Digitaliserenprográmmas, mii almmuhuvvui cuoŋománus, ráđđehus dieđihii ahte lea áigumuš garrasit vuoruhit digitaliserema hálddahusas. Ráđđehusa váldoáigumuš lea digitála vuogi mielde gulahallat ássiiguin ja ealáhusaiguin. Digitaliserenprográmma áigumušaid vuođul de ráđđehus 2013 stáhtabušeahtas árvala viiddis digitaliserendoaibmabijuid.

- Ráđđehus áigu viidát ja garrasit vuoruhit DGT. Dál mii čájehat ahte mii čuovvolat digitaliserenprográmma áigumušaid dehálaš DGT-vuoruhemiiguin olles hálddahusas, dadjá ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud.

Ráđđehus lea earenoamážit vuoruhan áŋgiruššamiid NAV, politiija- ja justissuorggis ja dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis.

Juolludeamit dagahit máŋggaid ođđa bálvalusaid ássiide. NAV galgá earret eará ovdánahttit máŋga iešhálddašanbálvalusaid ja ođđa čovdosiid buot stáhtalaš doarjjasurggiin, earret penšuvdnasuorggis gos juo leat álggahuvvon ođđa vierut ja vuogádatčovdosat. Nationála dearvvašvuođa uskkádagas www.helsenorge.no galget maiddái sajáiduvvon máŋga ja buoret čovdosat maid bakte ieš sáhttá háhkat veahki ja bálvalusaid.

Ráđđehus árvala maiddái juolludemiid dehálaš oktasaščovdosiidda. Altinn galget stáđásmahttit ja viidáset ovdánahttit. Das galgá ásahuvvot elektrovnnalaš gulahallan bargoaddin (EDAG). EDAG galgá dagahit ahte bargoaddi ovddida ovtta raportta virgáibidjama, bálkká ja gessosa birra juohke bargi nammii. Álkidahttima mielde galget bargoaddit jahkásaččat seastit unnimusat 500 miljovnna ruvnno. EDAG bakte sáhttet maiddái ássit oažžut sihke rievttes dieđuid NAV doarjagiid birra ja jođáneappot.

Jagi 2013:s áigu ráđđehus maiddái bargat dan badjelii ahte ásahuvvo sihkkaris ja digitála poastakássa. Digitaliserenprográmmas dieđihii ráđđehus ahte áigumuša mielde buot fitnodagat ja ássit geat eai ovdalgihtii dan leat várašan, oažžugohtet poastta maid hálddahus sádde digitála poastakássii. Geavaheaddjit galget oažžut dieđu juogo sms dahje šleađgapoastta bakte go sii ožžot poastta digitála poastakássii.

SGD lea aitto ovddidan statistihka mii čájeha ahte stáhta 2011 ollislaš DGT-golut oktiibuot dagahedje 10,8 miljárdda ruvnno.

DGT-suorggi bušeahtaárvalusaid gaskkas leat:

• Sullii 735 miljovdna DGT-ođasmahttimii NAV:s. Bargama ja čálgopolitihka beaktilis čađaheapmi gáibida ahte Bargo- ja čálgoetáhtas leat buori ja heivvolaš dgt-reaiddut. DGT-ođasmahttin Bargo- ja čálgoetáhtas galgá ovdánahttit buoret bálvalusaid geavaheddjiide ja láhčet buoret ja beaktilis čuovvoleami dainna áigumušain ahte sáhttá ráhkkanit bargoeallimii. Rávvejuvvon prográmma galgá earret eará sisttisdoallat ođđa čovdosiid mat gusket bargonávccahisvuođaodjui ja buohcandoarjagii, iežas bálvalančovdosiid, joatkit automatiseremis mearrádusmeannudemiid ja elektrovnnalaš ovttasbargama ovttasbargoguimmiiguin.
   
• 153,9 miljovnna ruvnno EDAG:i (Elektrovnnalaš gulahallan bargoaddin). EDAG:in háliida Vearroetáhta, Bargo- ja čálgoetáhta ja Statistihka guovddášdoaimmahat áigot ovdánahttit oktasaš ortnega dasa movt bargoaddit galget raporteret virgáibidjamiid, bálkádieđuid ja gessosiid. Álkidahttin meroštallojuvvo dagahit ahte bargoaddit jahkásaččat sestet  sullii 500 miljovnna ruvnno. Stáhta sáhttá jođáneappot oažžut luohtehahtti dieđuid. Geavaheddjiide dát mearkkaša hárvvibut boasttuvuođaid vearrolivnnegis, ja jođáneappot ja rievttes meroštallamiid Bargo- ja čálgoetáhtas. Bušeahttaárvalusastis ráđđehus árvala juolludit 153,9 miljovnna ruvnno EDAG:ii.
   
