Dearvvahansárdni dáiddaskuvlla rahpandilálašvuhtii Kárášjogas

Dearvvahansárdni dáiddaskuvlla rahpandilálašvuhtii Kárášjogas 02.09.2011
Stáhtačálli Raimo Valle, Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Ráhkis oasseváldit!
Lean hui ilus go lean beassan searvat Dáiddaskuvlla rahpamii Kárášjogas.  Skuvla lea dat vuosttas sámi visuálalaš dáiddaskuvla ja das šaddá dehálaš doaibma ovddidit sámi dáiddavugiid ja sámi iešáddejumi boahtteáiggis.
Dieđán man moalkás mátki lea leamaš oažžut dohkkehit skuvlla ja máŋggas leat leamaš mielde dán barggus.   Lean ilus go Finnmárkku fylkkagielda, Sámediggi ja Kárášjoga gielda ovttas leat ruhtadan dáiddaskuvlla ásaheami ja visteláigogoluid. Dát čájeha ahte ovttasbargu addá ovdáneami.
Jos vel leamaš ge máŋggas mielde, de háliidan erenoamážit rámidit Sámi dáiddačehpiid searvvi go sii  váibatkeahttá leat áŋgiruššan ásahit dáiddaskuvlla.  Dáiddaoahppu lei okta daid vuosttas áššiin maid searvi ovddidii Sámekonferensii juo  jagi 1980. 2004:s vuođđuduvvui Dáiddaskuvla vuođđudussan. Vuođđuduskapitálan skeŋkejedje Sámi dáiddačehpiid searvvi miellahtut iežaset dáiddadujiid.  Searvái lea danne stuora vuoitun go skuvla dál lea sajis ja ahte oahppit dál čakčat besset álggahit oahpuset.
Nu go juo diehtibehtet de dáhtu otná ráđđehus buorebut almmolaš jođihuvvon skuvllaid. Mii leat almmatge váldán duođas cealkámuša min politihkalaš julggaštusas, gos celkojuvvo: “Ráđđehus háliida oahppovuogádaga mii váldá vuhtii sámiid erenoamáš dárbbuid”.
Máhttodepartemeanta de dohkkehii jagi 2010 skuvlla doarjjavuoigaduvvon priváhta joatkkaskuvlan ja oahppit ožžot stipeandda ja loana Stáhta loatnakássas.  Dehálaš ággan dohkkeheapmái lei ahte skuvla fállá dušše dáiddafágaid oahpahusfágan. Dáiddaskuvla sáhttá de ovttas dábálaš lohkangealbbuin addit vuođu viidáset visuálalaš dáiddaohppui.  Oahppu sáhttá maid leat buorre vuolggasadjin visuála dáiddalaš virgedássái.
Dáiddaskuvla Kárášjogas addá ohppiide vejolašvuođaid oažžut dáiddafágalaš oahpu sámi birrasis ja árjjálaš sámi govvadáiddabirrasis. Mun lean sihkkar ahte dii geat váldibehtet oahpu dán skuvllas oažžubehtet buriid rámmaid oahppat visuálalaš dáiddavugiid ja ahte dii lehpet dehálaš váikkuheaddjit sámi kultuvrra boahtteáigái.
Dáidaga bokte čatnat mii čanastagaid ovddešáigái ja seammás govvet dálá servodaga. Sámi dáidda beassá leat mielde duddjomin árvvu ja áddejumi sámi iešvuhtii, kultuvrii ja girjáivuhtii. Muhto dáidda, ja dii nugo oahpahusásahussan, galgabehtet bidjat gažaldagaid dálá dillái, hástalit guottuid ja einnostit min boahtteáiggi.
Mun sávan didjiide buohkaide – skuvlla ohppiide ja bargiide – lihkku boahtte skuvlajagiin ja boahtteáiggiin!

 

Vuorbbesávadusá Kárásjågå dájddaskåvlå rahpama aktijvuodan 02.09.2011.Stáhttatjálle Raimo Valle, Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartemennta.

Gieres gájka!

