Duorastat ovdalgaskabeaivvi olahuvvui ovttamielalašvuohta stáhtalaš bálkášiehtadallamiin. Šiehtadusa rámma lea sullii 3,3 proseanta. -Šiehtadus mearkkaša dehálaš lávkki dásseárvosaš bálkkáid guvlui, dat vuoruha heajosbálkájoavkkuid ja šiehtadusas lea dohkálaš rámma siskkobealde, lohka ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud.

- Stáhtii lea leamašan dehálaš olahit dásseárvosaš bálkká nissoniidda ja dievdduide ja ahte heajosbálkájoavkkut vuoruhuvvojit dohkálaš rámmaid siskkobealde. Šiehtadallamiin šaddet bealit sihke gáibidit ja mieđihit jus galget soahpat, ja mun lean ilus ahte olaheimmet rávvejuvvon bohtosa, dadjá Aasrud.

Šiehtadus guoskkaha buot bálkáosiid mat lea váldošiehtadusas; oppalaš lasáhusat, guovddáš muddejumit ja báikkálaš šiehtadallamat, mat oktiibuot mearkkašit nana dássebálkáhámi stáhtalaš bálkášiehtadallamiin. Dát mearkkaša ahte nissonjoavkkut ožžot sullii 200 miljovnna ruvnno eanet go maid árbevirolaččat livčče ožžon.

- Almmolaš suorgi ferte maiddái doahttalit eahpesihkaris dili mii váikkuha máilmmi ekonomiijii. Industriijasuorgi nagodii soahpat ja govttolaš rámma lei boađus. Midjiide lea leamašan mearrideaddjin ahte stáhtas olahit dássebálká šiehtadusa  mii vuhtiiváldá industriijasuorggi bálkáovdáneami ja dan man ollu Norgga ekonomiija gierdá. Dan mii leat olahan ja dat lea midjiide leamašan dehálaš, lohka Rigmor Aasrud.

Likteme dennie staateles baalhkasjæjsjalimmesne

Duarstan aeredsbiejjien måahtadin dennie staateles baalhkasjæjsjalimmesne. Sjæjsjalimmien mierie lea medtie 3,3 prosente. ïsjæjsjalimmie lea akte sille reaktoe otnjegisnie, juktie mïrrestalleldh baalhkam buektiehtidh, dan akte hijven vuelehksbaalhkaprofijle jïh lea sjæjsjalimmie akten eensi mierien sisnjelen, orrestehtemeministere Rigmor Aasrud jeahta.             

-Staaten gaavhtan vihkeles orreme aktem jiebnevoetem buektiehtidh kaarri jïh nyjsenæjjaj baalhkaj gaskem, jïh aktem hijven vuelehksbaalhkaprofijlem eensi mieriej sisnjeli. Aktene måahtadimmesne gaajhkh paarhth tjuerieh vedtedh jïh vaeltedh juktie dam jaksedh. Gaajhkh paarhth  gåhkese syøjhkedamme, jïh manne geerjene ihke mijjieh dam buektiehtimh aktine juvnehtamme illedahkine, Aasrud jeahta.

Sjæjsjalimmie aktem øørnegem åtna gaajhkine baalhkabiehkine dennie åejvietariffelatjkojne; sïejhme lissiehtassh, voernges sjïehtedimmieh jïh lihkes rååresjimmieh,  mah ektesne aktem hijven mïrrestalleldh baalhkaprofijlem vedtieh dennie staateles baalhkasjæjsjalimmesne. Dïhte sæjhta jiehtedh dah nyjsenedåehkieh medtie 200 millijovnh vielie åadtjoeh enn dah sïejhmedelaakan sïjhteme åadtjodh.

-Byøgkeles suerkie tjuerieh aaj krøøhkestidh dam båasarimmiem mij lea vååjnoes veartenen  øøkonomijsne daelie. Industrjije minngemes aktem våårege mieriem åadtjoeji. Mijjese vihkeles orreme aktem mïrrestalleldh baalhkasjæjsjalimmiem staatesne buektiehtidh, mij industrijen baalhkaevtiedimmiem krøøhkeste, jïh maam nøørjen øøkonomije maahta tøølledh. Dam buektiehtamme jïh dïhte vihkeles orreme mijjese, Rigmor Aasrud jeahta.

Stáhta bálkkásjiehtadusá gáktuj guorrasin

Duorastagá guorrasin stáhta bálkkásjiehtadusán. Sjiehtadusán le sulle 3,3 prosenta duodde. – Sjiehtadus le lávkke åvddålijguovlluj mij guosská sæmmi bálkkáv oadtjot sjiervij gaskan, sjiehtadus le vuogas sidjij gejna ælla vuojga alla bálkká ja le sjiehtadus bælostahtte mierij vuollelin, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud.

- Stáhttaj le læhkám ájnas jut ålmmå ja nissuna galggi sæmmi bálkkáv ja sij gudi e vuojga ålov tjijnni galggi ienep oadtjot bælostahtte mierij vuollelin. Såbadahttijn hæhttuji oassálasste vaddet ja oadtjot jus galggá ållit båhtusij. Gájka oassálasste li hæhttum ålov vaddet, ja ávon lev gå mållaj bådijma båhtusijn mav buorren adnep, javllá Aasrud

Sjiehtadus vájkkut juohkka bálkkáoassáj oajvvetariffalihtudimen; åbbålasj duotte, guovdálasj hiebadime ja bájkálasj sjiehtadallama, dá tjoahkkáj vájkkudi tjielgga avtadássásasjbálkkaprofijllaj stáhta bálkkásjiehtadusán. Dat sihtá javllat nissunjuohkusa oadtju sulle 200 millliåvnå ienep gå dábálattjat galggin oadtjot.

- Almulasj suorgge hæhttu aj væráltekonomija stuojmev duodaj válldet. Industrija bielen ij lim vuojga bálkkálassánibme. Midjij le læhkám ájnas åttjudit avtabálkkásjiehtadusáv stáhtan mij industrija bálkkáåvddånimev vielet ja mij ij la stuoráp gå vuona ekonomija gierddá. Dav lip dán baktu oadtjum, ja dat le midjij læhkám ájnas, javllá Rigmor Aasrud.