Viessohuksensearvvit ja priváhtat besset hukset fuolahansajiid

Ráđđehus háliida sihkkarastit ulbmila, man mielde galget leat 12.000 ođđa birrajándora fuolahansaji ovdal 2015, ja lasiha danin stáhta investerendoarjaga oktiibuot 2,5 miljárddain kruvnnuin. Dat maid addá stuorát vejolašvuođaid ovttasbargat viessohuksenservviiguin ja eará priváhta oasálaččaiguin buhcciidruovttuid ja birrajándordikšunsajiid huksema olis. 

- Ortnega njuolggadusat rivdet, nu ahte gielddat besset mearridit huksejitgo sii ieža vai dahketgo huksensoahpamušaid ideála oasálaččaiguin, viessohuksenservviiguin dahje eará priváhta oasálaččaiguin. Buot buriid fámuid ovttasbargan dárbbašuvvo, vai juksat iežamet ulbmiliid birrajándora fuolaheami hárrái, nu ahte buohkat geat dan dárbbašit galget dan maid oažžut ovdal 2015. Danin mii maid nannet stáhta investerendoarjaga sajiid huksemii, stáhtaministtar Jens Stoltenberg dadjá.

- Gielddat ožžot dál stuorát válljenmuni boahtte áiggi fuolahanfálaldaga ráhkadeamis. Gielddat sáhttet válljet háliiditgo dat ieža huksehit fuolahansajiid vai dahketgo dat soahpamušaid ideála organisašuvnnaiguin, viessohuksenservviiguin dahje earáiguin, gielda- ja guovloministtar Liv Signe Navarsete dadjala.

Stáhta investerendoarjja galgá movttiidahttit gielddaid ođasmahttit ja viiddidit fálaldagaset, masa gullet buhcciidruovttosajit ja birrajándora dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat dárbbašeaddji olbmuide geahčakeahttá ahkái, diagnosii dahje doaibmahehttehussii. Ulbmil lea juolludit doarjaga 12 000 birrajándora fuolahansadjái áigodagas 2008-2015.

- Galgá leat buorre boarásmuvvat Norggas. Mii vuorrasat šaddat eambbosat. Eambbosat fáhtehallet demensii ja mii fertet ásahit buriid, heivehuvvon ássanfálaldagaid seammás go háhkat eanet bargiid ja gelbbolašvuođa. Go mii dadjat ahte gielddat galget sihkkarastit alcceseaset 30 jagi hálddašanvuoigatvuođa ja huksejeaddjit galget hukset eaktuduvvon gáibádusaid mielde, de mii oaivvildit ahte dát lea buorre ortnet, dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Anne-Grete Strøm-Erichsen dadjala.

Eanet doarjja gielddaide

Ráđđehus evttoha lasihit stáhta doarjjaoasi gaskamearálaččat 40 proseanttain. Ovtta buhcciidruoktosaji doarjja lassána náppo badjelaš 660 000 kruvnnos gitta sullii 890 000 kruvdnui. Seammá láhkai lassána fuolahanvistti doarjja badjelaš 440 000 kruvnnos sullii 670 000 kruvdnui. Lassáneapmi lea oktiibuot sullii 2,5 miljárdda kruvnno huksenáigodagas.

- Gielddat, mat leat jo huksen dahje leat huksemin fuolahansajiid, eai galgga dás dáhpet. Rievdadusat, maid mii evttohit, mielddisbuktet 730 miljovnna kruvnno ”lassiskeaŋkka” gielddaide, mat leat huksen sajiid ortnega álggaheami rájes 2008. Dat gal dárbbašuvvo, go gielddat sihkkarastet ássiidasaset buriid čálgofálaldagaid, Navarsete dadjala.

Njuovžilut ja čielgasut

Ráđđehus háliida gielddaid háhkat eanet birrajándora fuolahansajiid, ja rievdada danin doarjjaortnega njuovžileabbon ja čielgasabbon. Daiguin rievdadusaiguin gielddat sáhttet stáhtadoarjagiin sihke ásahit fuolahansajiid, maid sii ieža oamastit, dahje sii sáhttet doarjagiin ruhtadit vástideaddji sajiid háhkama guhkes áiggi soahpamušaiguin ideála dahje eará priváhta oasálaččaiguin. Gielddat galget sihkkarastit hálddašanvuoigatvuohta fuolahansajiide unnimusat 30 jahkái. Juolludemiid dahket ortnega oppalaš gáibádusaid vuođul, mii gokčá earret eará birrajándora fuolaheami, demensaheivehusa ja universála hábmema.

Njuolggadusaid geahčadeamis leat fuomášan, ahte dálá ortnet lea menddo lossat gielddaide stáhtadoarjaga njuolggadusaid geažil ja ahte lea váttis sirret ideála ja gávppálaš oasálaččaid stáhtadoarjaga oktavuođas. Ráđđehus evttoha rievdadit ortnega nu ahte ii šat sáhte juolludit doarjaga viidáseappot, ja ahte doarjja addojuvvo gielddaide, geain lea ovddasvástádus bálvalusain, geahčakeahttá dasa huksejitgo gielddat ieža vai ovttasbargetgo sii eará oasálaččaiguin dábálaš gávppálaš eavttuiguin.