Ráđđehus árvala dárkkistuvvon našunálabušeahtas juolludit sullii 600 miljovnna kruvnnu Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta bušeahta bokte ráđđehuskvartála goluide maŋŋá falleheami suoidnemánu 22.beaivvi. Ruđat galget geavahuvvot earret eará sihkkarastit ráđđehuskvartála ja ođđa lanjaid fysálaččat ja teknihkalaččat, lasihit sihkarvuođabargoveaga, ođasmahttit dihtorvuogádaga hearkkes dieđuid ektui ja ođđa lanjaid viessoláigui. Eará bušeahttakapihttaliid juolludusaiguin lea de dárkkistuvvon bušeahta bokte árvaluvvon oktiibuot 770 miljovnna kruvnnu.

-Ráđđehuskvartála divodanbarggut ja ođđa ja ovddeš departemeantalanjaid sihkkarastinbarggut leat jođihuvvon bisánkeahttá maŋŋá falleheami suoidnemánu 22.beaivvi.  Ruhtajuolludusat ráđđehuskvartála terrorfallehemiid geažil leat dál sullii 1,45 miljárdda kruvnnu, cealká ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud.

Jagi 2012 dohkkehuvvon bušeahtas lea 250 miljovnna kruvnnu várrejuvvon gokčat goluid maŋŋá ráđđehuskvartála fallehemiid suoidnemánu 22.beaivvi diibmá. Árvvoštallamat dahkkojuvvojedje diibmá dakka maŋŋá suoidnemánu 22.beaivvi. Čájehuvvui ahte barggut šadde olu eanet go meroštallojuvvon. Ollislaš dárbbut jahkái 2012 leat meroštallojuvvon sullii 850 miljovnna kruvdnui. Jagi 2011 ledje olggosgolut 340 miljovnna kruvnnu ráđđehuskvartála fallehemiid geažil.

Ráđđehuskvartála fysálaš sihkkarastin- ja divodanbarggut
Ráđđehus evttoha lasihit juolludusaid ráđđehuskvartála fysálaš sihkkarastin- ja divodanbargguide 135 miljovnna kruvnnuin. Jagi 2012 geavahuvvo oktiibuot 165 miljovnna.  Juolludus árvaluvvo Statsbygg bušeahta bokte.

Fysálaš sihkkarastindoaimmat ođđa lanjain
Ráđđehus evttoha juolludit 187 miljovnna kruvnnu departemeanttaid  ođđa lanjaid sihkkarastindoaibmabijuide. Juolludus árvaluvvo Statsbygg bušeahta bokte.

Lasihit sihkkarvuođabargoveaga
Ráđđehus evttoha nannet doaibmabušeahta Departemeantta bálvalusguovddážii 24,5 miljovnna kruvnnuin earret eará lasihit bearráigeahčču- ja sihkkarvuođabargoveaga ráđđehuskvartálas ja departemeanttaid ođđa lanjain. Virgelasiheapmi lea dárbbašlaš áimmahuššat sihkkarvuođa departemeantta ođđa lanjain. Gaskaboddosaččat šaddá dárbbašlažžan láigohit bearráigeahču priváhta fitnuin. Golut dákkár bearráigehččui leat meroštallojuvvon 55,9 miljovnna kruvdnui jahkái 2012.  Lea maiddái mielde 16 miljovnna kruvnnu bierggastit kantuvrraid ja oastit kántorávdnasiid.  Árvaluvvon juolludus lea de oktiibuot 96,4 miljovnna kruvnnu fallehemiid sivaid geažil.

Teknalaš sihkkarastindoaimmat ráđđehuskvartálas ja ođđa lanjain
Ráđđehus evttoha juolludit 45,6 miljovnna kruvnnu ásahit sierra sihkkarvuođaossodaga ráđđehuskvartálas ja departemeanttaid ođđa lanjain. Juolludusas leat mielde háhkat teknalaš ávdnasiid nugo alárbma- ja beassanbearráigeahčču vuogádagaid, koartalohkkivuogádaga, vákšunapparáhtaid ja biergasiid geahččoguovddážii.

DGT-sihkkarvuođa ođasmahttin
Ráđđehus evttoha juolludit 11,5 miljovnna kruvnnu buoridit Nødnett govččagráda, ja ásahit ráddjejuvvon fierpmádaga buot departemeanttaide.

Viessoláigu ođđa lanjaide
Statsbygg láigoha ođđa lanjaid maid departemeanttat dárbbašit maŋŋil suoidnemánu 22. beaivvi fallehemiid. Lanjaid heiveheapmi departemeanttaid ulbmiliid ja dárbbuid ektui máksojuvvo viessoláiggu bokte. Ráđđehus evttoha lasihit juolludusa Statsbyggii  133 miljovnna kruvnnuin gokčat ođđa lanjaid viessoláigguid.

