Govdafierpmádaga, digitála oassálastima,  alla ovdánahttojuvvon DGT-gelbbolašvuođa ja ealáhuseallima digitaliserema áŋgiruššan leat oasit mat galget ovddidit árvoháhkama ja gilvonávccaid. Dat boahtá ovdán Norgga digitála agendas: DGT ovdáneami ja árvoháhkama váste,  stuoradiggedieđáhusas, man ráđđehus ovdanbuvttii odne. 

- DGT addá árvoháhkama ja ovdáneami buot ealáhusaide ja muđui ge servodahkii. Dutkkus čájeha ahte DGT ja interneahtta geavaheapmi  lea vuođđun 50 proseantta Eurohpá buvttadanmuni ovdáneapmái. Ulbmilaš DGT geavaheapmi lea mearrideaddji boahtteáiggi barggolašvuhtii ja ekonomalaš ovdáneapmái. Ráđđehus áigu danin váikkuhit dasa ahte norgga servodat ávkkástallá ja váldá atnui buot vejolašvuođaid maid DGT addá, lohká ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud. 

Ráđđehus áigu ahte Norga galgá gullat digitála bálvalusaid njunuš márkaniid searvái. Sihke priváhta ja almmolaš bálvalusfállit galget diehtit ahte sii jokset olles álbmoga iežaset digitála fálaldagaiguin. Ráđđehus láhčá dili dasa ahte šaddá eambbo jearru digitála bálvalusaide go sihkkarastá oažžun láhkái govdafierpmádaga ja álbmogii vuđolaš digitála gelbbolašvuođa.

- Mis galgá maid leat ollislaš digitaliserejuvvon almmolaš suorgi ja ealáhuseallin mas gávppit doaimmahuvvojit digitálalaččat. Jus dan galgat olahit, de ferte mis leat oažžun láhkai doarvái DGT-gelbbolašvuohta. Dán galgat mii olahit buriin kapasitehtain ja kvalitehtain buot DGT-oahpu osiin, lohká Aasrud.  

Muhtun ambišuvnnat ráđđehusas:

Buohkaide galgá  govdafierpmádat leat oažžun láhkai ja buohkat galget hálddašit digitála bálvalusaid
Dieđáhusas duođaštuvvo ahte digitála oassálastin lea gilvoovdamunni Norgii. Dat addá márkana digitála gálvvuide ja bálvalusaide, sihke almmolaš  ja kommersiála. Odne váilu 270000 norgalaččas neahtta. Ráđđehus áigu dan logu unnidit beliin. Buohkain galgá leat govdafierpmádatfálaldat mas lea vuđolaš buorre kvalitehta. Sihkkarasten dihte govdafierpmádat huksemiid guovlluide mat kommersiálat eai leat gánnáhahtti,  várre ráđđehus  unnimusat 150 miljovnna ruvnno jahkásaččat dasa.   

Áigu ovddidit ealáhuseallima digitála gávpeproseassaid
Ráđđehusa ulbmil lea ahte mis galgá leat eanemus lági mielde digitála ealáhuseallin. Ráđđehus áigu láhčit dili dasa ahte digitála čovdosat galget buoridit gávpeproseassaid ja rádjerasttideaddji gávppašeami. Stáhta áigu ieš leat njunnošis ovdánahttime almmolaš digitála čovdosiid ássiide, organisašuvnnaide ja ealáhuseallimii. Molssaeaktun reaidaruđaide galget geavaheddjiin leat effektiiva, elektrovnnalaš máksinčovdosat.    

Áŋgiruššá earenoamášgelbbolašvuođa ja profešuvdnaoahpuid
DGT oahput fertejit reflekteret boahtteáiggi dárbbuid dan sadjái go otná dilálašvuođa. Norga dárbbaša erenoamážit váldogelbbolašvuođa informatihkas ja fágaidgaskasaš oahpuin mas informatihkka lea oassin. Ráđđehus áigu earret eará kártet hehttehusaid mat leat čadnon DGT-oahpuid rekrutteremii, kártet boahtteáiggi gelbbolašvuođadárbbuid ja láhčit dili nu ahte šaddá álkis ja effektiiva rekrutteren dárbbašlaš bargofámus olgoriikkas. DGT lea maiddái dehálaš buot fidnooahpuid vuođđooahpus ja joatkkaoahpus. Ráđđehus áigu maid nannet DGT-gelbbolašvuođa dehálaš profešuvdnaoahpuin, nugo ovdamearka dihte fuolahusas.     