• Altinn oažžu 90 miljovnna ruvnno lassi juolludeami. Ruđat galget adnot altinn buorideapmái ja gelbbolašvuođa lasiheapmái, vai vásihuvvo ahte dat lea stáđis ja nana lávdin. Dáinna lasáhusain ráđđehus jagi 2013 juolluda oktiibuot 258,5 miljovnna Altinn:ai.
   
• 90 miljovnna ruvnno DGT-doaimmaide dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis. Ruđat galget earret eará adnot iešguđetlágan áŋgiruššamiidda vai ovttasdoaibma ja ovttasbargu dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis lassána. Áŋgiruššamiid gaskkas gávdnat ođđa elektrovnnalaš lávddi Dearvvašvuođadirektoráhtas/Helfo ja eanet ja buoret iežas bálvalančovdosiid nationála dearvvašvuođauskkádagas (www.helsenorge.no).
   
• DGT politiijasuorggis. Politiijaid DGT-infrastruktuvra ja dálá ráŋggáštanáššiid vuogádat dárbbaša mealgadis ođasmahttima ja buorideami. DGT-bargu politiijasuorggis joatkašuvvá 2013:s. Ođđa DGT-infrastruktuvra galgá plána mielde gárvvistuvvot ja čađahuvvon politiijaguovlluin jagi 2013:s. Ráđđehus árvala 20 miljovnna ruvnno politiijaid DGT-vuogádaga ođasmahttima bargui.  Ráđđehus lea válljen konseaptavuogi ođđa ráŋggáštanášševuogádahkii politiijasuorggis mii mearkkaša ahte politiijaid DGT-vuogádagaid mealgadit ferte ođasmahttit. Dán bargui árvaluvvo 2013:s juolluduvvot 30 miljovnna ruvdno.  Jagiid 2011:s ja 2012:s lea ráddjejuvvon  sullii 250 miljovnna ruvdno politiijaid doaibmarámmas politiijaid DGT-vuogádagaid ođasmahttimii. Lea dárbun maiddái 2013:s ráddjet ruđaid DGT-ođasmahttimii.
   
• 32,6 miljovnna ruvnno joatkit ovdánahttimis NorCERT. Ruđat galget adnot viidáset ovdánahttimis NorCERT - Nationála guovddáš mii galgá hálddašit buot áitagiid ja fallehemiid servodathearkkes DGT-vuogádagaid vuostá (juolluduvvon Suodjalusdepartemeanta bušeahta bakte). Ovddasguvlui háliidat NorCERT bakte nannet Norgga coavcci beaktilit hálddašit ja dustet duođalaš DGT-dáhpáhusaide.
   
• 30 miljovnna ruvnno oktasaš vuođu digitála gulahallama várás hálddahusain. Earret eará galgá ásahuvvot digitála boastakássa ássiid várás, ja liigečoavddus sin várás geat eai vuostáiváldde digitála boastta hálddahusas. Ráđđehusa áigumuš lea ahte digitála boastta galgá leat geatnegas fitnodagaide.
   
• 16 miljovnna ruvnno liige juolludeapmi Barentswatch:ii. Dát lea ollislaš gozihan- ja dieđihanvuogádat davvi áhpeguovlluid várás. Vuogádat galgá ovttastahttit dálá Norgga gozihan- ja dieđihan oassevuogádagaid vai šaddá leat integrerejuvvon vuogádat. Eanas ruđat galget adnot dieđihančovdosiidda ja galget buoridit elektrovnnalaš gulahallama ovttasbargi ásahusaid gaskkas.
   
• 12 miljovnna ruvnno diehtojuohkinsihkarvuhtii. Lassáneaddji DGT atnu dagaha ahte servodat šaddá hearkkibun. Buorre ja eastadeaddji diehtojuohkinsihkarvuohta šaddá danin leat vel deháleappot servodatsihkarvuhtii. Ráđđehus árvala juolludit 12 miljovnna ruvnno hálddašeami ja DGT Direktoráhta (Difi) bargui nannejuvvon DGT-sihkarvuođain stáhtalaš suorggis.

