Ođđa stivra - Gáldu Álgoálbmotvuoigatvuođaid Gelbbolašvuođaguovddážis
Historjjálaš arkiiva
Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II
Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta
Preassadieđáhus | Almmustahtton: 21.02.2013 | Maŋimuš ođasmahttojuvvon: 25.02.2013
Ođasmahttin- hálddahus- ja girkodepartemeanta ja Sámediggi leaba nammadan ođđa stivrra Gáldu -Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddážii. Ođđa stivra nammaduvvo njukčamánu 1.b.2013 rájes áigodahkii mii bistá golbma jagi.
Ođasmahttin- hálddahus- ja girkodepartemeanta ja Sámediggi leaba nammadan ođđa stivrra Gáldu -Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddážii. Ođđa stivra nammaduvvo njukčamánu 1.b.2013 rájes áigodahkii mii bistá golbma jagi.
Ođđa stivrras leat mielde:
- Ing-Lill Pavall, Nordlándda boazodoalloagronoma (stivrajođiheaddji)
- Lars Magne Andreassen, Árran julevsámi guovddáža direktevra
- Bjørg Evjen, Romssa Universitehta professor
- Johan Strömgren, Sámi allaskuvlla allaskuvlalektor
- Arne Johan Ijäs, Sámi allaskuvlla vuosttašlektor
Várrelahtut
- Stener Ekern, vuosttaš amanueansa, Norgga olmmošvuoigatvuođa guovddáš
- Elisabeth Nutti, Siellakvuona suohkana ráđđeolmmái
Gáldu – Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš, ásahuvvui Guovdageidnui 2002:s.
Gelbbolašvuođaguovddáš lea fágalaš iešheanalis ásahus man ulbmil lea lasihit máhtolašvuođa ja áddejumi álgoálbmotvuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid birra. Guovddáš galgá čohkket, láhčit ja gaskkustit dieđuid ja dokumentašuvnna álgoálbmotvuoigatvuođaid birra, riikka ja riikkaidgaskasaš dásis, dát sáhttet leat nugo ovdamearkka dihte skuvllat, eaktodáhtolaš organisašuvnnat ja eiseváldit.
Olmmošvuoigatvuođaid 1999 doaibmaplánas evttohuvvui álgoálbmot vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáža ásaheapmi Davvi-Norgii. Stoltenberg I - ráđđehus mearridii 2001:s ahte gelbbolašvuođaguovddáš galgá ásahuvvot Guovdageidnui. Ráđđehus dalle deattuha ahte guovddáš sáhttá ávkkástallat ja nannet sámi máhttobirrasiid Guovdageainnus, ja ahte guovddáža galget álgoálbmogat ieža ovddidit ja jođihit.
Ådå stivrra Gáldon – Álggoálmmugij riektáj máhtudakguovdásj
Ådåsmahttem- háldadus- ja girkkodepartemænnta ja Sámedigge li ådå stivrav nammadam Gállduj – Álggoálmmugij riektáj máhtudakguovdásj. Ådå stivrra nammaduvvá sjnjuktjamáno 1. biejve rájes gålmå jahkáj.
Ådå stivra ájrrasa li:
- Ing-Lill Pavall, boatsojsujttoagronoma Nordlándan (stivrrajådediddje)
- Lars Magne Andreassen, Árran julevsáme guovdátja direktørra
- Bjørg Evjen, Råmså universitehta professor
- Johan Strömgren, Sáme allaskåvlå allaskåvllålektor
- Arne Johansen Ijäs, Sáme allaskåvlå allaskåvllålektor
Sadjásasj ájrrasa:
- Stener Ekern, Norsk senter for menneskerettigheter vuostasjamanuenssa
- Elisabeth Nutti, Siellága suohkana háldadusoajvve
Gáldu – Álggoálmmugij riektáj máhtudakguovdásj, Guovddagæjnon ásaduváj jagen 2002.
Máhtudakguovdásj le fágalattjat iesjrádálasj ásadus man ulmme le lasedit máhtudagáv ja duodastimev álggoálmmugij riektáj gáktuj nasjonálalattjat ja rijkajgasskasattjat. Guovdátja ulmmejuohkusa li gájka gudi álggoálmmugij riektájs berusti nasjonálattjat ja rijkajgasskasattjat dagu skåvlå, luojvoj organisasjåvnå, almulasj ásadusá ja oajválattja.
Álggoálmmugij riektáj máhtudakguovdátja ásadibme Nuortta-Vuonan oajvvaduváj Almasjrievtesvuodaj doajmmaplánan jagen 1999. Stoltenberg I-ráddidus mierredij jagen 2001 jut guovdásj galgaj Guovddagæjnnuj ásaduvvat. Dalloj ráddidus dættodij guovdásj luluj ávkkit ja nannit sáme máhtudakbirrasijt Guovddagæjnon, ja jut guovdásj galgaj álggoálmmugijs dåjmaduvvat ja åvddånahteduvvat.
Orre ståvroe Gáldusne –Aalkoealmetjereaktaj maahtoejarnge
Orrestehteme- reereme- jïh gærhkoedepartemeente jïh Saemiedigkie leah aktem orre ståvroem Gálduse nammoehtamme – Aalkoealmetjereaktaj maahtoejarnge. Dïhte orre ståvroe faamoem åådtje njoktjen 1.b. raejestejïh akten boelhkese mij golme jaepieh vaasa.
Dennie orre ståvrosne:
- Ing-Lill Pavall, båatsoeburriej agronovme Nordlaantesne (ståvroen åvtehke)
- Lars Magne Andreassen, Árran julevsaemien jarngen direktööre
- Bjørg Evjen, professovre Tromsøn Universiteetesne
- Johan Strömgren, jïlleskuvlelektovre Saemien jilleskuvlesne
- Arne Johansen Ijäs, voesteslektovre Saemien jïlleskuvlesne
Sæjjasadtjelïhtsegh
- Stener Ekern, voestesamanuensise Nöörjen jarngesne aalkoealmetjereaktide
- Elisabeth Nutti, raerieålma Salangen tjïeltesne
Gáldu - Aalkoealmetjereaktaj maahtoejarnge, tseegkesovvi Guovdageaidnusne jaepien 2002.
Maahtoejarnge akte faageles jïjtjeraarehke institusjovne man ulmie lea daajroem jïh goerkesem lissiehtidh aalkoealmetji reaktaj jïh saemien reaktaj bïjre. Jarnge edtja tjöönghkedh, sjïehteladtedh jïh bïevnesh jïh vihtiestimmieh bïeljelidh aalkoealmetjereaktaj bïjre nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale. Jarngen ulmiedåehkieh leah gaajhkesh mah daajroem ohtsieh aalkoealmetjereaktaj bïjre nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale, goh skuvlh, jïjtjevyljehke siebrieh, byögkeles institusjovnh jïh åejvieladtjh.
Raeriesti aktem maahtoejarngem aalkoealmetji reaktide Noerhte-Nöörjesne tseegkedh Dahkoesoejkesjisnie almetjereaktide 1999. Jaepien 2001 Stoltenberg I-reerenasse sjæjsjali dam maahtoejarngem Guovdageaidnusne tseegkedh. Dellie reerenasse leavloem bïeji jarnge sïjhti aevhkiem åadtjodh jïh nænnoestehtedh dejtie saemien daajroebyjresidie Guovdageaidnusne, jïh aalkoealmetjh edtjin jïjtje jarngem evtiedidh jïh stuvredh.