Allet bostal IMF

Klassekampen-áviissas lea čuoččuhuvvon, ahte Norga lea menddo šiega IMF hárrái. Čuoččuhus ovdanbuktá, ahte leat ádden boastut sihke IMF sajádaga ja Norgga rolla IMF:s.

Maŋimuš jagiid leat ollu riikkat massán dábálaš vejolašvuođaid oažžut riikkaidgaskasaš ruhtadeami, daningo dain leat alddiset leamaš ruhtaváttisvuođat. Dakkár riikkaid váttis dili sáhttá čoavdit loanain, maid Riikkaidgaskasaš valuhttafoandda – IMF – addá. IMF ruđaiguin riika sáhttá oažžut ruđalaš vuoiŋŋastanbottu ja johttáhit doaimmaid, maiguin ekonomiija fas njuolgá. Jos riikkaidgaskasaš servodat ii loanahivčče ruđa, de fertešedje rievdadusaid ollašuhttit johtileappot. Dat fas čuozášii jáhkkimis sakka eanet riikka ássiide, ja livččii váddásut stivret mo ja masa rievdadusat čuhcet. Veahkki jáhkehahtti doaibmaprográmma ráhkadeapmái ja dan čuovvuleapmái sáhttá dávjá leat seammá mávssolaš, go loatna.

Mii oaidnit, ahte IMF ii leat šat seammá go moadde jagi dassái. Máŋgasat mis ledje dalle kritihkalaččat organisašuvnna ektui. Sihke IMF ja miellahttoriikkat leat oahppan meattáhusain, maid dagaimet earret eará Ásia-roasu áigge, ja jagiin ovdal máilmmiviidosaš ruhtaroasu. Lean erenoamáš movtta das, ahte leat guođđán"one size fits all"-jurddašeami ja ovttabealat jáhku liberaliseremii ja privatiseremii. IMF iežas njuolggadusat, mat gusket loatnaeavttuide, leat rievdan sakka. Norga lea áŋgiruššan rievdademiid ovdii. Ollu min oainnuin vuhtto 2009 dahkkojuvvon rievdadusain. Dál loatnaeavttuin deattuhit diliid, main lea mearkkašupmi makroekonomiija dáfus, mii lea IMF váldosuorgi. Vai nuppástusat lihkostuvašedje, de fertejit struktuvrarievdadusaid gáibádusat leat áibbas vealtameahttumat. Min mielas lea leamaš mávssolaš, ahte riikkat mat gillájit roasus, galget dihto rámmaid siskkobealde beassat hábmet iežaset ruhtapolitihka, mii heive aiddo dan riikka diliide. IMF váldá vuhtii geahnohis joavkkuid, ja deattuha dál sakka juohkindoaimmaid ja sosiála sihkarvuođafirpmiid.

Das ii dattetge beasa gosage, ahte ekonomiijapolitihkka galgá leat nanus. Dat mearkkaša, ahte riika, mas lea garra roassu, ferte dábálaččat rievdadit politihka. Almmolaš ruhtaváriid galgá jođihit dan láhkai, ahte ruhtadilli dásásmuvvá. Ii leat gažaldagas galgágo dan dahkat, muhto man johtilit dan galgá dahkat ja mo. Dat leat váttis vihkkedallamat, maidda riikka erenoamášvuođat váikkuhit sakka.

Dat, ahte IMF lea oahppan ovddit meattáhusain ii mearkkaš, ahte organisašuvdna ii sáhtáše šat meaddit, dahje ahte norgga eiseválddit eai livčče kritihkalaččat dan doaimmaid hárrái. Norga lea aktiiva IMF-lahttu, mii áŋgirit ovddida oainnuidis IMF stivrii. Norgga ja eará davviriikkaid ja Baltia riikkaid ovddasta okta stivralahttu. Min válgabiirre riikkat barget bures ovttas ja buohtalastet dađistaga oainnuideaset. Mii gávdnat dábálaččat oktasaš oainnu áššiide, maid stivrras meannudit, vaikko muhtimin mii gal deattuhit ja oaidnit áššiid vehá iešguđetge láhkai Nu lei ovdamearkka dihte dan oktavuođas, go galggai mearridit man johtilit ruhtapolitihkalaš gáržžidemiid galgá čađahit Eurohpás. Min válgabiirre eanetlohku háliidii čuovvut EO linnjá, muhto mii fas oaivvildeimmet, ahte gáržžidemiid livčče sáhttán dahkat eanetge muttuid mielde riikkain, main lei doaibmamunni dasa.

