Historjjálaš arkiiva

Doarjja lulli- ja julevsámegielaide

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan buohkanassii 705 000 ruvnnu golmma prošektii maiguin ulbmil lea nannet lulli- ja julevsámegiela. Prošeavttat leat dáid guovlluid nuoraid várás.

Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan buohkanassii 705 000 ruvnnu golmma prošektii maiguin ulbmil lea nannet lulli- ja julevsámegiela. Prošeavttat leat dáid guovlluid nuoraid várás.

- Lulli- ja julevsámegielat leat heajos dilis, ja hoahppu lea álggahit doaibmabijuid maiguin seailluhit ja ovddidit daid gielaid. Mun danne lean ilus go buorit prošeavttat álggahuvvojit mat ráhkadit eanet ođđa joregiid dáid sámegielaid várás. Nu cealká sámeáššiid stáhtačálli, Raimo Valle. 

Nordlándda fylkkamánni lea ožžon lohpádussii 425 000 ruvnnu lullisámi giellaleairraide mat leat nuoraid várás guđet vázzet 6.-9. luohkáin ja geat oahpahallet lullisámegiela skuvllas. Prošeavtta ulbmil lea movttiidahttit eanebuid oahppat lullisámegiela, viiddidit dán giela geavaheami ja ráhkadit dasa eanet joregiid giela geavaheaddjiid ávkin. Prošeakta mii lea ráhkaduvvon ovttasráđiid Ruoŧa Sameskolestyrelseniin, lea rájáidrasttideaddji interreg¬prošeakta mii fátmmasta oppa lullisámi guovllu.  

Kintel AS lea ožžon 150 000 ruvnnu prošektii ”YouTube julevsámegillii”, ja das galget leat julevsámi videosáddagat interneahtas. Prošeavtta galget sámegielalaš julevsámi nuorat jođihit, ja áigumuš prošeavttain lea oččodit áigái formálahis ja interaktiiva jorega julevsámegiela várás.

- Deaŧalaš lea geavahit ođđa joregiid vai sámegiella eambbo geavahuvvošii ja boađášii oidnosii, erenoamážit vai eanet nuorat álggášedje aktiivvalaččat geavahit sámegiela. Prošeakta lea čearggus ja mus leat buorit vuordámušat go jáhkán ahte dat sáhttá oaččuhit eanebuid geavahišgoahtit sámegiela. Nu dadjá Valle.

Brekken skole, mii lea Pláššes, lea ožžon 130 000 ruvdnosaš juolludeami, vai joatkkášii áŋgiruššamiid lullisámegiela ovddideapmái. Skuvllas lea guovdilis rolla dán guovllu sámi oahppiid vuoigatvuođaid vuhtiiváldimii.

 

--------------

 

Doarjja oarjjel- ja julevsámegiellaj

Barggo- ja sebradahttemdepartemennta l juollodam 705 000 kråvnå tjoahkkáj gålmå prosjæktaj majn ulmme l oarjjel- ja julevsámegielav nannit. Prosjevta li nuoraj hárráj dajn guovlojn.

- Oarjjel- ja julevsámegiela li ållu rasjes dilen, gáhttjo l dåjmajt jåhtuj biedjat dájt gielajt bisodittjat ja åvddånahtátjit. Dan diehti lav ávon gå jåhtuj båhti buorre prosjevta ma ienep ja ådå arenajt dahki dájt gielajt anátjit, javllá stáhtatjálle sáme ássjijda Raimo Valle.

Fylkamánnáj Nordlándan le loabedum 425 000 kråvnå oarjjelsáme giellabiesijda oahppijda 6.-9. klássajn gænna li oarjjelsámegielåhpadus skåvlån. Ulmme prosjevtajn le arvusmahttet ratjástimev máhtudagáv oarjjelsámegielan lasedittjat, oablodit gielav ja ienep arenajt giellaadnemij dahkat. Prosjækta, mij le gárvedum aktan Sámeskåvlåstivrajn Svieriga bielen, le interregprosjækta rájáj rastá ja guosská oahppijda ålles oarjjelsáme guovlon.

Kintel OS le oadtjum 150 000 kråvnå prosjæktaj ”YouTube julevsámegiellaj”, julevsámegielak videosáddagijda internehtan. Prosjækta galggá jådeduvvat sámegielak nuorajs, ja ulmme l iehpeformálalasj ja interaktijvalasj arenav julevsámegiellaj dahkat.

- Ájnas le ådå arenajt adnegoahtet anátjit ja vuojnnusin dagátjit sámegielav, ållagasj nuorajt åttjudittjat gielav ienebut aktijvalattjat anátjit. Prosjækta l geldulasj, ja mujna li vuorddemusá dát oadtju ienebut sámástittjat, javllá Valle.

Brekken skåvllåj Plassjen (Rørosan) le juollodum 130 000 kråvnå joarkátjit skåvlå bargov oarjjelsámegielajn. Skåvllå l oajvveroallan sáme oahppij riektájt gåtsedime dán dáfon.

 

--------------

 

Dåarjoe åarjel-jïh luvlesaemien gïelese

Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente ållesth 705 000 kråvnah vadteme golme prosjektide mah vuepsiem utnieh åarjel-jïh luvlesaemien gïelh nænnoestidh. Doh prosjekt leah noeri vøøste sikteme daejnie dajvine.

- Tsiehkie lea geerve dejtie åarjel- jïh luvlesaemien gïelide, tjuara varki råajvarimmiejgujmie båetedh edtja dejtie gielide vaarjelidh jïh evtiedidh. Dan åvteste geerjene ihke hijven prosjektigujmie  nearhka mah jienebh jïh orre sijjieh skaepiedieh gusnie maahta dejtie gïelide provhkedh, staaten tjaelije saemien aamhtesidie, Raimo Valle jeahta.

Nordlaanten fylhkenålma 435 000 kråvnah åådtjeme åarjelsaemien gïeliebieside dejtie learohkidie 6.- 9.klaassen raajan mah åarjelsaemien øøhpehtimmiem skuvlesne åadtjoeh. Prosjekten vuepsie lea ïedtjh vedtedh  guktie vielie sijhtieh åarjelsamien lieredh jïh jienebh sijjieh skaepiedidh gusnie maahta gïelem nuhtjedh. Prosjekte mij lea dorjeme ektiebarkosne  Saemieskuvleståvrojne Sveerjesne, lea akte raastedåaresth interregprosjekte jïh learohkh abpe åarjelsamien dajvesne faarhmeste.

Kintel AS åådtjeme 150 000 kråvnah prosjektese ”YouTube på lulesamisk”, luvlesaemien videosaadtegh gaskeviermesne.  Noerh  mah saemien soptsestieh, edtjieh prosjektem juhtedh jïh dan vuepsie lea aktem ovbyjjes jïh interaktive sijjem dan luvlesaemien gielese skaepiedidh.
- Vihkeles orre sijjieh åtnose vaeltedh edtja saemien gïelem provhkedh jïh våajnoes darjodh, joekoen guktie edtja buektiehtidh dah noerh saemien gielem vielie pruvhkieh. Prosjekte lea gieltegs jïh mov lea stoerre vuartoeh daate prosjekte dorje guktie jienebh saemien gielem nuhtjieh, Valle jeahta.

Praahken skuvle Røørosesne 130 000 kråvnah åådtjeme edtja skuvlen barkoem åarjelsaemien gïeline guhkiedidh. Skuvlen akte vihkeles sijjie edtja saemien learohki reaktah gorredidh daennie dajvesne.