96% ássiin leat hui duhtavaččat eallit ja bargat Norggas, ja leat hui unna erohusat ieš guđet guovlluin  Norggas. Dat boahtá ovdan jagi 2013 Ássiidiskkadallamis mii otne almmuhuvvui. Go buohtastahttá jagi 2010 ássiidiskkadallamiin, de leat eanet ja eanet ássit šaddagoahtán  duhtavaččat almmolaš bálvalusaiguin.    Ássit oaivvildit ahte sii dál ožžot buoret kvalitehta vearroruđaid ovddas go 2010.  Seammás leat olu dehálaš bálvalussurggiin buoridan munni.

-Lean ilus go oainnán ahte ássit ja geavaheaddjit šaddet  eanet ja eanet duhtavaččat almmolaš bálvalusaiguin. Geavaheddjiid oppalaš duhtavašvuohta lassána, ja sii leat hui duhtavaččat fágalaš gelbbolašvuođain, ahte bálvalusat leat olámuttos ja digitála bálvalusfálaldagaiguin. Iskkadallan čájeha ahte almmolaš bálvalusat eanet go ovdal ollašuhttet geavaheddjiid vuordámušaid. Mii vásihat maid ahte geavaheaddjit geat geavahit bálvalusaid leat duhtavaččabut go sii geat eai geavat bálvalusaid, cealká ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud.

Ássiidiskkadallan maid čájeha ahte almmolaš bálvalusain lea buorre kvalitehta, čuvvot lágaid ja njuolggadusaid ja fállet ássiide stuora válljenfriddjavuođa. Seammás oaivvildit ássit ahte almmolaš eiseválddit geavahit guhkes áiggi meannudit áššiid ja ohcamušaid, ahte resurssaid  sáhtašii geavahit beaktileappot, ahte skoviid lea váttis áddet ja deavdit ja ahte almmolaš eiseválddit galggašedje šaddat čeahpibun geavahit čielga ja áddehahtti giela.

-Iskkadallanbohtosat leat dehálaččat buoridit bálvalusaid ain eanet. Iskkadallan maiddái čalmmustahttá deháleamos osiid mat mielddisbuvttášedje eanet duhtavašvuođa, ja doaimmaid mat buoridit duhtavašvuođa ja mat eai daga dan. Dáinna vugiin sáhttá garvit dárbbašmeahttun resursageavaheami doaimmaide mat eai buvtte makkárge ávkki, dadjá ođasmahttinministtar.

Dá leat váldobohtosat:

• Ássit oaivvildit ahte sii ožžot buoret bálvalusaid vearroruđaid ovddas otne go jagi 2010
• Ássit oaivvildit ahte fálaldagat leat buorit dasa mii guoská bargui ja oahpahussii, oadjebasvuhtii, valáštallamii, kultuvrii ja bajásšaddamii
• Geavaheaddjit leat hui duhtavaččat álbmotgirjerájuin, mánáidgárddiin, Norgga girkuin ja fástadoaktárortnegiin
• Geavaheaddjit leat dál duhtavaččabut almmolaš digitála bálvalusaiguin go jagi 2010. Geavaheaddjit leat erenoamáš duhtavaččat álbmotgirjerájuin, allaskuvllain ja Loatnakássain. Politiija, Stáhta geaidnodoaimmahat, Duollodoaimmahat ja NAV leat ovdánan erenoamážit. 
• Ássit oaivvildit ahte dásseárvu Norggas lea sakka buorránan jagi 2010 rájes
• Rogaland ja Akershus ássit leat duhtavaččamusat iežaset gielddain. Sii geat ásset Romssas leat eanemus duhtameahttumat.
• Sii geat geavahit almmolaš bálvalusaid leat dábálaččat eanet duhtavaččat daid bálvalusaiguin maid sii geavahit, go sii geat eai geavat bálvalusaid. Dát guoská earret eará buohcceviesuide ja NAV:i.
• Ássit leat duhtameahttumat dasa mii guoská geainnuide, erenoamážit movt dat leat lágiduvvon sihkkelasttiide ja doaibmavádjegiidda.
  • Vuordináigi bálvalusaid dáfus lea hástalus fuolahus- ja dearvvašvuođabálvalussuorggis
  • Luohttámuš eiseválddiid roasso- ja katastrofahálddašeapmái ii leat nu nanus go jagi 2010  

Dehálaš kártet ássiid vásáhusaid
IKT ja hálddahusa direktoráhtta (Difi) lea čađahan Ássiidiskkadallama Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta ovddas. Hans Christian Holte, Difi direktevra oaivvilda ahte iskkadallan lea dehálaš kártet ássiid oainnuid hálddašeami birra.