Ráđđehus áigu ráhkadit našunála strategiija DGT- DjO:i. Ráđđehus áigu geahččalit ortnega almmolaš suorggis mas ph.d várrejuvvo DGT:i. Ortnet ásahuvvo ealáhus- ph.d- ortnega minstara mielde.

Áigu luvvet almmolaš dieđuid
Ráđđehus áigu ahte almmolaš dieđut ja digitála sisdoallu mat leat almmolaččat ruhtaduvvon, galget  buohkaide leat olámuttos. Ráđđehus dieđiha ahte áigot geahčadit almmolašvuođalága njuolggadusaid dieđuid viidáset geavaheami haddemiid birra. Ráđđehus áigu ovddidit ahte ráhkaduvvojit ođđa bálvalusat, eambbo rabas almmolaš diehtovugiiguin, oažžut ođđa vugiid demokráhtalaš dárkkástussii ja effektiviseret almmolaš suorggi.  

DGT ja dálkkádat
Ráđđehus áigu boahtteáiggis láhčit dili nu gohčoduvvon “ruoná DGT:i” vai energiijageavaheapmi ja luoitimat mat leat čadnon DGT buvttadeapmái ja geavaheapmái geahpeduvvojit. Ráđđehus áigu maiddái bargat dan ala ahte molsut fysalaš buktagiid mat luitet ollu dálkkádatgássaid, digitála molssaeavttuiguin main leat unnán dahje eai obanassiige luoitimat. Ráđđehus áigu ulbmilaš DGT geavahemiin geahpedit energiijageavaheami, materiálageavaheami ja luoitimiid ovdamearkka dihte fievrridan-, gálvogávppašan- ja árbevirolaš industriijasurggiin. 

• Norgga digitála agenda - DGT ovdáneami ja árvoháhkama váste (Sd. Dieđáhus 23 (2012–2013))
• Loga visot stuoradiggedieđáhusa birra www.regjeringen.no/digitalagenda

 

IKT-råajvarimmie edtja aarvoesjugniedimmiem jïh sjïdtemem vedtedh

Råajvarimmie gamtebaantesne, digitaalelaakan meatan årrodh, avanserte IKT-maahtoe jïh digitaliseradimmie jieliemisnie leah naakede destie mij edtja aarvoesjugniedimmiem jïh gaahtjemefaamoem evtiedidh. Dam vuajna stoerredigkiebïevnesisnie Digital agenda for Norge: IKT for vekst og verdiskaping, maam reerenasse böökti daan biejjien.

-IKT aarvoesjugniedimmine jïh sjïdteminie viehkehte, gaajhkine jielieminie jïh abpe siebriedahkesne. Akten goerehtimmien mietie, dle 50 prosenth dehtie  produktiviteetesjïdtemistie Europesne leah dannasinie IKT’e jïh gaskeviermie åtnasuvvieh. Akte ulmiestuvreme åtnoe IKT’ste sæjhta eevre vihkeles årrodh fasseldæmman båetijen aejkien, jïh ekonomeles sjïdtemen gaavhtan. Reerenasse sæjhta dan åvteste viehkiehtidh guktie dïhte nöörjen siebriedahke nuhtjie jïh åtnose vaalta gaajhkide dejtie nuepide mejtie IKT vadta, orrestehtemeministere Rigmor Aasrud jeahta.

