Ráđđehus viiddida dán jagi sámi ofelašortnega njealját ofelaččain. Lassin vel ovttain nuorain sáhttet sámi ofelaččat galledit eambbo skuvllaid miehtá riikkas dieđuiguin sámi kultuvrra ja servodatdilálašvuođaid birra. Mihttomearri lea juohkit dieđuid ja buoridit miellaguottuid sámi álbmoga guovdu.

- Ofelašortnet lea bures lihkostuvvon ja bivnnuhis doaibma mainna joksá dáčča nuoraid dieđuiguin sápmelaččaid birra. Mun lean danin ilus go mii dál viiddidit dán ortnega, vai eambbogat sáhttet oažžut dieđuid sápmelaččaid ja sámi dilálašvuođaid birra. Mus lea stuora jáhkku dasa ahte eanet máhttu sáhttá váidudit ovdagáttuid, dadjá sámeministtar Rigmor Aasrud.

Sámi ofelaččat leat iešguđetge sámi guovlluid nuorat. Nuorat válljejuvvojit jahkásaččat ohcanvuoru vuođul, ja ođđa ofelaččat almmuhuvvojit sámi festiválas Márkomeanus suoidnemánus. Sámi allaskuvla hálddaša ofelašortnega ja dan ruhtada Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta.

Dássážii leat golbma ofelačča mátkkoštan fárrolaga galledit skuvllaid. Viiddidemiin njealját ofelaččain, de sáhttet sii mátkkoštit guovtti joavkkus ja dasto ollet galledit mihá eanet skuvllaid go ovdal.

Duogáš
Sámi ofelaččaid ortnet álggahuvvui geahččalanprošeaktan 2004:s ja 2008 rájes šattai bissovaš doaibman. Prošeavtta jurdda lei ahte sámi nuorat galget gaskkustit máhtu iežaset árgabeaivvi birra njuolggo gulahallamis eará nuoraiguin. Ofelaččat galledit skuvllaid, organisašuvnnaid ja servviid miehtá riikkas muitalit sámi kultuvrra ja servodatdilálašvuođaid birra áigodagas mii bistá ovtta jagi.

Ofelašortnet árvvoštallojuvvui 2007:s ja árvvoštallojuvvui leat hui bures lihkostuvvon prošeaktan. Sihke oahpaheaddjit, oahppit ja ofelaččat ieža oaivvildedje ahte konseapta doaimmai bures ja lei hui ávkkálaš.

Loga eambbo Sámi allaskuvllas Sámi ofelaččaid birra

 

Saemien tsïegleöörnege væjrene

Reerenasse öörnegem saemien tsïegligujmie væjrene daan jaepien aktine njealjadinie tsïegline. Aktine vielie noerine dåehkesne, dle dah saemien tsïeglh maehtieh jienebh skuvlh vaaksjodh bïjre jarkan laantesne, jïh saemien kultuvren jïh siebriedahken bïjre bievnedh. Ulmie lea daajroem geerjehtidh jïh vuajnojde bueriedidh saemiej bïjre.

- Vååjneme tsiegleöörnege akte hijven jïh lyjhkedihks råajvarimmie orreme, juktie nöörjen noerh saemiej bïjre bievnedh. Manne dan åvteste geerjene ihke mijjieh öörnegem vijriedibie, guktie bïevnesh saemiej jïh saemien tsiehkiej bïjre maehtieh jieniebidie båetedh. Manne ojhte vïenhtem lissiehtamme daajroe sæjhta båajhtoeh vuajnoeh giehpiedidh, saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.

Dah saemien tsïeglh leah noerh dejstie ovmessie saemien dajvijste. Dah noerh veeljesuvvieh akten ohtsemen mænngan fïerhten jaepien, jïh dennie saemien festivaalesne Márkomeannu snjaltjen, sæjhta dejtie orre tsieglide åehpiedehtedh. Tsïegleöörnege reeresåvva Saemien jilleskuvleste, jïh Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente öörnegem maaksa.

Daan mearan dle golme tsïeglh ektesne minneme juktie skuvlide vaaksjodh. Gosse aktine njealjadinie tsïegline væjrene, dle maehtieh göökti göökti mïnnedidh, jïh dan åvteste jienebh skuvlh vaaksjodh goh aarebi.

Våarome
Daate öörnege saemien tsïegligujmie eelki goh akte pryövenasseprosjekte jaepien 2004, jïh 2008 raejeste akte tjåadtjoen råajvarimmie sjïdti. Dïhte åssjaldahke dejnie prosjektine lij saemien noerh edtjieh daajroem buektedh sijjen aarkebiejjien bïjre, ryøktesth jeatjah noeride. Tsïeglh skuvline, åårganisasjovnine jïh siebrine minnieh abpe laantesne, juktie saemien kultuvren jïh siebriedahken bïjre bievnedh aktem jaepiem.

Tsiegleöörnege vuarjasjamme sjïdti 2007, jih dellie tjielkesti daate lij akte joekoen hijven prosjekte. Dovne lohkehtæjjah, learohkh jïh tsïeglh jïjtje vienhtin daate öörnege lij hijven jïh lij gaajh nuhteligs.

Lohkh vielie Saemien tsïegli bïjre Saemien jïlleskuvlesne

 

Sáme oahpestiddjeårnik stuoreduvvá

Ráddidus stuoret årnigav sáme oahpestiddjij dá jage nælját oahpestiddjijn. Duodde nuorajn juohkusin máhtti sáme oahpestiddje guossidit ienep skåvlåjt rijkav birra diedujn sáme kultuvra ja sebrudakdilij birra. Ulmme le diedov oabllot ja buoredit vuojnov sáme álmmuga birra.

- Oahpestiddjeårnik le vuorbástuvvam ja le læhkám mielagiddis doajmma jåvsåtjit vuona nuorajt diedoj sámij birra. Lav dan diehti ávon gå dal stuoredip årnigav, vaj diedo sámij ja sámij dile birra máhttá jåksåt ienep ulmutjijt. Mån nannusit jáhkáv lasse diehto binnet åvddågáttojt, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud.

Sáme oahpestiddje li nuora dajs moadda sáme guovlojs. Nuora válljiduvvi juohkka jage åhtsåmprosessa maŋŋela, ja ådå oahpestiddje oahpásmahteduvvi sáme festiválan Márkomeannun snjilltjamánon. Oahpestiddjeårnik háldaduvvá Sáme allaskåvlås ja ruhtaduvvá Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementas.

Dá rádjáj li gålmmå oahpestiddje aktan skåvlåjt guossidam. Stuoredimijn nælját oahpestiddjijn máhtti manádit guokta juohkusij ja navti jåksåt ienep skåvlåjt guossidit gå åvddåla.

Duogásj
Årnik sáme oahpestiddjij álgaduváj gæhttjalimprosjæktan jagen 2004 ja sjattaj stuoves doajmma jages 2008. Prosjevta ájádus le sáme nuora galggi diedov juohket ietjas árggabiejves njuolgga guládallamijn ietjá nuoraj. Oahpestiddje guossidi skåvlåjt, organisasjåvnåjt ja siebrijt ålles rijkan diedojt juogátjit sáme kultuvra ja sebrudakdile birra avta jage birán.

Oahpestiddjeårnik árvustaláduváj jagen 2007 ja gåvviduvvá riek vuorbástuvvam prosjæktan. Sihke åhpadiddjij, oahppij ja oahpestiddjij mielas lej doajmma vuogas ja riek ávkken.

Lågå ienebuv Sáme oahpestiddjij birra Sáme allaskåvlå bielen