-Ássiidiskkadallamis lea nana vuođđu go dasa leat 11 141 geavaheaddji searvan , ja dat addá mávssolaš dieđuid maid almmolaš eiseválddit ja gielddat sáhttet geavahit iežaset buoridanbarggus. Mii háliidat ahte buohkain galgá leat vejolašvuohta geahččat dán iskkadallama, ja danne mii dál almmuhat  loahppabohtosiid, muitala Difi-direktevra Hans Christian Holte.

Iskkadallama bohtosat gávdnojit www.difi.no neahttasiidduin. Doppe leat diehtomateriálat ja buohkain lea vejolaš guorahallat daid ja ráhkadit iežaset analysaid. Bajitdási, nationála iskkadallama loahppabohtosiid analysaid lassin almmuhuvvojit maiddái fylkkaid, gielddaid ja 23 gávpoga diehtomateriálat.

Ássiidiskkadallan:
IKT ja hálddahusa direktoráhtta (Difi) lea čađahan Ássiidiskkadallama Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta ovddas. Dákkár iskkadallan galgá čađahuvvot juohke nuppi jagi, ja dahkkui vuosttas geardde 2010:s. Iskkadallamis leat guokte oasi. Vuosttas oasis  – ássiidoasis galgá gávnnahit movt guđege áššit váikkuhit ássamii gielddain ja Norggas.  Nuppi oasis – geavaheddjiidiskkadallamis, leat geavaheaddjit stáhtalaš, gielddalaš ja fylkkagielddalaš ásahusain  mielde iskkadallamis. Ássiidiskkadallan lea sáddejuvvon badjel 30.000 soaittáhat geavaheddjiide miehtá riikka.

 

Årrojh vielie madtjeles byögkeles dïenesjigujmie

96 % årroejijstie leah madtjeles jieledh jïh årrodh Nöörjesne, jïh smaave joekehts dej ovmessie bieliej gaskem laantesne. Dam maahta vuejnedh Årrojegoerehtimmesne 2013 (Innbyggerundersøkelsen) mij bæjhkoehtamme sjïdti daan biejjien. Viertiestamme årrojegoerehtimmine 2010, dle madtjelesvoete byögkeles dïenesjigujmie åajvahkommes hijven jïh læsseneminie. Årrojh vienhtieh dah vielie kvaliteetem åadtjoeh skaehtiebeetnegi åvteste daelie goh 2010. Seamma tïjjen dle jienebh vihkeles dïenesjesuerkieh bueriedimmienuepieh utnieh.

- Manne geerjene vuejnedh årrojh jïh utnijh daamtajåbpoe vielie madtjeles dej dïenesjigujmie sjidtieh mejtie byögkelesvoete deellede. Utniji sïejhme madtjelesvoete læsseneminie, dah leah vielie madtjeles dejnie faageles maahtojne, ihke maahtoe stieresne jïh dejnie digitaale dïenesjefaalenassine. Goerehtimmie vuesehte byögkeles dïenesjh jeenjemosth utniji vuartoeh dåastoeh. Mijjieh aaj vuejnebe utnijh leah vielie madtjeles dïenesjigujmie goh dah mah eah dïenesjidie nåhtedh, orrestehtemeministere Rigmor Aasrud jeahta.

Årrojegoerehtimmien mietie, dle årrojh vienhtieh byögkelesvoete dïenesjh hijven kvaltiteeteste faalehte, leah laaki jïh njoelkedassi mietie jïh årroejidie stoerre veeljemefrijjevoetem vedtieh. Seamma tïjjen årrojh vienhtieh byögkelesvoete guhkies tïjjem nuhtjie aamhtesh jïh ohtsemh gïetedidh, vierhtieh maehtieh buerebelaakan åtnasovvedh, goerh leah geerve guarkedh jïh dievhtedh, jïh byögkelesvoete maahta buerebe sjïdtedh tjïelkebe gïelem nuhtjedh.

- Goerehtimmie lea vihkeles dan vijriesåbpoe bueriedimmiebarkoen gaavhtan. Dïhte aaj dejtie vihkielommes fåantojde vuesehte man åvteste madtjelesvoete læssene, ihke daajroem åådtje dej råajvarimmiej bïjre mah madtjelesvoetem lissiehtieh, jïh mah eah dam darjoeh. Naemhtie maahta ovdaerpies vierhtieåtnoem heerredidh råajvarimmide mah eah leah naan gaagne, orrestehtemeministere jeahta.