Viehka ávon lev gå besav oassálasstet Kárásjågå Dájddaskåvlå rahpamij. Skåvllå le vuostasj sáme skåvllå visuála dájddaj ja beras luluj ájnas roalla sáme dájddabargoj ja iesjdádjadusá åvddånimen boahtteájggáj.

Diedáv guhka manno le læhkám skåvlåv dåhkkidum oadtjot. Moaddása li bargguj oassálasstám. Ávon lev gå Finmárko fylkkasuohkan, Sámedigge ja Kárásjågå suohkan li aktan dájddaskåvlå ásadimev ja lanjáj lájkov ruhtadam. Dát vuoset aktisasjbarggo åvddånahttá.

Vájku moaddása li rahtham, de sierraláhkáj sidáv rámmpot Sáme dájddársiebrev dijá vissjalis bargo åvdås dájddaskåvlå ásadime vuoksjuj. Dájddaåhpadus lij akta dajs vuostasj ássjijs mav siebrre åvdedij Sámekonferánssaj juo jaen 1980. jagen 2004 sjattaj dájddaskåvllå sierra vuododussan. Vuododimruhtaj vaddin Sáme dájddársiebre ájrrasa ietjasa dájddagijt. Danen le sæbrráj vuojtton gå skåvllå vijmak le sajenis ja oahppe bessi åhpadussaj álgget dán tjavtja.

Dagu diehtebihtit de ieneplåhkoráddidus almulasj skåvlåjt vuorot. Ajtu lip duodaj válldám muhtem javllamusáv mijá politihkalasj vuodon, mij javllá: ”Ráddidus sihtá åhpadussystemav mij sámij sierralágásj dárbojt bærrájgæhttjá.”

Danen skåvllå dåhkkiduváj juollodamhiebalgis priváhta joarkkaskåvllån Máhttodepartementas jagen 2010, ja Stáhta luojkkamkássa stipendajda ja lånajda. Ájnas oasse dåhkkidimes le dájddafága li skåvlå ålles oahppofálaldahka. Danen máhttá Dájddaskåvllå aktan ållågasj studiemáhtudagájn máhttá dilev láhtjet joarkkaåhpadussaj visuála dájdan. Åhpadus luluj aj vuogas álggo virggekarrierraj visuála dájdan.

Kárásjågå Dájddaskåvlån bessi studenta dájddafágalasj åhpadusáv gadtsat sáme birrasin ja dåjmalasj sáme gåvvådájda birrasin. Visses lav dij gudi dán skåvlån åhpadusáv gadtsabihtit oadtjobihtit vuogas birástagájt visuála moalgedimvuogijt oahppat ja jut dijá bargo sjaddi ávkken sáme kultuvrraj boahtteájggáj.

Dájda baktu báttijt tjadnap vássám ájggáj ja sæmmi båttå udnásj sebrudagáv gåvvidip. Sáme dájdda luluj viehkken vieledimev ja dádjadusáv låggŋit sáme ieridisájs, kultuvras ja moattevuodas. Valla dájdda, ja dij skåvllån, galggá aj gatjádallat dav mij uddni gávnnu, guottojt hásstalit ja ietjama boahtteájgev tjalmadit.
Sávav gájkajda – oahppijda ja skåvlå barggijda – enas vuorbev boahtte skåvllåjahkáj ja boahtte ájgijda!

 

Heelsegehåaleme tjeahpoeskuvlen rïhpestæmman Karasjohkesne 02.09.2011Staatetjaelije Raimo Valle, Orrestehteme, reereme- jïh gærhkoedepartemente

