Ráđđehus árvala juolludit 4 miljovnna ruvnno DGT oppamáilmmálaš hábmemii. Ruđaiguin galget ásahit bearráigeahču mii galgá áimmahuššat ahte čuvvot DGT oppamáilmmálaš hábmema láhkaásahusa gáibádusaid. Bearráigeahčču galgá sajáiduvvot hálddašeami ja DGT (Difi) direktoráhttii. Ruđaiguin galget maiddái ásahit dása gullevaš váidinásahusa Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartementii (FAD).

Dát boahttevaš láhkaásahus, geatnegahttá sihke almmolaš ja priváhta doaimmaid váldit adnui DGT-čovdosiid maid eatnasat sáhttet ávkkástallat, beroškeahttá doaibmadási, ja mat unnimus lági mielde gáibidit earenoamáš čovdosiid. Láhkaásahus lea ráddjejuvvon doaimma váldočovdosiidda mat leat álbmoga várás.  Láhkaásahus guoská vuosttažettiin automáhtaide ja neahttačovdosiidda. Láhkaásahusa gáibádusat galget čilgejuvvot čujuhusaid bakte mat čujuhit riikkaidgaskasaš standárddaide ja njuolggadusaide.

Difi áigu jagi 2013 mielde ásahit bearráigeahču. Álgoálggus galgá bearráigeahčču áimmahuššat bagadallan- ja diehtojuohkingeatnegasvuođa mii gullá dán ođđa DGT oppamáilmmálaš hábmema hálddašanásahussii. Go láhkaásahusa gáibádusat doaibmagohtet áigu Difi maiddái dárkkistit ahte gáibádusat čuvvojuvvojit. Dát ođđa ásahus galgá sajáiduvvot i Leikangerii.

 

 

4 millijovnh universelle hammose IKT’ste

Reerenasse raereste 4 millijovnh kråvnah dåarjodh universelle hammose IKT’ste. Edtja vierhtide nåhtadidh juktie aktem vaaksjomem tseegkedh mij edtja gorredidh dah krievemh mieriedimmesne universelle hammoen bïjre IKT’ste steeresuvvieh. Vaaksjome edtja tseegkesovvedh Direktovraatesne reeremasse jïh IKT’se (Difi). Edtja aaj vierhtide nåhtadidh aktem baalte klååkemesuerkiem tseegkedh Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeentesne (ORD).

Dïhte båetije mieriedimmie, mij dovne byögkeles jïh privaate gïehteldimmide stillie IKT-vuekieh nåhtadidh mejtie dah jeanatjommesh maehtieh nåhtadidh, saaht guktie funksjovnedaltese lea, jïh mah dan vaenie sjïere vuekieh krievieh goh gåarede. Mieriedimmie lea gaertjiedamme gïehteldimmien åejvievuekide mah leah sïejhme almetjidie ussjedamme. Aalkoevisnie dle mieriedimmie sæjhta ajve faamoem utnedh automaatide jïh nedtevuekide. Sæjhta krievemidie mieriedimmesne tjïelkestidh vuesiehtimmiej tjïrrh gaskenasjovnale standardidie jïh bïhkedasside.

Difi sæjhta jaepien 2014 aelkedh vaaksjomem tseegkedh. Aalkoevisnie dle vaaksjome sæjhta bïhkedimmie- jïh bievnesedïedtem gorredidh mij lea ektiedamme dan orre reeremeregimese universelle hammose IKT’ste. Gosse krievemh mieriedimmesne faamoem åadtjoeh, dle Difi aaj sæjhta gïehtjedidh guktie krievemh steeresuvvieh. Dïhte orre vaaksjome edtja Leikangerisnie hööltestidh.

 

 

4 milliåvnå IKT:a gájkkásasj hábbmimij

Ráddidus oajvvat juollodit 4 millijåvnå kråvnå IKT:a gájkkásasj hábbmimij. Rudá galggi aneduvvat oahttsev ásadit mij galggá bærrájgæhttjat jut IKT:a gájkkásasj hábbmima njuolgadusáj gájbbádusá tjuovoduvvi. Oahttse galggá ásaduvvat Direktoratet for forvaltning og IKT (Difi) vuolláj. Rudá galggi aj aneduvvat guoskavasj gujddimásadusáv ásadittjat Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementa (ÅHG) vuolen.

Boahtte njuolgadusáj milta nággiduvvi sihke almulasj ja priváhta ásadusá adnet IKT-tjoavddusijt ma máhtti aneduvvat nav moaddásijs gå vejulasj, vájku dal makkir doajmmadásen le, ja váni sierralágásj tjoavddusijs. Njuolgadusá guosski ásadusá oajvvetjoavddusij mij le álmmugij dagádum. Álgon guosská njuolgadus dåssju automáhtajda ja næhttatjoavddusijda. Njuolgadusá gájbbádusá galggi tjielggiduvvat navti jut vuoset rijkajgasskasasj standardijda ja njuolgadusájda.

Difi galggá 2013 nalluj oahttsev ásadahttját. Álgon galggá oahttse bærrájgæhttjat bagádallam- ja diehtojuohkemvælggogisvuodav mij le tjanádum IKT:a gájkkásasj hábbmima háldadimvuohkáj. Gå njuolgadusáj gájbbádusá doajmmaj båhti galggá Difi aj bærrájgæhttjat makta njuolgadusájt tjuovvu. Ådå oahttse galggá Leikangerin liehket.