Sjiehtadus oaggit vuona virgálattjajt ålggorijkajn
Historjjálaš arkiiva
Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II
Almmustahtti: Justis- ja politidepartemeanta
Ođas | Almmustahtton: 22.11.2012 | Maŋimuš ođasmahttojuvvon: 19.12.2012
Stáhtaráde justijssa- ja gárvedimdepartementan ja suodjalimdepartementan vuollájtjállin uddni sjiehtadusáv gånnå Suodjalibme bærrájgæhttji virgálattjajt Sebrudakoaggásvuoda ja gárvedime Direktoráhtas (DSB) rijkajgasskasasj dåjmajn.
Suodjalimminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen ja justijssa- ja gárvedimminisstar Grete Faremo vuollájtjálleba sjiehtadusáv. (Gåvvå: Suodjalimdepartemænnta.)
Stáhtaráde justijssa- ja gárvedimdepartementan ja suodjalimdepartementan vuollájtjállin uddni sjiehtadusáv gånnå Suodjalibme bærrájgæhttji virgálattjajt Sebrudakoaggásvuoda ja gárvedime Direktoráhtas (DSB) rijkajgasskasasj dåjmajn.
Jages 1999 le DSB viehkedam FNav doarjjaresurssaj viehkkebarggijda humanitæra hiedijn. Doarjja le vuostatjin ålles tælltasijda ja smáv, jåhtem IKT-juohkusa ásadibmáj dárbulasj infrastruktuvrav ja guládallamav saljon hiede vuostasj oasen.
Tysklandbrigada rájes jagen 1947, le Suodjalus rádjam badjelasj 100 000 vuona soldáhtajt ienep gå 100 rijkajgasskasasj dåjmajda badjelasj 40 rijkajn.
- Dá li læhkám låsså dåjma, ja mij diehtep ájnasvuodav buorre varresvuodaoatsodimijn. Mån lev dan diehti riek dudálasj gå dát máhtudahka dálla máhttá ávkken boahtet DSBa virgálattjajda. Sjiehtadus mij vuollájtjáleduvvá le båhtus buorre sivijlla-doarrodievno aktisasjbargos, javllá suodjalimminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen.
- Daj låsså dåjmajn majt DSB tjadádi hiedijn ålggorijkajn, le válljim virgálattjajs ájnas, ij dåssju fágalattjat ja persåvnålattjat, valla aj medisijnalattjat. Ájnas le aj virgálattjajt buoragit giehtadallat gå sijddaj båhti, ja vaj oadtju dárbulasj oatsodimev, javllá justijssa- ja gárvedimminisstar Grete Faremo.
Departemænntasjiehtadus tjuovvu St. died. 34 (2008-2009) «Suodjalimvælggogisvuodas veterádnaj», virgálattjajs gåtsedime hárráj ålggorijkalasj oassálasstemin, ja dan åvddåla ja maŋŋela.
Sjiehtadusá baktu ja dan aktisasjbargujn DSBa ja Suodjalusá gaskan, sjaddi medisijnalasj vælggogisvuoda ålliduvvat dakkir láhkáj mij ållit stuoradikkediedádusá ájggomusájt.
Latjkoe nöörjen barkijh ålkoelaantesne gorrede
Vaarjelimmieministere Anne-Grete Strøm-Eriksen jïh justise- jïh gaerviesvoeteministere Grete Faremo gosse latjkoen jååhkesjin. (Guvvie: Vaarjelimmiedepartemeente)
Staateraerieh Justise- jïh gaerviesvoetedepartemeentesne jïh Vaarjelimmie-departemeentesne aktem latjkoem jååhkesjin daan biejjien ihke Forsvaret edtja barkijh dehtie Direktoratet for samfunnssikkerhet og beredskap (DSB) dåarjedidh gaskenasjovnaale barkojne.
Mænngan 1999 dle DSB EN'em dåarjoevierhtiejgujmie viehkiehtamme viehkiebarkijidie humanitæære katastrofine. Dåarjoe lea uvtemes ållesth låavthgåetiejerkieh, jïh smaave, mobijle IKT-dåehkieh juktie daerpies infrastruktuvrem jïh govlesadtemem tseegkedh dennie voestes boelhkesne aktede stuerebe katastrofeste.
Mænngan Tysklaantebrigaden gïehteli jaepien 1947, dle Forsvaret olkese seedteme vielie goh 100 000 nöörjen soldaath, vielie goh 100 gaskenasjovnaale operasjovnide bijjelen 40 laantine.