Reerenasse sæjhta Nöörje edtja akte dejstie bööremes maarkedistie årrodh digitaale dïenesjidie. Dovne privaate jïh byögkeles dïenesjefaalehtæjjah edtjieh daejredh dah gaajhkide årroejidie jeksieh sijjen digitaale faalenassigujmie. Gosse håksa årrojh gamtebaantem jïh dam vihkielommes digitaale maahtoem åadtjoeh, dle reerenasse sjïehteladta ihke jienebh digitaale dïenesji mietie gihtjieh.

- Mijjieh edtjebe aaj aktem ellies-digitaliseradamme byögkeles suerkiem utnedh, jïh aktem jielemem mij bovride digitaalelaakan jåhta. Jis edtja dam buektiehtidh dle tjoerebe jïjnjem IKT-maahtoem åadtjodh. Dam edtja buektiehtidh hijven barkoefaamoen jïh kvaliteeten tjïrrh gaajhkine bieline IKT-ööhpehtimmeste, Aasrud jeahta.

Daate lea naaken dejstie  reerenassen syjhtedassijste:

Gaajhkesh edtjieh gamtebaantem åadtjodh jïh digitaale dïenesjh haalvedh
Bïevnese nænnoste akte gaahtjemeaevhkie Nöörjese gosse gellie almetjh leah meatan digitaalelaakan. Dellie aktem maarkedem åådtje digitaale vaarojde jïh dïenesjidie, dovne byögkeles jïh kommersijelle. Daan biejjien 270 000 nöörjen almetjh eah leah nedtesne. Reerenasse sæjhta daam taallem juekedh. Gaajhkesh edtjieh aaj aktem gamtebaantefaalenassem utnedh mij lea eensi hijven kvaliteeteste. Juktie vijriedimmiem gamtebaanteste hoksedh dejnie dajvine mah eah leah kommersijelle ekonomeles, dle reerenasse unnemes 150 mill. kråvnah lyjke fïerhten jaepien.

Sæjhta digitaale sïelteprosessh jieliemisnie evtiedidh
Reerenassen ulmie lea mijjieh edtjebe aktem jielemem utnedh mij åajvahkommes lea digitaale. Reerenasse sæjhta digitaale vuekide sjïehteladtedh juktie sïelteprosesside jïh åesiestimmiem raasti dåaresth aelhkebelaakan darjodh. Staate sæjhta jïjtje guvhkiehtæjjine årrodh, jïh byögkeles digitaale vuekieh evtiedidh mah leah årroejidie, siebride jïh jieliemasse stuvreme. Utnijh edtjieh radtjoes, elektrovneles maeksemeöörnegh utnedh goh akte alternatijve tjïelke beetnegidie.

Sjïere maahtoem jïh profesjovneööhpehtimmiem dåårje  
Ööhpehtimmieh IKT’en sisnjelen tjuerieh båetijen aejkien daerpiesvoeth vuesiehtidh sijjeste guktie lea daan biejjien. Nöörje joekoen maadthmaahtoem daarpesje informatihken jïh dåaresthfaageles ööhpehtimmiej sisnjeli, gusnie informatihke meatan. Reerenasse sæjhta gaskem jeatjah heaptoeh goerehtalledh mah leah ektiedamme dåårrehtæmman IKT-ööhpehtimmide, goerehtalledh maahtoedaerpiesvoetem båetijen aejkien jïh sjïehteladtedh  guktie gåarede aelhkieslaakan jïh radtjoeslaakan daerpies barkoefaamoem  ålkoelaanteste dåårrehtidh. IKT aaj vihkeles maadthööhpehtimmesne jïh jåarhkeööhpehtimmesne gaajhkide barkoedåehkide. Reerenasse sæjhta IKT-daajroem nænnoestehtedh vihkeles profesjovneööhpehtimmine, vuesiehtimmien gaavhtan hoksen sisnjelen.

Rererenasse sæjhta aktem nasjovnaale strategijem darjodh IKT-DjØ’se. (Dotkeme jïh Ööhpehtimmie, daaroen FoU) Reerenasse sæjhta aktem öörnegem pryövedh ph.d’ine, mij edtja bieljiemïerhkeldh årrodh IKT’se byögkeles suerkesne. Sæjhta öörnegem tseegkedh akten maallen mietie jieleme-ph.d.-öörnegistie.