 

 

Millijardhbeetnegh digitaliseremasse

Digitaliseringsprogrammesne, maam bæjhkoehti voerhtjen, dle reerenasse aktem stoerre barkoem bieljeli digitaliseremasse reeremisnie. Reerenassen ulmie lea digitale govlesadteme edtja åejvienjoelkedassine årrodh gosse årrojh jïh jieleme edtja govlehtalledh. Digitaliseringsprogrammen mietie dle reerenasse gellie råajvarimmieh raereste digitaliseremasse staatebudsjedtesne 2013.

- Reerenasse soejkesjeminie IKT’em vijrieslaakan jïh nænnoeslaakan dåarjoehtidh. Daelie vuesiehtibie mijjieh syjhtedasside dåarjedibie digitaliseremeprogrammesne vihkeles IKT-råajvarimmiejgujmie  abpe reeremisnie, orrestehtemeministere Rigmor Aasrud jeahta.

Reerenasse lea joekoen prijoriteradamme råajvarimmieh NAV’sne, pollise- jïh justisesuerkesne jïh healsoe- jïh hoksesuerkesne.

Dah beetnehdåarjoeh sijhtieh darjodh guktie gellie orre dïenesjh årroejidie sjidtieh. NAV edtja gaskem jeatjah jienebh jïjtjegagkestimmiedïenesjh jïh orre vuekieh gaajhkide staateles viehkiesuerkide evtiedidh, bielelen pensjovnesuerkie gusnie joe sjïehtesjamme orre rutijnh jïh öörnegevuekieh. Dennie nasjovnale healsoeportaalesne www.helsenorge.no  jienebh jïh buerebe jïjtjegagkestimmievuekieh edtjieh aaj båetedh.

Jeatjah gaavhtan dle reerenasse beetnehdåarjoeh vihkeles ektievuekide raereste. Edtja Altinn’em stabiliseradidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh. Edtja elektrovneles govlehtallemem barkoevedtijinie tseegkedh (EDAG). EDAG edtja darjodh guktie barkoevedtijh ajve aktem reektehtsem vadta seehtemi bïjre jïh baalhkan jïh uhtjiedimmien bïjre fierhten barkijdie. Aerviedamme daate aelhkiedimmie sæjhta barkoevedtijidie fïerhten-jaepien spååredimmieh vedtedh unnemes 500 millijovnh kråvnine. EDAG’ine dle årroejidie jeatjah gaavhtan maehtieh verkebe jïh staeriesåbpoe viehkieh åadtjodh NAV’ste.

2013 dle reerenasse sæjhta lissine aktem jearsoes, digitale påastekaassem tseegkedh. Digitaliseringsprogrammesne dle reerenasse bieljeli dah soejkesjeminie sïelth jïh årrojh mah eah leah gïrredamme, sijhtieh påastem reeremistie åadtjodh dennie digitale påastekaassesne. Utnijh edtjieh bieljelimmiem åadtjodh sms’ine jallh e-påastine gosse prievie båata dan digitale påastekaassese.

SBB lea aadtjen statistihkem buakteme mij vuesehte staaten ållesth IKT-maaksoeh lin 10,8 millijardh kråvnah 2011.

Budsjedteraeriestimmiej gaskem IKT-suerkesne:

• Medtie 735 millijovnh kråvnah juktie IKT’em vielie daajbaaletje darjodh NAV’sne.  Barkoe-jïh tryjjepolitihkine radtjoeslaakan nïerhkedh kreava Barkoe-jïh tryjje-etaate hijven jïh maereles IKT-dïrregh åtna. IKT’em vielie daajbaaletje darjodh Barkoe-jïh tryjje-etaatesne  edtja buerebe dïenesjh utnijidie evtiedidh, jïh buerebe jïh radtjoesåbpoe dåarjoehtimmiem  sjïehteladtedh  gosse eajhnadåvva barkose sertedh. Dïhte juvnehtamme programme sæjhta gaskem jeatjah orre vuekieh utnedh  uførepensjovnese jïh skïemtjebeetnegidie, jïjtjegagkestimmievuekieh, lissiehtamme autmatiseradimmie nænnoestimmiegïetedimmeste jïh elektrovneles ektiedahkoe laavenjostoeguejmine.
   