Ollu Eurohpá riikkat leat maŋimuš jagiid ožžon doarjaga IMF:s. EO lea maid searvan EO-riikkaid ruhtadeapmái. Ovttas golmmain earáin davviriikkain Norga lea addán loana Islándii ja Latviai. Sin stáđásmahttinprográmmat leat loahpahuvvon ja ruhtadilli lea njuolgamin. Norga ja davviriikkaid-baltia válgabiire leat dorjon Eurohpá loatnaprográmmaid IMF stivrras. Dat guoská maiddái Hellasa prográmma. Jos dat ii livčče ožžon loana riikkaidgaskasaš servodagas, de dat ii livčče nagodan ruhtadit jotkkolaš goluidis. Hellasis lea dattetge ereliiggán váttis ruhtadilli, ja das leat stuorra hástalusat ovddabealde.

Vai roassoriikkain oččošedje barggolašvuođa badjánit ja bargguhisvuođa njiedjat, dárbbašuvvo ekonomiija ovdáneapmi. Seammás galget ráhkadit jáhkehahtti plánaid, maid mielde almmolaš ruđaid eahpedássádaga njulgejit. Dan maŋŋá go euro ásahuvvui, de leat Hellasa gilvalannávccat sakka hedjonan dan dáfus, makkár gollodássi sin riikkas lea go buohtastahttá eará riikkaid gollodásiin. Seammá guoská earáge euroguovllu riikkaide, mat gillájit. Iežamet báŋkoroasu vásáhusat čájehit, ahte dakkár eahpedássádagaid ádjána njulget. Dánge áigge alla gollodássi dahká váttisin oažžut dili jorggehit riikkas, mii ferte čavget ruhtadili, ja mas sisriikka jearru lea unni.

Doaimmat, maiguin ožžot bargomárkaniid ja buvttamárkaniid doaibmat buorebut, leat ereliiggán mávssolaččat dan dáfus, ahte daiguin ožžot áigái ovdáneami ja barggolašvuođa. Ollu roassoriikkat – maiddái Hellas – leat doalahan ortnegiid, mat hehttejit ođasmahttimiid ja ođđaráhkadeami. Seammás galgá fuolahit sosiála sihkarvuođafirpmiin ja das, ahte gáržžidandoaimmat eai čuoza eahpevuoiggalaččat. Muđui sáhttá leat váttis oažžut olbmuid bargat ovttas dan ovdii, ahte riika beassá roasus. Jos dan eai daga, de lea váttis lihkostuvvat.

Go IMF ja roassoriikka eiseválddit hábmegohtet loatnaprográmma, de sii bargagohtet oppalaš njuolggadusaid vuođul ja dárkilis dieđuid vuođul, mat leat ovttaskas riikka hárrái. EO-riikkaid guovdu leat hábmemii searvan maiddái Eurohpákommišuvdna ja Eurohpá guovddášbáŋku. Loatnaprográmma árvalusa vuođul de ráhkadit loatnaohcamuša ja IMF stivra meannuda dan. Stivra deattuha erenoamážit dan, ahte almmolaš ruđaid geavaheapmi galgá doaibmat guhkes áigodagas, nu ahte ođđa loanat eai jođihivčče riikka vealggáidupmái.

IMF stivra bargá dan ovdii, ahte dan mearrádusaid guottiha viiddis eanetlohku, ja ahte dain váldet vuhtii áššiid, maid ovttaskas stivralahtut deattuhit sakka. Stivralahtut geavahit dušše spiehkastahkan vejolašvuođa jienastit mearrádusa vuostá dahje leat jienaskeahttá. Digaštallama háliidit sihkkarastit nu rabasin go vejolaš, ja seammás háliidit hehttet, ahte sensitiiva dieđut ovttaskas riikkaid birra šattašedje almmolažžan, danin ieš digaštallan ii leat almmolaš. Dat maid ráddje min vejolašvuođa muitalit dárkilis dieđuid stivrra digaštallamiin. IMF neahttasiiddus almmustahttet dattetge čoahkkáigeasu digaštallamiid maŋŋá. Válgabiirre IMF-kantuvrra jahkebealleraporttat almmustahttojuvvojit earret eará Ruhtadandepartemeantta neahttasiidduin, ja dain sáhttá lohkat mávssoleamos digaštallamiid birra ja man oaivilis válgabiire lea leamaš daid hárrái.