Sárdnon Riddu Riđđu Davvi Álbmogiid beaivve

Dearvva buohkaide!

Lea munnje illoboddu searvat dán Riddu Riđđu Davvi Álbmogiid beaivái. Lea erenoamáš hávski sávvat vepselaččaide bures boahtima dán jagi guosseálbmogin.

Oainnán dán beaivin buorre vejolašvuohtan oahppat eambbo vepselaččaid ja sin kultuvrra birra. Seammás besset vepselaččat deaivat sápmelaččaid ja earáid geat leat searvan dáidda riemuide.

Doaivvun vepselaččaid galledeapmi dáppe Riddu Riđđu-festiválas lea buorre dan dáfus ahte nannet oktavuođa álbmogiid ja eamiálbmogiid gaskkas Barents-guovllus. Go oktavuohta lassána, de mearkkaša maiddái dan ahte oažžut eambbo dieđuid guđetguimmiideamet birra ja ahte oahppat guđetguimmiineamet. Go mis lea máhttu ja diehtu guđetguimmiideamet birra, de lea geahppaseabbu leat ustibin ja buorren siidaguoibmin dahje kránnján.

Dát lea vuođđo-jurddan Barents-oktasašbargui ja lea maiddái deaŧalaš oassi Ráđđehusa Davviguovlluid strategiijas. Riddu Riđđu-riemuid deaivvadan-stahtus (2009 rájes) čájeha man deaŧalažžan Ráđđehus atná dáid riemuid.

Oainnán ahte leat deaŧalaš oktasašoasit sámiid ja vepselaččaid gaskkas historjjá ja servodatdiliid hárrái, ja man láhkai olbmot vásihit gullevašvuođa, giela ja identitehta. Vepselaččat, geat ásset Gárjilis Ruoššas, lohkkojit eamiálbmogin Barents-guovllus, nu go sámit ja njenecat ge leat.

Sihke sámegiella ja vepselašgiella leat UNESCO-listtus gielaid birra mat leat áitojuvvon. Navddán ahte sihke dáruiduhttin ja ruoššaiduhttin leat váikkuhan olbmuid oainnuide iežaset identitehta hárrái.

Lea nu ahte guktui čearddaid dahje álbmogiid árbevirolaš eallinvuogit ja ealáhusat nuppástuvvet ja heivehuvvojit ođđaáigásaš servodateallimii. Nu maiddái kultuvrralaš vieruid hárrái – maid šaddat vásihit dáid riemuin dahje festiválas dáiddalaš čájálmasaid bokte, earret eará vepselaš joavkkuid Noid ja Jousnen Jarved bokte. 

Dákkár nuppástusat sáhttet šlundudit olbmo. Muhto sáhttá maiddái nu geahččat ahte dát nannejit eamiálbmogiid kultuvrraid. Nuppe dáfus mii nákcet heivehit iežamet dilálašvuođaide mat dađistaga muhttašuvvet, ležžet dal luonddu nuppástumit dahje eará dilálašvuođat. Danne mii leat leamaš dáppe gihká ja danne mii ain áigut leat dáppe guhká.

Min gielat ja kultuvrralaš dábit leat illun ja ovdáneapmin sihke midjiide alcceseamet ja min siidaguimmiide, nu guhká go mii nagadit áimmahuššat giellamet ja kultuvramet. Danne lea deaŧalaš deaivvadit ja juogadit vásáhusaid ja kultuvrralaš illobottuid.

Sihke vepselaččaide ja sámiide leat nuoraid doaimmat ja beroštumit deaŧalaččat ovddidit kultuvrra. Lean danne ilus go Riddu Riđđu-festivála nu garrasit deattuha mánáid ja nuoraid doaimmaid. Sávan ahte vepselaččaid galledeapmi dáppe nanne eamiálbmogiid nuoraid oktavuođaid. Nuorat han leat ge eamiálbmogiid boahtteáigge resursan.

Háliidan fas sávvat didjiide vepselaš gussiide bures boahtima deike. Illudan muosáhit osiid din kultuvrras ja doaivvun dii oažžubehtet buriid vásáhusaid festiválas, ja oažžubehtet ođđa impulssaid ja ideaid fárrui ruoktot.