• 153,9 millijovnh kråvnah EDAG’se. (Elektrovneles govlesadteme barkoevedtijinie). EDAG’ine dle Skaehtieetaate, barkoe-jïh tryjje-etaate jïh Statistisk sentralbyrå sijhtieh aktem tjåenghkies öörnegem evtiedidh guktie barkoevedtijh edtjieh seehtemi, baalhkaj jïh uhtjiedimmiej bïjre reektedh. Aerviedamme daate aelhkiehtimme edtja barkoevedtijidie aktem fierhten-jaepien spååredimmiem vedtedh medtie 500 millijovnh kråvnine. Staate ojhte maahta jaehkemes bïevnesh verkebe åadtjodh. Utnijh maehtieh vaenebh fiejlieh åadtjodh skaehtielikningesne, jïh verkebe jïh staeriesåbpoe aerviedimmieh Barkoe-jïh tryjje-etaateste. Reerenasse sov budsjedteraeriestimmesne 153,9 millijovnh kråvnah raereste EDAG’se.
   
• 90 millijovnh kråvnah lissiehtamme dåarjosne Altinn’se. Dah vierhtieh edtjieh maahtoem lissiehtidh jïh Altinn’em bueriedidh, guktie almetjh dam dååjrieh goh akte stinkes jïh nænnoes sijjie. Daejnie lissiehtimmine dle reerenasse sæjhta ållesth 258,5 millijovnh kråvnah Altinn’se dåarjodh jaepien 2013.
   
• 90 millijovnh kråvnah IKT-råajvarimmide healsoe- jïh hoksesuerkesne. Dah vierhtieh edtjieh gaskem jeatjah ovmessie råajvarimmide juhtedh, juktie ektiedahkoem lissiehtidh healsoe – jïh hoksesuerkesne. Dej råajvarimmiej gaskem dle aktem orre elektrovneles sijjiem gaavna Healsoedirektovraatesne/Helfo, jïh jienebh jïh buerebe jïjtjegakestimmievuekieh dennie nasjovnale healsoeportalesne (www.helsenorge.no).
   
• IKT pollisesne. Pollisen IKT-infrastruktuvre jïh daan beajjetje bysvehtsaamhteseöörnegh aktem gaajh stoerre orrestehtemem jïh bueriedimmiem daarpesjieh. Daate IKT-barkoe pollisesne jåarhka 2013. Orre IKT-infrastruktuvre edtja soejkesjen mietie sjïehtesjamme årrodh pollisedajvine 2013. Reerenasse raereste 20 millijovnh kråvnah juktie pollisen IKT-öörnegidie orrestehtedh. Reerenasse aktem konseptestrategijem veeljeme orre bysvehtsaamhteseöörnegidie pollisesne, mah aktem gaajh stoerre orrestehtemem pollisen IKT-öörnegijstie krievieh. Raereste 30 millijovnh kråvnah daan barkose 2013. 2011 jïh 2012 dle medtie 250 millijovnh kråvnah lyjkeme pollisen gïehteldimmiemierien sisnjelen, juktie pollisen IKT-öörnegidie orrestehtedh. Daerpies vierhtieh læjkodh IKT-orrestehtemasse aaj 2013.
   
• 32,6 millijovnh kråvnah dan vijriesåbpoe evtiedæmman NorCERT’ste. Dah vierhtieh edtjieh NorCERT’em vijriesåbpoe evtiedidh – Nasjovnale jarnge gïetedæmman aajhtojste jïh håasomijstie siebriedahkelaejhtehks IKT-öörnegidie – (Nasjonalt senter for håndtering av trusler og angrep på samfunnskritiske IKT-systemer) (dåårjeme Vaarjelimmiedepartemeenten budsjedten bijjelen). Åvtese dle sæjhta NorCERT’en tjïrrh  viehkiehtidh guktie Nöörje radtjoeslaakan buektehte ietjmies IKT-heannadimmieh gïetedidh.
   
• 30 millijovnh kråvnah akten tjåenghkies sæjjan juktie digitalelaakan reereminie govlesadtedh. Edtja gaskem jeatjah  aktem digitale påastekaassem tseegkedh  årroejidie, jïh aaj aktem reservasjovnevuekiem buektedh dejtie mah eah sïjhth digitale påastem reeremistie utnedh. Reerenasse ussjede digitale påaste ovligatovreles sjædta sïeltide.
   
• 16 millijovnh kråvnah lissiehtamme dåarjosne Barentswatch’se. Daate akte ållesth vaaksjome- jïh bïevneseöörnege dejtie noerhtege mearoedajvide. Öörnege edtja daaletje nöörjen bielieöörnegh vaaksjoemasse jïh bieljelæmman tjåanghkan gårredidh, guktie aktem integreradamme öörnegem åådtje. Dah vierhtieh edtjieh jeenjemasth bïevnesevuekide juhtedh jïh dam elektrovneles ektiedahkoem bueriedidh dej suerkiej gaskem mah laavenjostoeh.
   
