijs bargodime. Konferánsan li moaddása juorrulam ihkap massep ålles buolvav Europan. Danen lev ávon gå OECD dættot galggap oahppat guhtik guojmestimme mij doajmmá gå galggap nuorajt oadtjot ruopptot bargguj, javllá Johnsen. Oanegis ájge nalluj vuoset doajmmapládna virggehárjjidallamij ja sisboahtodoarjjagij, madi guhkep ájge nalluj bierri nuoraj åhpadibme hiehpat dasi mav barggoiellem ajtu åhtsål.
Minisstara aj dagástallin dåjmajt váj værrorájgijt buodu ja diedo buorebut jåhti. – Dájna vuoset OECD sij li åvdemusán ja siján soajttá ájnas roalla váj ájraslándaj værrosisboados le nav stuorre gå galggá, javllá Johnsen.

Minisstara, finansminisstar Sigbjørn Johnsen ja ållu oalgesbielen ålggorijkkaminisstar Espen Barth Eide. Gåvvå: OECD

OECD le G20 gåhttjoma milta barggám váj værrosystema galggi sjaddat ienep rievtesferduga, duola dagu værrogarvvemav ja nierbagis værroplánimav binnedit. Dát doajmma minisstarijs doarjoduváj sierra tjielggidusá baktu. Tjielggidusán, mav Ruossja, Brasil, Indonesia, Oarjje-Afrihka ja Argentina aj doarjjun, vájnnodi OECD rijkajt tjadádit rijkajgasskasasj værronjuolgadusájt váj rijkajgasskasasj viddnudagá e besa værov binnedit navti váj jåhti ruhtabátsov lándajda gånnå ij le heva værro.

OECD, gejn uddni li 34 ájraslánda, mierredij aj jåhtuj biedjat muhtem prosessav váj Colombia ja Latvia bessi organisasjåvnnåj sæbrrat. Costa Rica ja Litauen aj bessi sjiehtadallagoahtet ájrastime gáktuj 2015 rájes. Ruossja le juo dákkir prosessan, ja duodden barggá OECD aj aktan Brasilajn, Indiajn, Kinajn, Oarjje-Afrihkajn ja Indonesiajn gudi gájka minisstarráde tjåhkanibmáj sæbrrin.