 

 

770 millijovnh kråvnah maaksojde daaresjimmen mænngan reerenasse-kvartaalen vööste

Staeriedamme nasjovnalebudsjedtesne dle reerenasse raereste medtie 600 millijovnh kråvnah dåarjodh Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartementen budsjedten bijjelen daaresjimmien gaavhtan reerenassekvartaalen vööste snjaltjen 22.b. Edtja gaskem jeatjah vierhtide nåhtadidh fysiske jïh teknihkeles gorredæmman reerenassekvartaaleste jïh dejstie daaletje barkoesijjiste, jienebh almetjh mah jearsoesvoetine berkieh, daataviermiem orrestehtedh sensitijve bïevnesidie jïh gåetieleejjemem maeksedh dejtie daaletje barkoesijjide. Dåarjoejgujmie jeatjah budsjedtekapihtelinie, dle ållesth 770 millijovnh kråvnah raeriestamme dennie staeriedamme budsjedtesne.

- Daaresjimmien mænngan snjaltjen 22.b. dle ahkedh gïehtelamme reerenassekvartaalem bueriedidh, jïh orre jïh båeries departementesijjieh gorredidh. Dah dåarjoeh daaresjimmien gaavhtan reerenassekvartaalen vööste snjaltjen 22.b., leah daelie ållesth medtie 1,45 millijardh kråvnah, orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta.

Nænnoestamme budsjedtesne jaapan 2012 dle 250 millijovnh kråvnah lyjkeme juktie maaksojde maeksedh daaresjimmiej gaavhtan reerenassekvaartalen vööste 22. b. dæjman. Dah aerviedimmieh varke dorjesovvin mænngan snjaltjen 22.b. dæjman. Dïhte barkoe lea sagki  vijriesåbpoe orreme. Daan biejjien dle aerviedamme tjåenghkies daerpiesvoete jaapan 2012, lea medtie 850 millijovnh kråvnah. Jaepien 2011 dle maaksoeh lin 340 millijovnh kråvnah daaresjimmien gaavhtan reerenassekvartaalen vööste. 

Fysiske gorredimmie- jïh bueriedimmiebarkoe reerenassekvartaale
Reerenasse raereste dåarjoem lissiehtidh gorredæmman jïh bueriedæmman reerenassekvartaaleste 135 millijovnh kråvnajgujmie. Sæjhta ållesth 165 millijovnh kråvnah nåhtadidh 2012. Raereste daam dåarjoem Statsbygg’en budsjedtesne. 

Fysiske gorredimmie dejstie daaletje barkoesijjijste
Reerenasse raereste 187 millijovnh kråvnah dåarjodh gorredimmieråajvarimmide departemeenten daaletje barkoesijjine. Raereste daam dåarjoem Statsbygg’en budsjedtesne. 

Jienebh jearsoesvoetebarkijh
Reerenasse raereste gïehteldimmiebudsjedtem lissiehtidh Departemeenti hoksehtimmiejarngese 24,5 millijovnh kråvnajgujmie, gaskem jeatjah vaeptie- jïh jearsoesvoetebarkijedåehkiem lissiehtidh reerenassekvartaalesne, jïh departemeenti orre barkoesijjine. Jienebh barkijh leah daerpies jis edtja jearsoesvoetem gorredidh departemeenti daaletje barkoesijjine. Akten sertemeboelhken dle daerpies vaeptieh leejjedh privaate sïeltijste. Aerviedamme dah maaksoeh dagkaridie vaeptiedïenesjidie leah 55,9 millijovnh kråvnah 2012. Aaj 16 millijovnh kråvnah lyjkeme dannasinie lissiemaaksoeh sjïdteme gosse mööblah jïh jeatjah kontovredalhketjh åasteme. Ållesth dle raeriestamme aktem læssanamme dåarjoem daaresjimmien mænngan  96,4 millijovnh kråvnine. 

Teknihkeles gorredimmie reerenasse-kvartaalesne jïh daaletje barkoesijjine

Reerenasse raereste 45,6 millijovnh kråvnah dåarjodh åajvahkommes aktem maadthgorredimmiem tseegkedh reerenassekvartaalesne jïh departemeenten orre barkoesijjine. Daan beetnehveahkan åvteste edtja aaj teknihkeles dalhketjh åestedh goh alarme- jïh tjaangemekontrollesystemh, kåarhtelohkijh, vaaksjoedimmiekamerah jïh dalhketjh vaeptiejarngese.

Bueriedimmie IKT-jearsoesvoeteste
Reerenasse raereste 11,5 millijovnh kråvnah dåarjodh juktie Nødnetten gaptjemetsiehkiem bueriedidh, jïh aktem graderadamme nedtem tseegkedh gaajhkide departemeentide. 