Sæjhta byögkeles daatah luejhtedh
Reerenasse sæjhta byögkeles daatah jïh dïhte digitaale sisvege mejtie byögkelesvoete maakseme, edtjieh vielie gaavnoes årrodh gaajhkesidie. Reerenasse bïeljele dah njoelkedassh byögkelesovetelaakesne åasabïejemen bïjre daatijste mejtie edtja vijriesåbpoe nuhtjedh, dejtie sæjhta vuartasjidh. Gosse jienebh ræhpas, byögkeles daatavuekieh åtna, dle reerenasse sæjhta orre dïenesjh evtiedidh, orre  vuekiejgujmie viehkiehtidh  juktie demokrateleslaakan gïehtjedidh, jïh bygkeles suerkiem radtjoestidh.

IKT jïh klijma
Reerenasse sæjhta tïjjen åvtese sjïehteladtedh disse mij gohtjesåvva «kruana IKT» juktie energijeåtnoem jïh luejhtiemidie giehpiedidh mah lea IKT’en dorjemassese jïh åtnose ektiedamme. Dïhte sæjhta aaj barkedh orre dorjesh åadtjodh sijjeste dejtie fysiske dorjesidie mah jïjnjem klijmagaassijste luejhtieh, digitaale alternatijvigujmie mah smaave jallh eah naan luejhtemh utnieh. Akten ulmiestuvreldh åtnoen tjïrrh IKT’ste, reerenasse sæjhta energijeåtnoem, materijelleåtnoem jïh luejhtemem giehpiedidh, vuesiehtimmien gaavhtan skovhte-, vaaroeåesiestimmie- jïh aerpievuekien industrijesuerkiej sisnjeli.

• Digital agenda for Norge - IKT for vekst og verdiskaping (Meld. St. 23 (2012–2013))
• Lohkh gaajhkem stoerredigkiebïevnesen bïjre daesnie www.regjeringen.no/digitalagenda

 

IKT vuorodibme galggá árvvoháhkuhimev ja åvddånimev vaddet.

Vuorodibme gåbddåbátten, digitála oassálasstemin, dárkkelis IKT-máhtudagán ja digitálisermin æládusiellemin galggi åvdedit árvvoháhkuhimev ja gilposfámov. Dát åvddånboahtá stuorradikkediedádusán Digital agenda for Norge: IKT for vekst og verdiskaping, majt ráddidus uddni åvddånbuvtij.

- IKT oassálasstá árvoháhkuhibmáj ja åvddånibmáj divna æládusájn ja sebrudagán. Avta guoradallam milta máhttá 50 prosenta åvddånimes buvtadimen Europan tjanáduvvat adnuj IKTas ja internehtas. Ulmmelasj adno IKTas sjaddá ájnas boahtteájge bargos ja ekonomalasj åvddånahttemis. Ráddidus sihtá dan diehti oassálasstet vaj vuona sebrudahka ávkástallá ja adná divna máhttelisvuodajt majt IKTa vaddá, javllá åvddånahttemminisstar Rigmor Aasrud.

Ráddidus sihtá Vuodna galggá liehket dajs åvdemus márnánijs digitála dievnojda. Sihke priváhta ja almulasj dievnnofáladiddje galggi diehtet sij jåksi ålles álmmugij sijá digitála fálaldagáj. Ráddidus ájggu hiebadahttet vaj sjaddá lasse dárbbo digitála dievnojs, nanos besalvisá baktu gåbddåbáddáj ja nanos vuodulasj digitála máhtudagá baktu álmmugin.

- Miján galggá aj liehket ålles digitaliseridum almulasj suorgge ja æládusiellem mij dåjmat oassásijt digitalalattjat. Vaj galggap dáv nahkat viertti miján liehket IKT-máhtudahka. Dáv galggap åttjudit buorre máhtudagájn ja kvalitehtajn ålles IKT-åhpadusán, javllá Aasrud.

