Ráđđehus lasiha doarjaga, mainna nannejit ja ovddidit mátta- ja julevsámegiela, ja juolluda 2 350 000 kruvnno sierralágan doaimmaide, maid Nordlándda fylkkamánni lágida. Bargu čađahuvvo ovttasbarggus gielddaiguin, eará fylkkamánniiguin ja sierra skuvllaiguin ja allaskuvllaiguin, ja dainna čuovvulit Sámegiela doaibmaplána. Ráđđehus doarju dasa lassin biŧonsámegiela ja nuortalašgiela giella- ja kultuvradoaimmaid.

- Ráđđehus háliida erenoamážit čalmmustahttit, ahte mis leat golbma ovttaárvosaš sámegiela Norggas. Mátta- ja julevsámegielas lea erenoamáš rašes dilli, ja lea mávssolaš áŋgiruššat erenoamážit daid gielaid ovdii, ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud dadjala. 

Nordlándda fylkkamánni áigu earret eará ovddidit márkosámi nuoraid giellaleairraid ovttasbarggus Ruoŧa beale Čohkkirasain. Márkosámi guovlu lea Mátta-Romssas ja davit Nordlánddas ja gullá davvisámi giellaguvlui. Dárbbašuvvo erenoamážit ásahit deaivvadansajiid, main sáhttet nannet ja ovddidit sámegiela geavaheami dan guovllus. Muđui fylkkamánni prográmmas leat ollu doaimmat mátta- ja julevsámi guovllu mánáide, nuoraide ja rávesolbmuide, earret eará mánáidgárdedoaimmat, giellaoahpahus ja giellaleairrat. Sáhttá maid namuhit prošeavtta, mas čuvgejit sámegiela geavahusa sosiála mediain, ja mas áigot árvalit mo sámegiela geavaheami daid mediain sáhtášii lasihit. Prošeakta čađahuvvo ovttasbarggus Nordlándda universitehtain.

- Nordlándda fylkkamánni dahká ereliiggán mávssolaš barggu mátta- ja julevsámegiela ja –kultuvrra ovdii, ja lea váldán ovddasvástádusa ollu doaimmain, mat leat mielde Sámegiela doaibmaplánas, stáhtaráđđi Rigmor Aasrud cealká.

Elgå skuvle lea bálkáhan olbmuid, geain lea nana máttasámegiela gelbbolašvuohta, ja skuvla áigu ovddidit oahppomateriálaid, main olles máttasámeguovlu ávkašuvvá. Departemeanta doarju máttasámegiela servodatfágatearpmaid ja servodatfágaoahpponeavvuid ovddidanprošeavtta 400 000 kruvnnuin. Dasa lassin skuvla oažžu 550 000 kruvnno doaibmadoarjjan. 

Árran julevsáme guovdásj oažžu dán jagi 300 000 kruvnno doarjaga biŧonsámeguovllu sámi báikenammaprošektii. Lea sáhka golmma jagi prošeavttas, mii álggahuvvui 2010. Dorjot maid viidáseappot 300 000 kruvnnuin Davvi-Trøndelága fylkkagieldda prošeaktajođiheaddjivirggi, mii álggahuvvui máttasámegiela ja –kultuvrra nannemii ja ovddideapmái fylkkas. Prošeavttas deattuhit erenoamážit máttasámegiela oahpahusa sierra dásiin.

Dáid ruđaid lassin juolludit Njávdáma nuortalaš museai ja prošektii Nuortalaš kultuvra rájáid rastá maiddái dán jagi 700 000 kruvnno.

 

Vielie dåarjoe dejtie prååsehkommes saemien gïelide

Reerenasse barkoem lissehte juktie åarjel- jïh julevsaemien gïelh nænnoestidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh, jïh 2 350 000 kråvnah vadta gellie råajvarimmide, mejtie Fylhkenålma Nordlaantesne stuvrie. Edtja barkoem darjodh aktene laavenjostosne tjïeltigujmie, jeatjah fylhkenålmajgujmie jïh ovmessie skuvle- jïh jilleskuvligujmie, jïh lea akte dåarjoehtimmie dejstie råajvarimmijste Dahkosoejkesjisnie saemien gïelide. Lissine dle reerenasse dåarjoem vadta pijte- jïh luvliesaemien gïele- jïh kultuvreråajvarimmide.

- Reerenasse sæjhta joekoen vuesiehtidh mijjieh golme seammavyørtegs gïelh utnebe Nøørjesne. Åarjel- jïh julevsaemien gïelh leah aktene joekoen geerve tsiehkesne, jïh vihkeles aktine sjïere barkojne daej gïeli gaavhtan, orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta.

Akte dejstie råajvarimmijste mij lea Nordlaanten Fylhkenålman nuelesne, lea gïelebiesieh evtiedidh dejtie maarkesaemien noeride, laavenjostosne dejnie Jukkasjärvi-dajvine Sveerjesne. Maarkesaemien dajve lea Åarjel-Tromsesne jïh noerhte Nordlaantesne, jïh lea noerhtesaemien gïeledajvesne. Joekoen daerpies gaavnesjimmiesijjieh evtiedidh juktie åtnoem saemien gïeleste nænnoestidh jïh evtiedidh daennie dajvesne. Fylhkenålma aaj gellie råajvarimmieh åtna maanide, noeride jïh geervide åarjel- jïh julevsaemien dajvesne, vuesiehtimmien gaavhtan råajvarimmieh maanagiertine, gïelelohkehtimmie jïh gïelebiesieh. Maahta aaj aktem prosjektem neebnedh mij edtja åtnoem saemien gïeleste vuartasjidh sosijale meedijinie, jïh råajvarimmieh raeriestidh mah åtnoem saemien gïeleste lissiehtieh daejnie meedijinie. Dorje dam prosjektem aktene laavenjostosne Universitetine Nordlaantesne.