Gåetieleejjeme dejtie daaletje barkoesijjide
Statsbygg jeatjah barkoesijjieh leejjie mejtie dah departemeenth nåhtadieh daaresjimmien mænngan snjaltjen 22.b. Sjïehtedimmie barkoesijjijste departemeenti åtnose jïh daerpiesvoetese maaksasåvva gåetieleejjemen tjïrrh. Reerenasse raereste dåarjoem Statsbygg’se lissiehtidh 133 millijovnh kråvnajgujmie juktie gåetieleejjemem maeksedh dejtie daaletje barkoesijjide.

 

 

770 millijåvnå ráddidushuodnahij ládadallama gålojda  

Ráddidus oajvvat rievdadum nasjonálbudsjehtan juollodit sulle 600 millijåvnå kråvnå Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu ráddidushuodnahij ládádallamij aktijvuodan snjilltjamáno 22. biejve. Rudá galggi aneduvvat duola dagu ráddidushuodnahij ja lijggehuodnahij fysihkalasj ja teknihkalasj sihkarasstemij, ienep sihkarvuodabarggijda, dáhtánehta buoredibmáj hielles diedoj gáktuj ja goahtelájgguj lijggehuodnahij åvdås. Aktan ietjá budsjæhttakapihttalij juollodimij le rievdadum budsjehtan oajvvadum ålles 770 millijåvnå kråvnå.

- Ráddidushuodnaij buoredibme ja ådå ja ieme departemenntahuodnahij sihkarasstem le avtatrajes vihpám snjilltjamáno 22. biejve ládadallama rájes. Ráddidushuodnahij snjilltjamáno 22. biejve ládadallama juollodime li dálla sulle 1,45 millijárda kråvnå, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud.

2012 mierredum budsjehtan li juollodum 250 millijåvnå kråvnå ráddidushuodnahij ládadallamijda snjilltjamáno 22. biejve dijmmá. Sulástallama dagáduvvin jur maŋŋel snjilltjamáno 22. biejve dijmmá. Ájttsam barggo le dallutjis viehka ålov vijddánam. Tjoahkkidum dárbo 2012 gáktuj le uddni sulástahteduvvam sulle 850 millijåvnå kråvnåjda. Jagen 2011 340 millijåvnå gållon tjáleduvvin ráddidushuodnahij ládadallama maŋŋela.  

Fysihkalasj sihkarasstem- ja buoredimbarggo ráddidushuodnahijn
Ráddidus oajvvat ráddidushuodnahij sihkarasstema ja buoredime juollodimev lasedit 135 millijåvnå kråvnåj. Ållågattjat 165 millijåvnå de 2012:n aneduvvi. Juollodibme Statsbygga budsjæhttaj oajvvaduvvá.

Fysihkalasj sihkarasstem lijggehuodnahijs 
Ráddidus oajvvat juollodit 187 millijåvnå kråvnå sihkarasstemdåjmajda departmentaj lijggehuodnahijda. Juollodibme Statsbygga budsjæhttaj oajvvaduvvá. 

Ienep sihkarvuodabargge Ráddidus oajvvat Departmentaj serviceguovdátja doajmmabudsjehtav nannit 24,5 millijåvnå kråvnåj duola dagu vákta- ja sihkarvuodabarggijt åttjudittjat ráddidushuodnahij ja departementaj ådå huodnahijda. Dárbaj ienep barggijt jus galggá departementaj lijggehuodnahij sihkarvuodav bærrájgæhttjat. Gasskabåddåsattjat dárbaj lájkkidum vekterijt priváhta viddnudagájs. Dá gålo li jagen 2012 merustaláduvvam 55,9 kråvnåjda. Biejaduvvam le aj 16 millijåvnå kråvnå ådå møbelijda ja kontåvrråvædtsagijda. Tjoahkkáj le oajvvaduvvam 96,4 millijåvnå kråvnå lassejuollodibmen ládadallamij maŋŋela.

Ráddidushuodnahij ja lijggehuodnahij teknihkalasj sihkarasstem Ráddidus oajvvat juollodit 45,6 millijåvnå kråvnå åvdemusát ráddiduskvartála ja departementaj ådå viesoj vuodosihkarasstemij. Ruhta sisadná teknihkalasj vædtsagijt åttjudit dagu álármma- ja sisibessamkontrollsystema, kårttålåhkke, váksjumkamera ja váktaguovdátja vædtsaga.

IKT-sihkarvuoda buoredibme 
Ráddidus oajvvat juollodit 11,5 millijåvnå kråvnå Hiehtenehta gåbttjoma buoredibmáj, ja graderidum værmástagáv ásadittjat gájka departementajda.

Lijggehuodnahij lájggogålo 
Statsbygg lájggi lijggehuodnahijt majt departementa adni snjilltjamáno 22. biejve ládadallamij maŋŋela. Huodnahijt departementaj dárbojda hiebadit ruhtaduvvá huodnahij lájgo baktu. Ráddidus oajvvat juollodibme Statsbygga budsjæhttaj laseduvvá 133 millijåvnå kråvnåj váj gåbttjå lijggehuodnahij lájgov.