Daate lea dah åejviegaavnoeh:

• Årrojh vienhtieh dah buerebe dïenesjekvaliteetem åadtjoeh skaehtiebeetnegi åvteste daan biejjien goh 2010.
• Årrojh vienhtieh dah bööremes dïenesjh leah barkoen, ööhpehtimmien, jearsoesvoeten, gaarsjelimminen, kultuvren jïh byjjenimmiebyjresen sisnjeli.
• Utnijh leah gaajh madtjeles almetjegærjagåetine, maanagïertine, Nöörjen gærhkojne jïh vihtiesdåakterinie.
• Utnijh leah vielie madtjeles byögkeles digitaale dïenesjigujmie, goh jaepien 2010. Jeenjemes madtjeles lea utnijh almetjegærjagåetiegujmie, jïlleskuvligujmie jïh Lånekassine. Stööremes lissiehtimmie lea pollisesne, Staaten geajnoesuerkesne, Tollesuerkesne jïh NAVsne.
• Årrojh vienhtieh mïrrestalleme Nöörjesne lea sagke buerebe sjïdteme daelie goh 2010.
• Årrojh Rogalaantesne jïh Akershusesne lea jeenjemes madtjeles sijjen tjïeltine. Dah mah Tromsesne årroeh leah vaenemes madtjeles.
• Utnijh byögkeles dïenesjijstie leah åajvahkommes vielie madtjeles dïenesjigujmie mejtie nuhtjieh, goh årrojh mah eah naan dååjrehtimmiem dïenesjigujmie utnieh. Naemhtie gaskem jeatjah skïemtjegåetiejgujmie jïh NAVine.
• Årrojh leah vaenebe madtjeles geajnoejgujmie, guktie sjïehteladta dejtie mah sygkeldieh jïh almetjidie nåakebe funksjovnemaahtojne.
  • Vuertemetïjje dïenesjidie lea akte haesteme hokse- jïh healsoedïenesjidie.
  • Nåakebelaakan laejhtede guktie åejvieladtjh neavrojde jïh katastrofide gïetedieh mænngan 2010.

Vihkeles årroji dååjresh goerehtalledh
Direktovraate reeremasse jïh IKT (Difi) lea daam Årrojegoerehtimmiem tjïrrehtamme, maam Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente  (ORD) lea stilleme darjodh. Hans Christian Holte, Difin direktööre veanhta goerehtimmie lea vihkeles juktie goerehtalledh maam årrojh reeremen bïjre vienhtieh.

- Årrojegoerehtimmie lea joekoen nænnoes, 11 141 vaestiedæjjajgujmie, jïh aktem vyörtegs goerkesem vadta maam byögkeles etaath jïh tjïelth maehtieh nuhtjedh sijjen bueriedimmiebarkosne. Mijjieh sïjhtebe goerehtimmiem åehpiedehtedh gaajhkesidie, jïh dan åvteste bæjhkoehtibie gaajhkide illedahkide goh gaahpoeh daatah, Difi-direktööre Hans Christian Holte jeahta.

Illedahkh goerehtimmesne maahta daesnie gaavnedh, www.difi.no. Desnie daatah sijhtieh gaahpode årrodh guktie gåarede taallide veelelaakan goerehtidh jïh jïjtsh analysh darjodh. Lissine analyside illedahkijste nasjovnaale, bijjemes daltesisnie, sæjhta aaj goerehtimmeste åehpiedehtedh fylhkijste, regijovnijste jïh 23 staarijste.

Årrojegoerehtimmien bïjre:
Reeremen direktovraate jïh IKT (Difi) lea årrojegoerehtimmiem tjïrrehtamme Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenten åvteste. Edtja goerehtimmiem darjodh fïerhten mubpien jaepien, voestes aejkien 2010. Goerehtimmie lea göökte bieline. Bielie 1- årrojebielie bæjjese vaalta dejtie ovmessie vuajnojde guktie lea tjïeltesne jïh Nöörjesne årrodh. 2. bielesne – utnijegoerehtimmie, dle utnijh staateles, tjïelten jïh fylhkentjïelten darjoemijstie mah leah vaestiedæjjah. Goerehtimmiem seedteme vielie goh 30.000 vaestiedæjjide abpe laantesne.

 

Viesáda ienep dudálattja almulasj dievnoj

96 % viesádijs li dudálattja viessot ja årrot Vuonan, ja li smáv sieradusá iesjgeŋga rijkkaåsij gaskan. Dát åvddånboahtá viesátguoradallamis 2013 mij alomoduváj uddni. Boahtastahtedum viesátguordallamijn 2010 le duhtavuohta almulasj dievnoj buorre ja låpptånime. Viesádij mielas oadtju ienep kvalitehtav skáhttebiednigijs uddni gå majt oadtjun jagen 2010. Sæmmi båttå li moatten dievnnosuorgen buoredimmáhttelisvuoda.