Gieries gaajhkesh dovnesh!
Manne joekoen geerjene ihke åadtjoem meatan årrodh tjeahpoeskuvlen rïhpestimmesne Karasjohkesne. Skuvle lea dïhte voestes saemien skuvle visuelle tjeahpose jïh nov gujht sæjhta aktem vihkeles råållem spealadidh juktie saemien tjeahpoem jïh saemien jïjtjegoerkesem evtiedidh båetijen aejkien.
Manne daajram akte guhkies geajnoe orreme juktie jååhkesjimmiem åadtjodh skuvlem åvteste. Jeenjesh leah meatan orreme barkosne. Manne geerjene ihke Finnmarhken fylhkentjïelte, Saemiedigkie jïh Karasjohken tjïelte leah ektesne beetnehdåarjoeh vadteme juktie tjeahpoeskuvlem tseegkedh jïh gåetiem leejjedh. Daate vuesehte laavenjostoe evtiedimmiem vadta.
Jalhts jeenjesh viehkiehtamme, sïjhtem daesnie Saemien tjiehpiedæjjaj siebriem heevehtidh dan stoerre barkoen åvteste maam dijjieh dorjeme ihke buektiehtidh aktem tjeahpoeskuvlem tseegkedh. Tjeahpoeøøhpehtimmie lij akte dejstie voestes aamhtesijstie maam siebrie åvtese bïeji  jïh Saemiekonferansese bøøkti joe jaepien 1980. Jaepien 2004 dle tjeahpoeskuvle akte jïjtse stiftelse sjïdti. Stiftelseskapitaaline Saemien tjiehpiedæjjaj siebrien lïhtsegh sijjen jïjtsh tjeahpoeh vedtin. Dannasinie akte aavre siebrese daate skuvle saahtan lea daesnie, jïh learohkh maehtieh øøhpehtimmiem aelkedh daan tjaktjen.
Goh dijjieh badth daejrede dle jienebelåhkoereerenasse buerebh sæjhta byøgkeles skuvlh utnedh. Mijjieh ojhte læjhkan aktem lahtestimmiem meatan vaalteme mijjen politihken betnesne, gusnie tjåådtje. “Reerenasse sæjhta aktem lïerehtimmievuekiem utnedh mij saemiej sjïere daerpiesvoeth voebnesje”. Skuvlem dannasinie jååhkesjamme goh akte privaate jåarhkeskuvle mij edtja beetnehdåarjoem utnedh Maahtoedepartementeste 2010, jïh learohkh edtjieh stipendem åadtjodh jïh beetnegh løønedh Staaten løønemekaasseste. Akte vihkeles biehkie jååhkesjimmesne lea dah tjeahpoefaagh leah abpe skuvlen lïerehtimmiefaalenasse. Tjeahpoeskuvle maahta naemhtie, sïejhme studijemaahtojne ektine, abpe våarome årrodh dan vijriebasse øøhpehtæmman visuelle tjeahpoen sisnjelen. Øøhpehtimmie maahta aaj akte hijven aalkove årrodh juktie visuelle tjeahpoen sisnjelen barkedh.
Tjeahpoeskuvle daennie Karasjohkesne sæjhta studentide nuepieh vedtedh aktem tjeahpoefaagen øøhpehtimmiem åadtjodh saemien byjreskinie, jïh aktene eadtjohke byjresisnie saemien guvvietjeahpose. Manne ojhte daajram dijjieh mah øøhpehtimmiem vaeltieh daennie skuvlesne sijhtieh hijvenlaakan visuelle tjeahpoevuekieh lïeredh jïh dijjieh sïjhtede vihkeles dåarjoem vedtedh dan saemien kultuvrese båetijen aejkien.
Tjeahpoen tjirrh maehtebe baantem gårredidh båetijen aajkan, jïh seamma tïjjen daan beajjetje siebriedahkem vuesiehtidh. Saemien tjeahpoe maahta meatan årrodh earoem jïh goerkesimmiem sjugniedidh saemien jïjtsevoetese, kultuvrese jïh gellielaaketjasse. Bene tjeahpoe jïh dijjieh goh skuvle, edtjieh gyhtjelassh dan bïjre gihtjedh mij lea daelie, båajhtoeh åssjaldahkh haestedh jïh mijjen båetijen aajkan vuejnedh.
Manne gaajhkesidie læhkohtem – studenth jïh barkijh skuvlene- dejnie båetije skuvlejaepine jïh båetijen aejkine!