-Fylhkenålma Nordlaantesne aktem joekoen hijven barkoem dorje åarjel- jïh julevsaemien gïelen jïh kultuvren gaavhtan, jïh diedtem vaalteme jïjnjh råajvarimmiej åvteste mah leah Dahkoesoejkesjisne saemien gïelide, staateraerije Rigmor Aasrud jeahta.

Elgå skuvle ektiedimmiem åtna jïjnjh almetjigujmie mah jolle åarjelsaemien gïelemaahtoem utnieh, jïh sæjhta lohkehtimmievierhtieh  evtiedidh mah edtjieh aevhkine sjïdtedh abpe åarjelsaemien dajvesne. Departemente aktem prosjektem dåårje juktie faageteermh jïh learoevierhtieh evtiedidh siebriedahkefaagesne åarjelsaemien gïelesne, 400 000 kråvnajgujmie. Lissine giehteldimmievierhtieh skuvlese vadta 550 000 kråvnine.

Árran julevsaemien jarnge 300 000 kråvnah åådtje daan jaepien akten prosjektese saemien sijjienommi bïjre pijtesaemien dajvesne. Daate akte golmenjaepien prosjekte mij eelki 2010. Jåarhka aaj dåarjoem 300 000 kråvnine Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelten prosjekten-åvtehkasse maam tseegkeme juktie åarjelsaemien kultuvrem jïh gïelem nænnoestidh jïh evtiedidh fylhkesne. Prosjekte lea sjïerelaakan lohkehtimmiem åarjelsaemien gïelesne tjiertestamme, ovmessie daltesinie.
Lissine daejtie vierhtide dle Luvliesaemien museume Neiden’sne jïh prosjekte Skoltesamisk kultur over grenser aaj daan jaepien 700 000 kråvnah dåarjojne åadtjoeh.
 

Lasedum doarjja ájtedum sámegielajda

Ráddidus laset dårjav oarjjel- ja julevsámegielajt nannit ja åvddånahttet, ja vaddá 2 350 000 kråvnå moadda dåjmajda ma li Nordlánda fylkkamánne duogen. Dá dåjma galggi tjadáduvvat aktan suohkanij, ietjá fylkkamánnij ja muhtem skåvlåj ja allaskåvlåj, ja le Sámegielaj doajmmaplána dåjmaj joarkka. Duodden ráddidus bihtám- ja lullesáme kultuvrradåjmajt doarjju.

- Ráddidus sierraláhkáj dættot miján li gålmmå avtaárvvusasj giela Vuonan. Oarjjel- ja julevsámegiela li sierraláhkáj ájtedum, ja ájnas le dá guokta giela sierraláhkáj vuorodit, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar  Rigmor Aasrud. 

Akta Nordlánda fylkkamánne dåjmajs le márkásáme giellabiesij åvddånibme aktan Jukkasjávre-guovlojn Svieriga bielen. Márkásáme guovllo le Oarjje-Råmsån ja Nuortta-Nordlándan ja nuorttasáme giellaguovlluj gullu. Sierralágásj dárbbo le æjvvalimsajijt ásadit sámegielav nannit ja åvddånahttet dán guovlon. Ietján prográmman le fylkkamánnen valjes dåjma mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda oarjjel- ja julevsáme guovlon daj gaskan mánájgárddedåjma, giellaåhpadibme ja giellabiese. Beras luluj nammadit muhtem prosjekta mij galggá sámegielaj anov sosiála mediajn gåvvidit, ja nammadit dåjmajt ma soajttá nanniji sámegielaj anov dájn mediajn. Prosjekta tjadáduvvá aktan Nordlánda universitehtajn.

- Nordlánda fylkkamánne viehka buorre bargov dahká oarjjel- ja julevsámegiela ja kultuvraj åvdås, ja le válldám åvdåsvásstádusáv moaddásijs Sámegielaj doajmmaplána dåjmaj åvdås, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud.
Elgå skåvllå le tjanádam barggijt alla oarjjelsámegiela máhtudagáj, ja sihtá oahpponævojt åvddånahttet ma lulun ávkken ålles oarjjelsáme guovlluj. Departemennta doarjju prosjevtav mij galggá sebrudakfágatermajt ja sebrudakfága oahpponævojt åvddånahttet 400 000 kråvnåj. Duodden oadtju skåvllå 550 000 kråvnå doajmmadoarjjagin.

Árran julevsáme guovdásj oadtju dán jage 300 000 kråvnå doarjjan prosjektaj bihtámsáme guovlo sáme bájkkenamájda. Dát le gålmåjahkásasj prosjekta mij álgij 2010:n. Nuortta-Trøndelága fylkkasuohkana prosjektajådediddjevirgge mij le ásaduvvam oarjjelsáme kultuvrav ja gielav nannitjit fylkan oadtju joarkkaruhtadimev. Prosjekta sierraláhkáj dættot oarjjelsámegiela åhpadusáv iesjguhtik dásen.

Duodden dájda rudájda oadtju Lullesáme musea Njájddamin ja prosjekta Gålldåsáme kultuvrra rijkkarájáj rastá dán jage aj 700 000 kråvnå dårjav.