Elektrovnnalaš ID (eID) vehkiin ássit sáhttet sihkkaris vugiin logget buot almmolaš neahttabálvalusaide. Ráđđehus áigu bargat dan ovdii, ahte ođđa aktevrraid eID sáhttá geavahuvvot almmolaš neahttabálvalusain.

- Go ássit áigot geavahit almmolaš neahttabálvalusaid, sii fertejit identifiseret iežaset. Eanet ássit galget geavahišgoahtit eID, mas lea alla sihkarvuođadássi, vai almmolaš bálvalusaid digitaliseren jođálmuvvá. Ráđđehus áigu danin suovvat eanet priváhta aktevrraid fállat eID. Mii áigut maid ásahit nationála ID-koartta, man elektrovnnalaš ID doallá alla sihkarvuođadási, ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud dadjá.

Dán áigge geavahit lagabui 2,7 miljovnna ássi almmolaš čovdosa MinID, go sii loggejit almmolaš bálvalusaide. MinID sáhttá geavahuvvot eanaš bálvalusaid oktavuođas, maid dán áigge fállet, muhto dat ii leat doarvái sihkar, vai dainna sáhtášedje geavahit bálvalusaid, main lea earret eará persovdnasensitiiva sisdoallu. Dakkár bálvalusaid ássit sáhttet geavahit priváhta eID, maid Commfides ja Buypass fállet. Hálddahus- ja DGT-direktoráhtta lea dál almmuhan fálaldatgilvvu, mas gilvalit dakkár eID fállamis, mas lea alla sihkarvuođadássi ja mii geavahuvvo almmolaš neahttabálvalusaid oktavuođas.

Metier lea 2010 servodatekonomiija guorahallamis árvvoštallan, ahte servodatekonomiija seastá sullii njeallje miljárdda kruvnno logi jagis eID-prográmmain. Váldoseastu boađášii dan láhkai, ahte buorit eID-čovdosat addet stáhta doaimmahagaide vejolašvuođa ásahit buriid elektrovnnalaš bálvalusaid.

Loga ráđđehusa digitaliserenprográmma “På nett med innbyggerne” (girjedárogillii)

 

Hálijdi ienep elektråvnålasj ID fáladiddjijt

Elektråvnålasj ID (eID) mierkki sihkar sisiloggim almulasj næhttadievnastusájda viesádijda. Ráddidus sihtá eID ienep fálaldiddjijs gå udnásj galggi máhttet almulasj dievnastusájda aneduvvat.

- Jus galggi almulasj næhttadievnastusájt adnet de hæhttuji viesáda ietjasa identifiserit. Ienep viesáda hæhttuji eID:av alla sihkarvuodadásen adnuj válldet váj máhttep almulasj dievnastusájt ruvábut digitaliserit. Danen hálit ráddidus ienep priváhta eID-fálaldiddjijt. Galggap aj nasjonála ID-kårtåv dahkat elektråvnålasj ID:ajn alla sihkarvuodadásen, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud.

Uddni adni sulle 2,7 millijåvnå viesáda almulasj tjoavddusav MinID gå galggi almulasj dievnastusájda sisi loggit. MinID máhttá aneduvvat ienemus dievnastusájda ma uddni fálalduvvi, valla ij le nuoges sihkar duola dagu dievnastusájda ma persåvnåsuodjalimev gájbbedi. Dákkir dievnastusájda máhtti addne adnet priváhta eID:av Commfides ja Buypass. Háldadus- ja IKT-direktoráhtta le dal almodam gilppusav gånnå galggá fállat eID:av alla sihkarvuodadásen almulasj næhttadievnastusájda.

Metier le dahkam sebrudakøkonomalasj analyjsav jagen 2010 gånnå merustalli sebrudakøkonomalasj vuojtov eID-prográmman sulle nielje millijárda kråvnåjda lågev jage nalluj. Dá vuojto ienemus oassáj båhti danen gå buorre eID-tjoavddusij vuodon, máhtti stáhtalasj dåjma buorre elektråvnålasj dievnastusájt ásadit.

Lågå ráddidusá digitáliserimprográmmav ”På nett med innbyggerne” (girjjedárogiellaj).