– Daate krievije barkoeh orreme, jïh mijjieh ojhte daejrebe gaajh vihkeles healsoem vaaksjodh. Dannasinie joekoen geerjene ihke daate maahtoe daelie maahta aevhkine sjïdtedh DSB'en barkijidie. Latjkoe mij dorjesovvi lea illedahke aktede hijven sivijle-militæære laavenjostoste, vaarjelimmieministere Anne-Grete Strøm-Eriksen jeahta.
– Dejnie krievije barkojne mejtie DSB vaalta gosse katastrofh ålkoelaantesne, dle vihkeles barkijidie veeljedh, ij ajve faageles jïh persovneles, men aaj medisijnen barkijh. Aaj vihkeles barkijh hijvenlaakan gïetesuvvieh gosse gåetide vihth båetieh, jïh dam daerpies viehkiem åadtjoeh, justise- jïh gaerviesvoeteministere Grete Faremo jeahta.
Departemeentelatjkoe St.bïevnistie 34 (2008-2009) båata «Fra vernepliktig til veteran». Gorredimmien bïjre barkijijstie åvtelen, gosse jïh mænngan meatan orreme ålkoelaanten operasjovnine.
Latjkoen tjïrrh jïh dan minngebe laavenjostoen tjïrrh DSB'en jïh Forsvaret gaskem, sæjhta dejtie medisijnen krievenasside dåastodh guktie dah stoerredigkiebïevnesen åssjaldahkide illieh.
Soahpamuš sihkkarastá norgga bargiid olgoriikkas
Suodjalusministtar Anne-Grete Strøm-Erichsen ja justiisa- ja gearggusvuođaministtar Grete Faremo soahpamuša vuolláičállima oktavuođas. (Govva: Suodjalusdepartemeanta.)
Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeantta ja Suodjalusdepartemeantta stáhtaráđđeguovttos vuolláičáliiga odne soahpamuša, mii nanne ahte Suodjalus čuovvula Servodatsihkarvuođa ja gearggusvuođa direktoráhta (DSB) bargiid riikkaidgaskasaš doaimmain.
1999 rájes DSB lea dorjon ON' veahkkebargiid doarjjanávccaiguin stuorra roasuid oktavuođas, mat čuhcet ollu olbmuide. Doarjjan leat dábálaččat leamaš tealtáleairrat ja smávit johtti DGT-joavkkut, mat ásahit dárbbašlaš infrastruktuvrra ja gulahallama stuorra roasu álgoáigodagas.
1947 Duiskkabrigádaid rájes Suodjalus lea sádden eanet go 100 000 norgga soalddáha eanet go 100 riikkaidgaskasaš doibmii 40 riikii.
– Doaimmat leat gáibidan ollu, ja mii diehtit bures man mávssolaš lea vuđolaččat čuovvulit dearvvašvuođa. Lean danin hui movtta go DSB bargit dál ávkkáiduvvet dán gelbbolašvuođas. Soahpamuš, mii vuolláičállojuvvo, lea buori siviila-militeara ovttasbarggu boađus, suodjalusministtar Anne-Grete Strøm-Erichsen dadjala.
– Gáibideaddji doaimmaide, maid DSB váldá badjelasas olgoriikka roasuid oktavuođas, lea mávssolaš válljet olbmuid dárkilit, ii dušše fágalaččat ja persovnnalaččat, muhto maiddái dálkkasdieđalaččat. Lea maid mávssolaš, ahte bargiid vuostáiváldet buriin vugiin go sii máhccet, ja ahte sii ožžot dárbbašlaš čuovvuleami, justiisa- ja gearggusvuođaministtar Grete Faremo lasihastá.
Departemeantasoahpamuš čuovvu Sd. dieđ. 34 (2008-2009) «Fra vernepliktig til veteran» Om ivaretakelse av personell før, under og etter deltakelse i utenlandsoperasjoner ("suodjalusgeatnegasas veteránan" Bargiid vuhtiiváldin ovdal olgoriikadoaimmaid, daid áigge ja maŋŋá).
Soahpamuša olis ja dan vuođul lágiduvvon DSB ja Suodjalusa gaskasaš ovttasbarggu olis ollašuhttet dálkkasdieđalaš geatnegasvuođaid stuorradiggedieđáhusa áigumušaid mielde.