- Lev dudálasj gå vuojnáv viesáda ja addne sjaddi ienep dudálattja daj dievnoj majt almulasjvuohta fállá. Addnij dábálasj duhtavuohta lassán, sij li ienep dudálattja fágalasj máhtudagájn, sadjihijn ja digitála dievnodálaldagájn. Guoradallam vuoset almulasj dievno ienebuv duosstu addnij vuorddemusájt. Vuojnnep aj addne li ienep dudálattja dievnoj gå da gudi e dievnojt ane, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud.

Viesátguoradallama milta viesádij mielas almulasjvuohta fállá dievnojt buorre kvalitehtajn, tjuovvu lágajt ja njuolgadusájt ja fálli viesádijda stuorra válljimmáhttelisvuodav. Sæmmi båttå viesádij mielas almulasjvuohta guhka ájgev adná giehtadalátjit ássjijt ja åhtsåmusájt, ressursa máhtti dåbmarapposit aneduvvat, sjiemá ælla dádjadahtte ja gássjela dievddet ja almulasjvuohta máhttá tjielggasap gielav adnet. 

- Guoradallam le ájnas joarkke buoredimbargguj. Dat vuoset aj ájnnasamos ássjijt lasse duohtavuohtaj, oadtjop máhtudagáv makkir dåjma lasedi duhtavuodav ja makkir dåjma e dav dagá. Navti máhttep binnedit dåsjedis resurssaanov dåjmaj gånnå ælla vájkkudusá, javllá ådåstuhttemminisstar.

Dá li ájnnasamos gávnnusa:

• Viesádij mielas oadtju buorep dievnnokvalitehtav skáhttebiednigijs uddni gå jagen 2010
• Viesádijn li buoremus gåvvå dievnojs bargon ja åhpadusán, oaggásvuodan, valástallamin, kultuvran ja bajássjaddambirrusin.
• Addne li riek dudálattja álmmukgirjjevuorkájn, mánájgárdijn, Vuona girkkujn ja stuovesdåktårijn.
• Addne li ienep dudálattja almulasj digitála dievnoj uddni gå jagen 2010. Addne li ienemusát dudálattja álmmukgirjjevuorkáj, allaskåvlåj ja Lånekassajn. Ienemus åvddånibme le politijan, Statens vegvesenijn, Tollvesenijn ja NAVan.
• Viesádij mielas la dasádus viehka buorep gå jagen 2010
• Viesáda Rogalandan ja Akershusan li ienemusát dudálattja suohkanijn. Da gudi Råmsån årru li binnemusát dudálattja.
• Addne almulasj dievnojs li ienep dudálattja dievnoj gå da gænna ælla åtsådallama dievnoj. Dát guosská duola dagu skihppijviesojt ja NAV.
• Viesáda li binnep dudálattja rahtij, hiebadahttemijn syhkaldiddjida ja ulmutjijda vuoledum doajmmamáhtukvuodaj.
  • Vuorddemájgge bessat dievnojda le hásstalus hukso- ja varresvuodadievnojda
  • Luohtádus almulasjvuoda vuorrádis- ja hiehtedåmadibmáj le binnedum jages 2010.

Ájnas guoradallat viesádij åtsådallamijt
Háldadime ja IKTa direktoráhtta (Difi) tjadát viesátguoradallamav, vidnojn Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartementas (FAD). Difia direktøra, Hans Christian Holte mielas la guoradallam ájnas dádjadahtátjit viesádij vuojnov háldadimes.

- Viesátguoradallam le riek nanos 11 141 vásstediddjij, ja vaddá ájnas dádjadusáv mij máhttá aneduvvat almulasj etáhtajs ja suohkanijs buoredimbargon. Sihtap guoradallamav sadjihin biedjat juohkkahattjajda, ja dan diehti uddni båhtusijt biedjap rabás dáhtán, subtsas Difi-direktørra Hans Christian Holte.

Guoradallama båhtusa biejaduvvi dási: www.difi.no. Danna sjaddá dáhtátjoahkke rabás vaj la máhttelis tjiegŋodit tállatjoahkkáj ja ietjas analyjsajt dahkat. Duodden analyjsajda båhtusijs nasjonála, bajepdásen, biejaduvvi aj åvddånbuktema fylkajs, guovlojs ja 23 stádajs.

Viesátguoradallama birra:
Háldadime ja IKTa direktoráhtta (Difi) le tjadádam viesátguoradallamav vidnujn Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementas. Guoradallam galggá tjadáduvvat juohkka nuppát jage, vuostasj bále lij jagen 2010. Guoradallamin li guokta oase. Vuostasj oasse – viesátoasse vuojnná duov dáv dilev gåktu la suohkanijn ja Vuonan årrot. Nuppát oasen – addneguoradallamin stáhta, suohkana ja fylkkasuohkana dåjma li vásstediddje. Guoradallam rájaduvvá badjel 30.000 vásstediddjijda ålles lándan.