Dá li nágina ráddidusá rahtjamijs:

Divna galggi  bessat gåbddåbáddáj ja buktet digitála dievnoj
Diedádus tjuottjot gåbdå digitála oassálasstem le gilposánsso vuodnaj. Dát vaddá márnánav digitála gálvojda ja dievnojda, sihke almulattja ja kommersialalattjat. Uddni li 270000 vuonarijkaga gudi ælla internehtan. Ráddidus ájggu juohket dáv lågov guoktáj. Juohkkahattjan galggá liehket gåbddåbáddefálaldahka dåhkkidahtte kvalitehtajn. Sihkarahtátjit gåbddåbáddebargov guovlujn ma ælla ruhtalattjat mávsánisá ráddidus juollot binnemusát 150 millijåvnå juohkka jage.   

Sihti åvdedit digitála vidnudakprosessajt æládusiellemin
Ráddidusá ulmme le miján galggá nav guhkás gå máhttelis liehket digitála æládusiellem. Ráddidus sihtá hiebadit digitála tjoavddusijt dåbmarap vidnudakprosessajda ja rádjárasste vuobddemij. Stáhtta sihtá iesj åvddån mannat åvddånahttet almulasj digitála tjoavddusijt viesádijda, organisasjåvnåjda ja æládusiellemij. Addne galggi oadtjot dåbmaris, elektråvnålasj máksemtjoavddusijt rudáj máksema sadjáj.  

Vuorodi sierramáhtudagáv ja virggeåhpadusájt
Åhpadusá IKTan vierttiji vuosedit boahtteájge dárbov ienni gå udnásj dilev. Vuodna dárbaj sierraláhkáj guovddamáhtudagáv informatihkan ja fágajgasskasasj åhpadusájn gånnå informatihkka le oasse. Ráddidus sihtá duola dagu guoradallat hieredimijt tjanádum rekrutterimij IKT-åhpadusájda, guoradallat máhtudakdárbov boahtteájgen ja hiebadahttet álkkes ja dåbmaris rekrutterigij dárbulasj barggijs ålggorijkas. IKT le aj ájnas vuodoåhpadusán ja joarkkaåhpadusán divna barggojuohkusijn. Ráddidus sihtá aj nannit IKT-máhtudagáv ájnas virggeåhpadusájn, duola dagu huksovirgijn.

Ráddidus ájggu dahkat nasjonála strategijav IKT-FoUaj. Ráddidus ájggu gæhttjalit årnigav ph.d.ajn mierredum IKTan almulasj suorgen. Årnik ásaduvvá æládus-ph.d.a milta. 

Sihti luojttet almulasj diedov
Ráddidus sihtá almulattjan dahkat juohkkahattjajda almulasj diedov ja digitála sisanov mij le almulattjat ruhtaduvvam. Ráddidus diedet sjaddá tjadádit njuolgadusájt almulasjvuodalágan hattij birra diedojs ma galggá iehtjádijs aneduvvat. Ienep rabás, almulasj diedoj baktu sihtá ráddidus åvdedit åvddånahttemav ådå fálaldagájs, oassálasstet ådå vuogij demokráhtalasj dárkestimibmáj ja dåbmarap almulasj suorggáj.

IKT ja dálkádahka
Boahtteájgen ájggu ráddidus hiebadahttet gåhtjos “ruodná IKT” binnedittjat fábmoanov ja luojttalimev  tjanádum buvtadibmáj ja adnuj IKTas. Sihtá aj barggat målsudittjat gávnijt ma luojttali ållo dálkádakgássav, digitála nævoj gånnå li binná jali vargga ælla luojttalime. Ulmmelasj ano baktu IKTas sihtá ráddidus binnedit fábmoanov, materiállaanov ja luojttalimev duola dagu fievrro-, gálvvovuobddem- ja dábálasj industrisuorgijn.

• Digital agenda for Norge - IKT for vekst og verdiskaping (Meld. St. 23 (2012–2013))
• Lågå gájkka stuorradikkediedádusá birra dáppe www.regjeringen.no/digitalagenda