• 12 millijovnh kråvnah bïevnesejearoesvoetese. Lissiehtamme åtnoe IKT’ste dorje guktie siebriedahke prååsehkåbpoe sjædta. Hijven heerreden bïevnesejearsoesvoete dannasinie daamtaj vihkielåbpoe sjædta siebriedahkejearsoesvoetese. Reerenasse raereste 12 millijovnh kråvnah dåarjodh Direktovraatese reeremasse jïh IKT’se (Difi) mij barkeminie IKT-jearsoesvoetem staateles suerkesne nænnoesåbpoe darjodh.

 

 

Millijárda digitaliserimij

Digitaliserimprográmman mij vuoratjismánon almoduváj, diededij ráddidus galggin vuorodit háldadusá digitaliserimav. Ráddidusá ulmme le digitála guládallam galggá oajvvevuohken gå viesádij ja viddnudagáj guládallá. Digitaliserimprográmma milta oajvvat ráddidus viehka vijdes digitaliserimdåjmajt 2013 stáhtabudsjehtan.

 - Ráddidus galggá dal vijdes ja alvos láhkáj IKT:av vuorodit. Dálla vuosedip tjuovvop digitaliserimprográmma ulmijt ájnas IKT-vuorodimij baktu ålles háldadusán, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud.

Sierraláhkáj le ráddidus vuorodam NAV, politija- ja riektásuorgev ja varresvuoda- ja huksosuorgev.

Juollodimijs båhti moadda ådå dievnastusá viesádijda. Buojkulvissan galggá NAV moadda iesjbierggimdievnastusájt dahkat ja ådå tjoavddusijt juohkka stáhta máksemsuorggáj, ietján gå pensjåvnnåj gånnå ådå barggamvuoge ja systemtjoavddusa juo li jåhtuj biejadum. Nasjonála varresvuodaportállaj www.helsenorge.no galggi aj boahtet ienep ja buorep iesjbierggimdievnastusá.

Ráddidus aj oajvvat juollodimijt ájnas aktisasjtjoavddusijda. Altinn galggá stabiliseriduvvat ja vijdábut åvddånahteduvvat. Elektråvnålasj guládallam barggovaddijn (EDAG) galggá ásaduvvat. EDAG:a baktu galggi barggovadde dåssju akti rapporterit virggájbiedjama, bálkká ja værromáksem juohkka bargge åvdås. Dát giehpedibme vuordedahtte sæsstá binnemusát 500 millijåvnå barggovaddij gålojs. EDAG baktu oadtju viesáda aj jåhtelap ja riektá mávsov NAV:as.

Jagen 2013 sihtá ráddidus duodden barggat dan vuoksjuj jut ásat sihkar, digitála poasstakássav. Digitáliserimprográmman diededij ráddidus sijá ulmme le viddnudagá ja viesáda gudi ælla diededam e lágeda, galggi háldadusás påstav oadtjot digitála poasstakássaj. Addne galggi diedov oadtjot juogu de sms:a jali e-påsta baktu gå girjje le digitála poasstakássaj boahtám.

SSB le jur statistihkav åvddån biedjam mij vuoset stáhta ålles IKT-gålo lidjin 10,8 millijárda kråvnå jagen 2011.

IKT-suorge budsjæhttaoajvvadusá:

• Sulle 735 millijåvnå kråvnå IKT-ådåstuhttemij NAV:an. Jus barggo- ja álkkáduspolitihkav dåbmaris láhkáj galggá jåhtuj biedjat de dat gájbbet álkkádusetáhtan li buorre ja vuogas ikt-vædtsaga. IKT-ådåstuhttem Barggo- ja álkkádusetáhtan galggá buorep dievnastusájt addnijda åvddånahttet ja dilev láhtjet váj buorep ja dåbmarap láhkáj barggát bæssá. Oajvvadum prográmma sisadno le duola dagu ådå tjoavddusa hieredimpensjåvnnåj ja skihparudájda, iesjbierggimtjoavddusa, ja mærrádusgiehtadallam ja elektråvnålasj guládallam aktisasjbarggoguojmijn galggá ienebut automatiseriduvvat.
   
• 153,9 millijåvnå kråvnå EDAG:aj (Elektronisk dialog med arbeidsgiver). EDAG:a baktu sihti Værroetáhtta, Barggo- ja álkkádusetáhtta ja Statistihkalasj guovdásj aktisasj årnigav åvddånahttet man baktu barggovadde galggi virggájbiedjama, bálkká ja værromáksema birra rapporterit. Návti jáhkká viddnudagá sulle 500 millijåvnå siessti jahkáj. Stáhtta ruvábut oadtju diedojt ma li luohtedahtte. Addne oadtju binnep vigijt væron, ja ruváp ja duolla merustallamijt Barggo- ja álkkádusetáhtas. Ráddidus budsjehttaoajvvadusánis oajvvat 153,9 millijåvnå kråvnå EDAG:aj.
   
• 90 millijåvnå kråvnå lasedum juollodibmáj Altinn:aj. Rudá galggi mannat máhttolåpptimij ja Altinn:av buoredittjat, váj sjaddá luohtedahtte ja nanos plattformma. Dájna lasedimijn juollot ráddidus tjoahkkáj 258,5 millijåvnå kråvnå Altinn:aj 2013:j.
   
• 90 millijåvnå kråvnå IKT-dåjmajda varrresvuohta- ja huksosuorggáj. Rudá galggi ierit ietján aneduvvat muhtem vuorodimijda varresvuohta- ja huksosuorge avtastallamij vuoksjuj. Vuorodimij gaskan le ådå elektråvnålasj plattforma Varresvuodadirektoráhttaj/Helfoj ja ienep ja buorep iesjbierggimtjoavddusa nasjonála varresvuodaportálan (www.helsenorge.no).
   
• IKT politian. Politia IKT-infrastruktuvrra ja udnásj stráffaássjesystema dárbahi ålles ådåstuhttemav ja buoredimev. Barggo IKT:ajn politian joarkká 2013:n. Ådå IKT-infrastruktuvrra galggá plána milta liehket ållåsit sajáduvvam politiguovlojda 2013:n. Ráddidus oajvvat 20 millijåvnå kråvnå politija IKT-systemajt ådåstuhtátjit. Ráddidus le konseptastrategiav válljim ådå stráffaássjesystemav vuoksjuj mij sisadná politiaj IKT-systema ållåsit galggi ådåstahteduvvat. Dán bargguj oajvvaduvvá 30 millijåvnå 2013 juollodibmen. 2011:n ja 2012:n li tjoahkkáj sulle 250 millijåvnå biejaduvvam politija doajmmarudájs politija IKT-systemaj ådåstuhttemij. Dási le rudájs dárbbo aj 2013:n.
   
• 32,6 millijåvnå NorCERT åvddånahttemij. Rudá galggi mannat NorCERT - Nasjonalt senter for håndtering av trusler og angrep på samfunnskritiske IKT-systemer åvddånahttemij (juolloduvvam Suodjalusdepartementa budsjehta baktu). Åvddålijguovlluj sihtá NorCERT:a baktu nannit Vuonarijkav váj ájmmodip duodalasj IKT-dáhpádusáv giehtadallat ja tjoavddet.
   
• 30 millijåvnå kråvnå aktisasj plattformaj digitála guládallamij háldadusájn. Duola dagu galggá digitála poasstakássa viesádijda ásaduvvat, aktan tjoavdos váj besa vuornnot digitála påstav oadtjomis háldadusás. Ráddidusá ulmme le digitála poassta galggá liehket bákkulasj viddnudagájda.
   
• 16 millijåvnå kråvnå lasedum juollodibmen Barentswatchaj. Dát le ålleslasj váksjodim- ja diehtojuohkemsystebma nuorttalij merraguovlojn. Systebma galggá aktij tjadnat udnásj vuona systemajt váksjodime ja diededime hárráj váj avtav tjoahkkidum systemav oadtju. Viehka ållo rudájs galggi aneduvvat diehtojuohkemtjoavddusijda ja elektråvnålasj aktidimev aktisasjbarggoguojmij gaskan buoredit.
   
• 12 millijåvnå kråvnå diehtosihkarvuohtaj. Gå IKT ienebut aneduvvá de sebrudahka varnnahin sjaddá. Buorre hieredibme diehtosihkarvuohta sjaddá danen ájnnasabbo sebrudaksihkarvuohtaj. Ráddidus oajvvat juollodit 12 millijåvnå kråvnå Direktoratet for forvaltning og IKT (Difi) bargguj nannidum IKT-sihkarvuohtaj stáhta suorgen.